Loomingulised katsetused
Loomingulised katsetused
Koon, heegeldan kui aega üle jääb.
.: About Me :.
Age: 33+4
Location: Viljandi
Zodiac Sign: veevalaja
.: Meeldib :.

.: Dislikes :.

.: Links :.
Lõngajupikese pusimised
Juulikese käsitööpäevik
KESon või ei ole...
Epu tegemised
Grafting, also known as Kitchener stitch or weaving
Pitsikuduja päevik (võrratud kudumid!)
Palju mustreid
Rohelise mustrikogu
Dropsi mustrid1
http://knittedbliss.com/

.: Quote :.

.: Latest Posts :.
Viimased postitused
November 2014
Aprill 2014
Juuni 2013
Juuli 2012
Jaanuar 2012
Detsember 2011
Juuni 2011
Veebruar 2011
Jaanuar 2011
Detsember 2010
November 2010
Oktoober 2010
August 2010
Juuli 2010
Mai 2010
Aprill 2010
Märts 2010
Veebruar 2010
Jaanuar 2010
Detsember 2009
November 2009
Oktoober 2009
August 2009
Juuli 2009
Mai 2009
Aprill 2009
Märts 2009
Veebruar 2009
Jaanuar 2009
Detsember 2008
November 2008
Oktoober 2008
Juuli 2008
Mai 2008
Aprill 2008
Märts 2008
Veebruar 2008
Jaanuar 2008
Detsember 2007
November 2007
Oktoober 2007
September 2007
Juuli 2007
Juuni 2007
Aprill 2007
Märts 2007
Veebruar 2007
Jaanuar 2007
Detsember 2006
November 2006
Oktoober 2006
September 2006
August 2006
Juuli 2006
Juuni 2006
Mai 2006
Aprill 2006
Veebruar 2006
Jaanuar 2006
Detsember 2005

.: Currently :.

Reading:
Kõike valimatult, peamiselt vannis. Lemmikud "Seitse venda", "Meister ja Margarita". Ka "Rehepapp" on lõbusa mälestuse jätnud

Last Movie:

Listening to:


.: Visits :.

145293

26 November 2014
Teine pääsuke (vabandust öökull).

Päev pärast kadripäeva.






Juhend: http://bunnymummy-jacquie.blogspot.co.uk/2013/01/easy-crochet-owl-tutorial.html




koduloom posted @ 20:28 - Link - kommentaarid

25 November 2014
Esimene pääsuke (vabandust öökull).

Lihtsalt mediteerimise mõttes pimedal kadripäeva õhtul meisterdatud elukas.


































Juhend: http://bunnymummy-jacquie.blogspot.co.uk/2013/01/easy-crochet-owl-tutorial.html




koduloom posted @ 22:17 - Link - kommentaarid (1)

09 November 2014
Kindad

Juba eelmisel aastal lapse alustatud kindad. Kuna poole kudumise pealt selgus, et need jäävad ikka väikseks sellele, kellele mõeldud, siis kadus lapsel kinnaste lõpetamise isu. Nii võtsingi kätte ja tegin puuduvad pöidlad ise.



























Üks üsna huvitav käsitööblogi kah:
http://knittedbliss.com/
koduloom posted @ 17:28 - Link - kommentaarid (1)

06 Aprill 2014
Sekondhänd

Sain teise ringi kauplusest ühe trikotaa˛ist hilbu. Kleidi siis vist. Aga kaelaauk oli sellel niisugune, et tundsin end selles kaugelt liiga avaliku naesterahvana.
Kombineerisin kaelusesse ühe varasemalt untsu läinud käterätile mõeldud pitsi. Täpselt paras.



































koduloom posted @ 20:24 - Link - kommentaarid

13 Juuni 2013
Kõik vana on uus ehk tere tulemast siid ja neerumuster

Õieti võiks alustada laulusõnadega: "On läinud aastad, hetke ilusad..." Kui palju vett on merre voolanud viimasest postitusest? Aga, mis siis ikka. On nagu on. Ega tundub, et aktiivsemaks ka ei lähe eriti.

