KUI HOOD ENDISELT PEAL KÄIVAD
ehk kolm (pehmet ja paksu) õde
Mul ei paista see veel üle minevat. Niipeagi.
Villaste allede kudumise hoog.
Kolm õde said valmis.
Sellised pehmekesed, karvasekesed, paksukesed. Ja soojad. Korduvalt kontrollitud andmetel.
Justkui oleksid kolmikud, aga tgelikult ikka ei ole. Pikkus on erinev. Värvid ja nende vaheldumine on tsipake erinev.
Tegelikult oli õekesi koguni neli, aga neljandaga juhtus äpardus.
See oli koguni üks äparduste rida, kus kõik, mis sai valesti minna, tõepoolest ka LÄKS valesti. Nii et kahe-ja-poole-meetri-pikkusest ja 80 cm laiusest suurest õlaallest sai... no sai selline tsipa suurem meestesalli mõõtu.... Tihke ja koletumalt karvane. Alguses, kui nägin, millega olin hakkama saanud, läks tuju niruks, aga siis tuli jälle hoops naer peale. Et kuidas ikka saab kohe KÕIK sedasi viltu minna. No saab, noh!
Aga mul on veel olemas mustvalged kolmikõed, lõplikult viimistlemata, ja sini-valged nelikud saavad varsti valmis...
Jõulud tulevad meie suguharus tänavu vist sellised pehmekesed, paksukesed ja karvasekesed!
