!

Teinekord on nii vähe õnneks vaja - kusagil oli revideerimise käigus üle jäänud üks katkine mannekeen tagavarajalgade ja -kätega, mis talle õieti nagu külge ka ei käinud enam. Ja alumist otsa tal koguni ei olnud, juustest rääkimata - aga õnneks olid mulle lähedased inimesed teadlikud, et mu himu käib ühe mannekeeni järele, ja nõnda seisis see eatu ja natuke sootu kipsiludus mul ühel hetkel kodus. Ja nagu lapsepõlv oleks tagasi tulnud - nüüd kavatsen talle rõivaid selga mängitada ja - ja ehteid on hea passitada-pildistada! Mõned pildid-pildikesed mu lapsepõlvejätkust siis:
kõigepealt kolm käevõru kui olümpiarõngad aknalaual ja siis kolmel randmel (pildistamine oli nõks keeruline, sest randmest ülespoole pole ju (veel) mitte midagi, enne kui ühendused kokku saab klapitud ja jätkukoht rõivastega kaetud .




No ja veel kaelas minu vaikival sõbrannal igatsugu asjakesi, paari viimase öö loomingut. Fimo ja HH ja Novaluxi pärlid ja - ja küll on mõnikord naljaks tunne, et mitte ei leia seda õiget tooni helmeid, nagu muidu ei peagi ennast mingiks eriliselt nõudliku ja eri-arenenud värvimeelega inimeseks, aga siis järsku, jah, selline tunne, et seda õiget värvi pärlite jaoks ilmselt alles kaevandatakse kuskil Tšehhimaa avarustes klaasiliiva... Pärleid kodus lademetes, aga miski pole päris meele järgi... Ja siis õhtuvalges hakkab miski ikka isegi meeldima, ja hommikuvalguses on meeldimine juba millekski muuks teisenenud...
Ja üldse tuleb vahel kõiges isetegemistuhinas selline - noh, selline isemoodi tunne, et nagu miski ei kuku päris kenasti välja, ja ei edene kah õieti - LOOMINGULINE KRIIS on vist selle asja nimi? Ja oh rõemu, kui see jälle mööda saab, ja mida rutem, seda parem! Ja õnneks on ju olemas ISETEGIJA, kus surfamine ja teiste tehtu imetlemine alati meele lahedaks teeb ja kõiksematest kriisidest kiiremini välja aitab !
Aga nüüd siis jah need keed, kuigi mitte ehk lauslaineharjal sündinukesed, aga teha ja kaela passitada oli neid siiski tore!





Aga nüüd kisub himu kangastelgede juurde, polegi mitu päeva ainsmatki rida kududa saand. Kui Värvispektri projektiga liitusin, tegin endale mingi kohustuse, et olgu igas kuus vähemaste üks vastava kuu värvides ehe ja üks vajalikku värvi vaip. Ja et suurepärane oleks, kui midagi muud ka suudaks teha, aga need asjad siis KINDLASTI.
Neist valminud ehh-heedest mõni on ju suhteliselt lilla küll, ehk tuleb midagi veel. Lilla vaip siis peaks ka saama oma sünnipäeva märtsikuusse... ideed küll praegu veel ei ole, aga küll ta tuleb, ma arvan!
Kaunist kevadeootust kõigile ses lörtsises suusa talves!

, isetgijad!
Aga meil käis Helmehaldjas külas ja see oli niiiiiiii vahva! Rahvast kogunes sel päikselisel laupäeval Ülenurmele siit ja sealtpoolt Tartut, kärsitus oli suur ja mõistetav! Vahva, et kogunenute hulgas oli ka mitu isetegijat!
Ohh, ja kui enamus ostusid oli sooritatud ja ehtemeistrid kodudesse "saaki" üle vaatama läinud, siis me leppisime Haldjaemaga ja Haldjaisaga vist oma kolm järgmist kokkusaamist kokku , ikka veel ja rohkem ja üha kasvava vaimustusega !

Paar pilti (pilte saab klikata ka) meie õhinast - malbe Haldjaema on lausa huviliste massidesse uppunud!





Ja kui tõesti suuremad ostud olid sooritatud, jõudis kohale Eria - ja siis nad asusid koos Kastaniga omakorda helmeid ja muud väärt kraami revideerima - tulemuslikult, kusjuures !



Ja siis oli mul veel au olla juures ühel vägagi pidulikul-tänulikul heltkel, ja näod räägivad ise enda eest ja Sayila-tellijad saavad kohe aru, mis värk on.




Suur-suur tänu Helmehaldjale selle päeva eest, selle leebe ja lõpmata kannatliku toimetamise eest! Juba ootamegi uusi kohtumisi!
Ja siis me hakkasime Kastaniga värsket fimot veeretama (meil ju nüüd seltsil oma piruka- ja lasanjemassin ) ja maailma parandama ja lõpmata armas oli olla ja lõpuks paistiski maailm kohe palju parem paik!

!

Meie käsitööseltsis oli eile esinemas Külli Laidla Antoniuse Gildist, teemaks erinevate kottide valmistamine. Tema loal tegin ta meisterdustest pilte ka, ühel kootud kotil on näiteks nii tore muster, lihtne ja nutikas - see pidi olema uus ja tänapäevane, mobiilimustriks nimetet ! Kahtlustan, et selle on Külli ise loonud, aga jäi küsimata.
Hästi vahva oli see, et kohal oli ka mitu isetegijat!
Seda veel, et Tartumaa käsitöötegijatel on käimas kotikonkurss, tööde esitamise tähtajaks 31.märts, Kui keegi on osalemisest huvitet, kirjutage privasse! Auhinnafond on küll väike, aga võitja-au seda suurem!