Juba aastaid seisis mu kapis üks parajat mõõtu nõukaaegane neerumustriga siidkangas (on see üldse siid, selline veidi jäik ja kahisev?). Kujutan ette, et poest koju toodi selline kangas kuskil aastatle 1970 ja 1980 vahel. Kui mitte veel varem. On ta nüüd siid või mitte, aga tundub, et ei idane ega mädane. Ükski koi pole teda aastakümnete jooksul tahtnud. Mina olin juba vähemasti kolmas naisterahvas, kes selle päranduseks vanema põlvkonna käest sai. Õieti oleks võinud ju oma tütrele edasi pärandada ja tema siis omakorda edasi pärandada. Tulevikus oleks leitud "muinasaegset" kangast.

Kangast sai pluusike. Plaanitust veidi väiksem. Ma ei saagi aru, kas viga oli pluusis, mille järgi ma lõike võtsin? On see aastate jooksul kapis seisnud pluusike väiksemaks jäänud? Ehk oleksin pidanud enne proovima, kui vana pluusi järgi lõiget võtsin? Asjad ju tõmbavad pesus kokku? (vähemalt villased , akrüül venib suuremaks - ma olen siis akrüülist vist..).
Noh igatahes sai rohekaspruuniga neerukangas kombineeritud ühe vana trikotaa˛pluusi alumise soonikust servaga. Ja valmis ta saigi. Juba linna pealgi käidud kaks päeva.





















koduloom posted @ 18:44 - Link - kommentaarid (4)

12 Juuli 2012
Hoiustamisprobleemid
Teadagi. Asju pole kodus eriti kuskile panna. Tegin kaks kasti magamistoa kapi otsa pudi-padi hoiustamiseks. Seal sees on tegelikult asjad, mis kuuluvad mööda maailma kolavale mehevennale. Küll Austraalias, Hispaanias, Kanadas, Uus-Meremaal jne, jne, jne. Selline tõenäoliselt veel aastaid ja aastaid rändav rahutu hing. Aga ometi on temalgi vaja kohta, kus üht-teist hoiustada. Kasvõi haridust tõendavaid dokumente ja fotosid.
Alguses oli siis kaks banaanikasti ja lagunenud rannamatid (mingist rohust tehtud?). PVA liim oli ka. Ja saag. Kaks vineerist plaadikest. Ja üks kardinapuust ülejäänud puidust ümar jupike. Vineerplaatidest sai kastidele põhjad. Kardinapuu juppidest nurkadesse tugipostid, et saaks üksteise peale panna. Rannamati jäänused PVA liimi abil kastidele kleebitud. Kindlasti lakin veel üle PVA ja vee seguga.






















































koduloom posted @ 10:04 - Link - kommentaarid (2)

07 Jaanuar 2012
Nordic Night by Drops Design.

Sai kootud lapsele tutiga müts. Drops Designi õpetuse järgi – viide eestikeelsele juhendile ja pilt originaalist.
Igatahes – õpetuses antud silmade arvuga müts sobis suuruse poolest ideaalselt. Ilmselt on mütsi nimi ja värvid originaalis just teatud põhjusel sellised nagu nad on. Minu lapsel on aga paraku roosakat tooni jope, seega sai üheks värviks valitud roosa ning teiseks 100% akrüüline pruun. Oli kodus olemas ja ei hammusta ka ehk siis ei aja otsaesist sügelema.
Nüüd on siis mu 16-aastasel lapsel tuttmüts. Lahe. Sest kui ma olin 16, siis oli mul ka tuttmüts. Küll ühevärviline roosa, aga see-eest tutt oli veidi suurem. Eelmine tuttmütsi kandmise kõrghooaeg oli vist just siis. Huvitav, kas Karhud ja „Kanhad“ (Leopoldi saatest ) ka moodi tulevad




















Aga pruuni lõnga on veel mitme tuttmütsi jagu
koduloom posted @ 16:36 - Link - kommentaarid (6)

10 Detsember 2011
Runway boolero. Ja veidi mööbliga mässamist.

Käsitöö soolikas on umbes. Juba pikemat aega. Ilmselt on see seotud ka asjaoluga, et nüüd iga päev tööl käin ja nädala sees vabu päevi ei ole. Teisest küljest jälle – ega ma ei oska alati oma üllitistele rakendust ka leida. Kui palju inimesel ikka villaseid sokke, salle, kindaid tarvis on...

