SEENEMAAGIA
Verkjad vöödikud
Ühel juba kergelt hämarduval õhtul mängisin (jälle) lõngadega. Ja värvidega. Kahe esimese metsaskäigu "saak" oli lõngadele pikkade õhtu- ja öötundide jooksul külge keedetud, nüüd olid pehmed ja kergelt sasitud vihid kuivanud ning kerimisootel; nendega oli nõnda mõnus ja soe askeldada ses jahenevas õhtus...
Ikka see igavesti pooleliolev lapsepõlv, mis muud....
Ja kui nad olid juba rõduservale ritta laotud, siis ei raatsinud ju pildiklõpse tegemata jätta...
Vasakpoolseimad ja kollasemad on värvitud seenejalgadega, keskmised ja punasemad-oranžimad seenekübaratega, parempoolsematel on keeduveed kokku kallatud ning muudkui keedetud ja keedetud... Iga korraga oli pajast tulev saadus ikka pastelsem ja pastelsem...
Esimestena pajaskäinud jagus värvi ohtramalt. Isiklikku traditsiooni jätkates panen alati testtupsukese või -vihi koos taimede või siis seentega katlasse keema. See vasakpoolne tumedam on saanud oma värvuse otse n.ö tootjate keskkonnast, aga loputada tuli seda lõngavihti küll kaua-kaua...
Sellel pildil on rivisse liitunud ka minu esimene VEREVA VÖÖDIKU testtupsuke. On ju äge värv!
]
SEE ON JOOVASTAVALT OHTLIK NAKKUSHAIGUS!
