Vitsad, vitsad
Juba ammu olin tahtnud proovida, aga aukartus oli liiga suur. Nüüd siis viimaks võtsin raamatu ette ja pusisin kirjasõna järgi. Ikka punane-must, punane-must, punane-must. Püüdlikult keerutasin lõnga ainult ühtepidi. Vat ei tea, kas sai nagu peab või tuli valesti. Sest reaalis ei ole ma kihnu vitsa väga lähedalt näinudki.
Muidugi peaks ühed kihnu mõjutustega kindad olema palju kirjumad, aga ma pelgasin, et see minu punane ehk pestes värvi andma hakkab. Seega ei julenud teda rohkem kasutada. Esimeseks korraks aitab vitsast kah. Hiljem siis kunagi need tagid ja pakud ja...või mis nad olidki. Päris pikalt ootasid lihtsad valged kindad ka mõnd kaunistust. Head mõtet ei tulnudki, piirdusin kahe teineteise sisse tikitud ringiga. No kaua need kindad ikka ootavad. Talv ju tulekul.

Väikelinna pisikesed pitsid
Üsna Lätimaa lähedal on üks põnev väikelinn nimega Mõisaküla. Kirjade järgi ausalt täiesti linn. Linnas olev infostend väidab, et olevat koguni omal ajal üks Eesti jõukamaid väikelinnu olnud. Praeguseks pole jõukusest suurt järele jäänud – selles veendusime ise oma silmaga ühel kenal juulikuu päeval. Nimelt, kui mõni ütleb, et Nuustakul tuleb ära käia, siis oli minul sel talvel tekkinud kinnisidee Mõisakülas ära käia. Käidud siis nüüd. Nähtud. Kel on tõsine soov kogeda nõukogudeaegset kaubamajahõngu, siis selleks on Mõisaküla kaubamaja täiesti sobiv. Varasemast hoopis erinev oli aga müüjate suhtumine. Olime tolle pooltunni jooksul ainsad kliendid ning müüjad täitsid suurepäraselt kohaliku giidi rolli. Rääkisid, mis linnas olnud ja toimunud. Kuidas varasemalt elati. Et kooli ei jätku õpilasi. Et paljud valivad Mõisaküla kooli asemel hoopis Kilingi-Nõmme või Abja kooli. Et noored ei tule tagasi ja varsti ainult vanad ongi... Ja et vähegi väikelinna kaubandusse panus anda, siis soetasin omale paar käterätti ning linased niidisokid. Rätik sai siis nüüd omale pitsi, muster A. Pink Heegeldamine. Peaks raamatu järgi olema Mulgimaa muster.












Kuna kõigil juba on, aga mul ei olnud. Veiniklaasiga pildist käib jutt, onju. Ja mis sa hing sinna ikka riputad, kui mitte kodukootud kõrvarõngad. Isegi ei mäleta, kas nende fimokuulikeste voolija olin ma ise, või tegi seda õde Lõngajupike.

Triibud
Aeg-ajalt kulutan üsna palju aega selleks, et leida internetiavarustest asju, mida ma seal kunagi näinud olen. Ja hiljem ei mäleta muidugi, kus ja mida nägin.
Seda triibutegemise lehekülge olen kah mitmeid-mitmeid kordi googeldades taga ajanud. Seega panen parem siia omale märgi maha, et edaspidi kiiremini leiaks.




Link kah:
Random Stripe Generator

Head katsetamist teistelegi.