Aga oktoobri lõpus tabas mind siiski kudumiskihk (sokke olin küll vahepeal kudunud, aga neist tüdib kah ära). Oma asjade hulgas kriitiliselt ringi vaadates selgus, et miskit justkui puudu ei ole. Seega tahes tahtmata tuli midagi ebaprakilist üllitada. Seejuures oli kindel mõte, et uut lõnga poest juurde tuua ei tahaks. Niisiis tuli leida kompromiss kudumisiha (mis teatavasti sama kergelt mööda võib minna, kui ta tuli), olemasoleva materjali ja eseme mustri-lõike-lõngakulu vahel.
Googeldades jäi silma Runway boolero, muster ja originaalpilt siin. Runway Bolero muster

Otsisin aga vardad välja ja asusin tööle kallale. Tegin esialgu proovilapi ka. Selgus, et olin võtnud liiga suured vardad. Võtsin siis väiksemad vardad ja proovilappi muidugi teist korda tegema ei hakanud. Oleks ikka võinud siiski.... Esmalt muidugi libisesin üle õpetuse esimestest (vähetähtsatest eksju ) ridadest. See oli viga. Igatahes ühel hetkel avastasin, et khm, khm – kõige väiksema silmadega õpetus ei käi mitte S, vaid XS suuruse kohta. Mis tähendas seda, et mina kudusin teps mitte M suurust, vaid õpetuses teisena toodud S suurust. Harutada sel hetkel siiski enam ei raatsinud, pealegi tundus, et ega suurema jaoks mul ei jätku lõnga ka (ning ilmselgelt sama lõnga teise ringi poest leida oleks väga keeruline). Mõtlesin siis, et koon külgedele nii öelda “siilud vahele”. Jälle halb mõte. Igatahes kudusin oma üllitise valmis ning mustrit järgisin üsna loominguliselt. Triibuliste asjade kudumise juures kõige õudsem osa on mu meelest lõngaotste peitmine, eriti kui lõnga lõppemise hirmus ei saa sinna ka mugavalt pikemaid sabasid jätta. Paar korda läksid ääresilmused uitama ka, ilmselt libises eelmise värvi liiga lühike lõngaots lihtsalt silmusest välja ja nii see järgmine rida lühem jälle sai.

Kokkuvõttes -
• lõng Libella Ballett (70% puuvilla, 30% viskoosi), kulus 6*50 = 300 grammi, vardad nr 3.
• suuremate varrastega oleks konkreetne lõng ehk veidi lötsim jäänud ning kudum paremini langenud,
• varrukaäärtes ja kaeluse äärises jätsin õhksilmadega rea tegemata, aga nüüd kipub see äär mul rullima. Kuid laiemaid ääriseid ma enam teha ei oleks saanud, materjali ei oleks jätkunud.
• varrukad on mu meelest siiski liiga laiad, teistkordsel kudumisel üritaks varruka allaäärde ehk mingit kaart tekitada.

Pildid ka:
Selline nägi kudum välja, kui varrastelt tuli. Kogu kupatus kootakse ühes tükis, alustades seljaosa alumisest äärest.












Veidi kobedama ja vanema inimese seljas:

















Ja mis seal salata, saledamale sobib iga riie ikka paremini:


















Natuke mööblijuttu ka, ehk veidi suvistest tegemistest.
Miks osta uut mööblit, eksju, kui võib peaaegu sama raha eest osta pahtlit, värve (miski kolmekomponendiline hirmkallis värv), rulle jms ning oma vana laua ja kapi ära tuunida.
Uue välimuse sai siis kõigepealt ajahambast puretud, aga muidu ausalt teeninud nõukogudeaegne paksu polüesterlakiga kaetud laud, mis paljudele minuvanustele ilmselt ka oma lapsepõlvekodust meenub. Oli teine mitmete laste kratsimist tunda saanud, mõni nimigi laua äärele kirjutatud. Küll see lakk haises hirmsasti kui kuumapuhuriga maha sai võetud. Pea valutas mitu päeva järgi veel.
Vana laud ja laud uues kuues:















Ja televiisori alla sai kombineeritud kah nõukaajast pärit sektsioonkapi kappidest alus, lisaks teise ringi kauplusest sahtliboks vahele (oi oli saagimist ja kopsimist, et õigesse mõõtu saada – sahtlid kah ükshaaval lühemaks teha vaja ju). See projekt on siiani pooleli. Kappidel-sahtlitel puuduvad nupud ja plaan oli ülesse veel üks plaat panna, aga ei tea, kunas see teoks saab.

Pilt vanast telekaalusest mimg uuest (pooleliolevast )kapist:















koduloom posted @ 18:47 - Link - kommentaarid (2)

21 Juuni 2011
Mannekeen

Tuusti blogist leitud link, kuidas teha mannekeen enda mõõtudega..
koduloom posted @ 20:47 - Link - kommentaarid

22 Veebruar 2011
Võõrad suled
Näitan seekord oma 8. klassi lapse tööõpetuse tunnis tehtud tööd. Ülesandeks oli siis teha pitsmustriga või palmikuga kudum. Aega võttis ligi kaks kuud, aga valmis ikka lõpuks sai. Hindeks sai 5.





































Originaalmuster


koduloom posted @ 15:34 - Link - kommentaarid (8)

15 Veebruar 2011
Kaua tehtud....kaunikene?
Kaua tehtud küll, aga mitte just nii kaunikene kui vaimusilmas oli. Korduvalt harutasin ja harutasin. Valmis siiski sai. Tahtsin kolmveerand varrukaid – ei ole ikka ilus. Näevad välja nagu oleks liiga lühikesed. Ei teagi nüüd, kas koon jupi juurde või harutan hoopis tiba lühemaks.
Lõng Novita Florica.
Seljamuster “Pitsilistest koekirjadest”, varrukaotstes Haapsalu salli raamatust.
Täitsa omast peast ilma juhendita kootud.

Eest














Tagant














koduloom posted @ 19:10 - Link - kommentaarid (4)

03 Veebruar 2011
Poodi, poodi
Oli mul soetatud kunagi üks lehmakestega kangas. Selline justkui linase värvi, aga jubedalt lörts materjal iseenesest. Päris huvitav, mis mul meeles mõlkus tol ajal kui selle kanga soetasin.... Täna otsisin masina välja ning nüüd on mul üks korduvkasutatav poekott juures. Disain tekkis sujuvalt lõikamise, õmblemise ja harutamise käigus. Vat selline üllitis ripub mul köögiukse küljes hetkel.













Plaan oli alguses päris labane nelinurkne kott teha. Selgus, et kangast saaks 3,5 kotti. Tundus justkui raiskamisena, et 0,5 koti jagu riiet läheb kaotsi - ehkki mul mitte miskit selle riidega teha ei ole. Aga et väärt kraam raisku ei läheks, otsustasin et kitsama riideribaga saab läbi, kui panna siilud külgedele. Loosi läksid vanad juba ühe sääre kaotanud teksad. Kangajääkide kastist tuli välja ka – ohhoo – ilmselt oli see kunagi lapse teksaseeliku traksiosa. Igatahes tundus, et saan lihtsa vaevaga kotile sangad. Aga sangadel oli miski seeliku kõhupealne osa ka küljes. Ei hakanud lõikamagi, läks taskuks peale –hea poes rahakott sisse pista. Tasku peale õmmeldud, vaatasin, et jätaks õige sellised multifunktsionaalsed sangad, et kotti saab väiksemana ja suuremana kasutada. Ülemise ääre külge kinnituvad sangad trukkidega – päris mitu trukki lõin haamriga kõveraks. Aga kuidagi need neli tükki sinna ikka jäid. No ja kui käe tasku panin ja koti tagurpidi tasku tõmbasin, siis oli tulemuseks päris huvitav väiksemat mõõtu märss.

Et siis SUUR eest


SUUR tagant
















KESKMINE eest


KESKMINE tagant

















Rahakott mahuks veel sisse küll:


Need, kes korralikust õmblemisest lugu peavad, need sellist üllitist muidugi ei hakka tegemagi. Traageldada ma ei viitsinud. Tasku pain näiteks kahepoolse teibiga peale kinni ja siis õmblesin. Ega see teip ikka nii hästi ei püsinud, kui oleks võinud. Seespoolsed õmblused on hargnevate äärtega, ei mingit pesuõmblus või overlokki. Vahepealsest pressimisest rääkimata. Voodrit ei ole, ega tule. Sai selline kott, mille eluiga loodetavasti ruttu otsa saab – siis saab ehk uue teha.





koduloom posted @ 23:55 - Link - kommentaarid (3)

10 Jaanuar 2011
Laisa jõulud
Jõulueelne aeg möödus mul üsna laisalt. Esmalt ei olnud viitsimist käsitööd teha ja hiljem ei olnud ka viitsimist seda vähestki üles pildistada. Või õigemini keeldus fotoaparaat just minu käes olles koostööst, teatades väsinult, et “battery exhausted”.
Üks rätikupits ikka jäi pildile. Rätik ise selline kergelt nõukaaja lõpu hõnguga mustri poolest. Pits ikka Haljasmetsa Heegeldatud äärepitsidest.




























Demonstreerin ka õe Lõngajupikese kätetööd väikse koka seljas. Täna kui töölt koju jõudsin, oli põll välja otsitud. Uhkusega näidati seda “tädi Tiinale” ehk siis meie armsale lapsehoidjale, koos mängiti kokkamistki, sest “kõik võivad ju kokata”. Ühel õhtul kokkasime aga päriselt. Hoolsa taignarullimise tulemusena leidis usin kokk end mingil hetkel küll tooli alt, aga küpsised said siiski valmis.




















Ja üks põhjus, miks ma viimasel ajal käsitööga ei tegele.... Sest meil on seda valget massi siin ikka massiliselt. Ja kehalise koormuse mõttes olen seda ikka kordi ja kordi liigutamas käinud. See on päris tõhus liigutamine olnud, sest visata tuleb kõrgele ja vedada kaugele. Inimesi oli esimese jõulupüha hommikul nõutult maja ees üsna palju. Labidaid oli kahjuks vähem kui inimesi. Teise jõulupüha hommikul oli ka Bauhof avatud ja tegin koos teiste hädalistega sinna ühe invasiooni – ostsin oran˛i labida. Näib, et osa inimesi on hakanud mind vaikselt kojameheks pidama. Mõned jäävad juttu puhuma – olen juba mitme pensioniealise papiga sõprust sobitanud. Ühel õhtul kuulsin isegi selliseid kiitvaid sõnu: “Tubli poiss! Pole jõusaali vaja minnagi!” Äkki peaks vähe daamilikumad hilbud lumeviskamise ajaks panema?
Esimesel pildil ei ole esiplaanil oleva auto taga mitte lihtsalt tuisuvaalud, vaid seal all on ikka autod ka. Kokkuvõttes sai usinate majaelanike koostöös majaesine tee ja parkimiskohad inimtööjõul puhtaks klanitud. Neli päeva hiljem tuli alles traktor - ja lükkas vaid muru äärde kuhjatud hunnikud kaugemale haljasalale, nii ei olnud vähemalt järgnevatel päevade mõnes kohaski vaja kahe meetri kõrgusele lund visata.









































































koduloom posted @ 22:00 - Link - kommentaarid (6)

20 Detsember 2010
Väikese kampsuni tegemise õpetus
Teate. Üht väikest kampsunit ei ole üleüldse raske teha. Ei võta eriti aega ning konti ka ei murra. Minul kulus selleks veidi üle tunni.
Niisiis, pärast seda kui pesumasin on töö lõpetanud, avage uks ning... voilaaa. Väike kampsun ongi valmis. Uskumatu, et ma tegin seda jälle. Kasutasin küll villase pesuks mõeldud pulbrit ning lubatud temperatuuri ei ületanud. Aga jah- üks kampsun on mul nüüd vähem. Võib-olla saab sellest mingeid mängukarusid või nukumantleid teha


koduloom posted @ 20:24 - Link - kommentaarid (9)

18 Detsember 2010
Täpilised kindad ja linnud aknal
Üsna harilikud maavillased täpilised labakindad umbes 5-aastasele lapsele. Hall lõng pärit Hiiumaalt villavabrikust. Selline pisut toekam ja jämedam. Vardal 12 silma. Niisiis, arvestades lõnga jämedust ja peenikesi vardaid, kootud ikka päris tugevasti, et tuul läbi ei puhuks.















Muuhulgas sain siin ükspäev eelkooliealise lapsega meisterdatud. Idee pärit Paalalinna Gümnaasiumi akendelt (suisa plagiaat tegelikult). Hea lihtne ja kiire meisterdamine püsimatutele pisematele lastele. Vaja läheb pisut valget paberit, liimi ja siidipaberit. Vastu valgust kumavad linnud tegelikult veidi läbi ka.
















Tegelikult meil on muidugi kardinad ka ikka olemas. Pildilt jääb mulje, justkui aken oleks paljas
koduloom posted @ 16:45 - Link - kommentaarid (3)

26 November 2010
Tibukollased - talveks
Kollased sokid siis seekord. Lõng? – ilmselt villane, aga mine tea. Tegemist teise ringi lõngaga ning lõngavööd seetõttu ei ole. Kudumisel igatahes ei krudise, jalas veidi hammustab ka palja naha peal, pesemisel käitus pigem villase kui akrüülina. Kootud ikka nelja vardaga, vardal 16 silma, kokku siis 64 silma. Suurus ligikaudu 37 kuni 39.
Sokid kollased nagu munarebu. Meenutavad mulle hirmsasti värvi poolest muhu neiu seelikut , oleks pidanud paar triipu ka äkki sisse kuduma
Muster ikka seesama vana, mida ma teha armastan. Lihtsalt sellepärast, et on nii lihtne muster. Aastal 2006 sai see muster ka postitusse pandud MUSTER Enamasti ma küll asendan selles mustris õhksilma selle variandiga, et kasvatan lihtsalt kahe silma vahelt ühe silma juurde. Mõnikord kasutan hoopis keerdsilmusega kasvatamist, siis ei jää augurida.

Ja paraadpildid

























koduloom posted @ 16:01 - Link - kommentaarid (5)

13 November 2010
Ettevalmistused talveks
Juba kevadel oli selgemast selgem, et Markusele uuel talvel enam vana müts kuidagi pähe ei passi. Esiteks oli õelt päranduseks saadud 15 aastat vana müts hakanud ilmutama jõudsaid lagunemise märke. Ning teiseks jäi ikka vähe väikseks ka.
Uus müts pidi saama veidi sarnane eelmisele – oli lihtsalt selline mugav lõige. Klassikaline isegi võiks öelda.
Sinine värv pidi olema, sest kombekas on sinine. Rohelise ja oran˛i valis Markus ise välja, pärast seda, kui ma olin need kavalalt juba eelvalitud lõngade hulka sokutanud. Ja muid värve tema ei valinudki – pidin siis ise valima. Enamasti akrüülised lõngad, sekka ka Novita 7veljesta. Triibustik on nö juhuarvugeneraatori põhimõttel. Noh, et tuleb nagu tuleb see järjekord ja laius.
Alustasin kõrvaklappidest, hiljem lõin kaelaosale silmad juurde ning paari ringi pärast ka lauba osa. Kudusin ikka päris kõvasti. Vardad kõverad ja näpp valus.
Esialgse kahandamise tagajärg oli küllaltki huvitav....Ütleme nii, et ma sain teada, kuidas tübeteikat kududa. Seega harutasin ja kudusin uue. Sai ikka parem. Voodriks ühe vana dressipluusi kehaosa (varrukatest sai kunagi püksid). Paelad mütsile on kootud – 4 silma vardal, parempidi kude, ilma kunagi töö külge pööramata.
Piltidel on vooder veel korralikult kinnitamata. Aga kuna pildimasin sõitis Saksamaale koos suurema lapsega, siis esialgu sellised pildid.















Laps nüüd kirju nagu pühademuna, aga vähemalt leian kelgumäel hõlpsasti enda oma üles.



Vana müts oli siis selline:













koduloom posted @ 17:55 - Link - kommentaarid (5)

28 Oktoober 2010
Soktoober
Oktoober, oktoober, käes on soktoober! Õigemini hakkab lõppema juba. Jõudsin ikka tähtaega.

Soktoober 1
Apsaluutselt (tean küll, et õige oleks absoluutselt). Niisiis. Apsaluutselt tavalised sokid. Või võib-olla ka mitte päris tavalised. Kootud lõngajääkidest nii “nagu torust tuli”. Seepärast ei ole ka kaks sokki päris ühesugused. Ega ma sellist lahendust eriti heaks ei pea – aga esimese soki keskosas hakkas koitma, et teiseks sokiks ei jagu. Jätsin esimese varrastele ja alustasin teist. Lõnga jätkus veidi vähem kui vaja oleks olnud. Esimest harutama ka ei hakanud ning jätkasin südamerahus veidi teisest partiist lõngaga. Kand sai kah veidi pikavõitu (roheline lõng oli tiba paksem). Lähevad oma lapsele kummiku sisse. Maavillased siiski. Vardal 12 silma, parajad 5-aastasele lapsele.


Soktoober 2
Kootud spetsiaalselt ühele väga erilisele inimesele mõeldes. Oleks meie ümber vaid selliseid inimesi rohkem. Ja kui me kõik suudaks olla nii rahulikud, tasakaalukad, mõistvad, südamlikud, soojad siis valitseks igavene rahu maa peal J)) Muster pärit Koekirjade piiblist (ei ole kahjuks aega hetkel otsida täpsemalt). Maavillased, Hiiumaa lõngavabriku villast, vardal ikka 12 silma, suurus umbes jalale 39-40.















Soktoober 3
Taaskord kootud ühele minu jaoks armsale inimesele, et tal jalad talvel ei külmetaks. Muster ikka seesama lihtne, mida aastaid olen harjunud tegema. Võimalik, et algselt kuskilt Pitsilise koekirjade hulgast. Vardal 12 silma, suurus 38-39 umbes.

















Soktoober 2 ja 3 otsade lõpetamisel kasutasin sellist võtet http://www.knitty.com/ISSUEsummer04/FEATtheresasum04.html

koduloom posted @ 09:04 - Link - kommentaarid (8)

12 August 2010
Heegeldatud ananassiseelik vol 2
Vol 2 sellepärast, et vol 1 on ka tegelikult valmis, aga siiani esitamata. Küll kunagi tuleb ka vol 1. Siis, kui seelik saab voodri ja mul on just seeliku tuju.

Niisiis. Minu teine heegeldatud seelik. Kuna esimene ei tulnud päris selline nagu minu ettekujutuses olema peaks (aga täitsa ok tegelikult siiski), siis alustasin üsna kohe peale esimese valmimist mõttes teise seelikuga. Seekord olid mu mõtted juba täitsa konkreetsed. Kõigepealt muidugi teadsin, et esimesel korral olin valinud liiga peenikese lõnga. Seekord kammisin pikalt erinevaid poode ning tellisin isegi omale Internetist ära sinise Novita Kotiväki – aga no see värv oli tegelikkuses ikka palju magedam kui pildil. Lõpuks jäin hädaga pidama Hanna Cable kärtsul helesinisel (või elektrisinisel?). Võib ju muidugi mõelda, et soliidses eas daamid-moorid (35 ja peale ikka) võiks valida midagi soliidsemat, aga kaht musta seelikut ma ka ei olnud nõus heegeldama. Pruune riideid on mul niigi tapvalt palju. Ja muud sobivat tooni ka kaubandusest ei leidnud. Värv ei ole kummalgi pildil õige.













Kulus u 6 kera ehk siis 300 gr Hanna Cablet, heegelnõel nr 2,5.
Voodrit veel tegelikult ei ole, hetkel on asendajaks üks teine tagurpidi tõmmatud seelik. Võimalik, et sel aastal ei panegi. Suvi hakkab läbi saama ja mine tea, millised mu gabariidid järgmisel aastal on

Originaal
Muster

Tegelikult meeldib mulle originaal ikka rohkem. Just see, et muster tuleb paremini esile. Ja kui kunagi veelkord peaks tegema (suurema heegelnõelaga, eksju), siis üritaks leida tume-tume-tume lillat, pigem isegi peaaegu musta ploomilillat lõnga...Tundub täitsa ahvalev mõte olema. Iseasi, et oleks üsna kummaline omada kolme ananassimustriga seelikut
koduloom posted @ 10:11 - Link - kommentaarid (11)

01 Juuli 2010
Liigne agarus on ogarus
Ehk siis.
1) valisin heegeldamiseks liiga peenikese lõnga
2) heegeldasin keskosas liiga palju
3) nüüd tuleb viimasest reas tiba enam kui poole rea jagu heegelniiti puudu,
4) et viimast rida tegemata jätta (või poolikuks) siiski ei saa, sii lähen homme tölla-tölla poodi ja ostan 100 gr niiti (Maxi Color) juurde, millest kulutan ära murdosa ja ülejäänu jääb määramata ajaks varudesse

Jutt siis muidugi seelikust. Oli mul tarvis seal keskel vahepeal nii palju heegeldada - nüüd on niikuinii liiga pikk see kupatus.

Aga täna sattusin interneti avarustes vat sellisele huvitavale blogile, mille autoriks on keegi Doris Chan. Huvitavad asjad ja ka sõnasõnalisi õpetusi.
koduloom posted @ 19:26 - Link - kommentaarid