, isetegijad!
Mu kauatehtukene sai lõpuks valmis, mu punane lapitekk! Teki "nägu" sai valmis juba vaat et aasta tagasi, seisis ja ootas, aga ikkagi ei söandanud ise seda kantima asuda, pelgasin oma töö ära vusserdada. Palusin sõbranna appi. Tema lasi teki kokku vurrrrrdi - ja olekski mul veebraripunane uhkesti olemas jälle, aga see, jah, ei lähe paraku mitte... Aga tekk mulle meeldib endale, mis sest, et kõikse tavalisematest ruudulappidest kokku õmmeldud! Ja täitsa kohe ullusti tahaks veel miskit lapitööd teha, kohe ja praegu ja palju, kui tööl ei peaks olema...
(Pilte saab suuremaks klikata!)



Ja üks öine toodang ka, selle eelmise postituse triibulise roosisordi juurde üks kee ja midagi rohelist kah, rohelised pärlid Mileedist, need kaks ühes ikke, roosad Helmehaldjast ja siis triibelisi cernitipärleid juurde. Traat (rohelisele keele) sai vist Silverpointist tellitud, selline jämedam ja rohekasmusta värvi. Keed on küll täitsa otsast otsani ja ausasti ISE tehtud!

!

Kui Eria meil Ülenurmes käis, tegime ilusaid üleminekutega roose. Ja pisik jäi külge. Pastamasin sai tellitud, aga see tuli ja tuli, aga kohale ikka veel ei tulnud ja roosipisik ju möllas muudkui... No tegin siis triibulisi roose - nii suur jonn oli! Sai üks juukse-asi ja üks pross. Ja las olla siis niisugune uus roosisort kah olemas!
(Pilte saab suuremaks klikata!)



Helmehaldjast tellisin muuhulgas ka fimolakki, sellega on küll mõnus asjatada, vesilahustuv lakk ju, ei haise ega midagi. Mõned seismajäänud pärlid said uudishimu ajel kohe edevama katte, ja nende pikkade Tiimarist muretsetud universaalsete nõeltega on ikka maru hea toimetada igasuguseid kuivatamise ja torkimise ja muid tominguid - ja siis tegin sõbrannale ühe patriootliku kee, tal mitmeid sini-must-valgeid üritusi sel nädalal, siis hea kaela panna selline, arvas ta.




Ja üks vaibake sai telgedelt maha jälle, pea meeter laiust ja üle kahe poole meetri pikk. Ise kutsun selliseid kirevakesi hiiresabavaipadeks - kõik materjalijupid, mis enne omavahel kokku õmmeldud, on suht lühikesed, maksimum paarimeetrised, ja kududa on sellist vaipa hästi huvitav, sest ette ei tea ju, kus mingit värvi triip lõpeb ja kuidas see teise triibu kõrval mõjuma hakkab.

!

Kuivõrd liitusin süda-sõbrale projektiga, siis mõned (praeguseks) valmis olevad lihtsakesemad südamekestega pisikingid - mobiiliripatsid ja käeketikesed ja jalaketike vallatumale sõbrale . Pikk öö veel ees, eks vast midagi ikka lisandub veel!

!

Lõpuks on nad valmis ja telje pealt maas, mu kokku 6 ruutmeetrit kevadise koidu karva vaipu... ammune tellimus...
(Pildid klikatavad!)



Pühapäeval oli meil Ülenurmes jälle lapiklubi päev, meie fantastiline õpetaja Aino sealt Põltsamaalt tõi meile muuhulgas näha, mida saab kokku panna täiesti tavalistest ruudukujulistest lappidest...




Ja siis õpetas ta meile, kuidas korraga teha niisugune lapitekk, mida hiljem enam vooderdama ei pea!
Tuleb lõigata (õmblusvaruga) ringid, ja sellised ruudud, mis mahuvad selle ringi sisse, ja sama ruudu suurusega vatiinitükid (paksem vatiin on isegi parem). Siis tuleb selle ringi serv tagasi pöörata ja traageldada, siis panna ring ("näoga" alaspidi) lauale, selle peale asetada vatiiniruut ja selle peale omakorda kangaruut ("näoga" ülespoole) ja pöörata alumisest riidetükist, s.o ringist üle ruudu servade ulatuvad kaared ruudu peale ja (soovitatavalt käsitsi) ruudu külge kinni õmmelda. Tuleb välja midagi katedraali akna laadset. On küllaltki töömahukas, aga tulemus on kaunis!
Üks pildike ka, kõik n.ö tööprotsessi osad ja valmisõmmeldud paar ruudukest ka. Näidised ikka meie õpetaja tehtud!



Meie Ülenurme lapiklubi koguneb järgmine kord 9. märtsil, siis õpime koti õmblemist. Ja ikka peame silmas ka rõivaste taaskasutust - vanad teksad jms ikka uuesti ringlusse!

!

Sõbrapäev läheneb, südamete ettenäitamsega hakkab kiireks minema ! Tegelt üks süda ikka valmis kah, ja millalgi tuleb neid üks-kaksjagu juurde teha, mõnel sumedal öötunnil ehk...
Niisugune sinine südameke siis.
(Pilte saab klikata!)



Ühed kõrvakad kah, mis mu lähisugulastest teismeliste poolt päris hääks on kiidetud Et oleks nagu veebruaripunane.... Tilluke taies... Esialgu...

!
Käisin just netipoest lasanjemasinat tellimas - meil pärast Eria õppepäeva nii suur fimovaimustus käsitööseltsis, et naised nõudsid muudkut massinat! Ja aitäh Eriale, kes õpetas, mida otsida - mina küsisin ja tahtsin pastamasinat, aga see teeb ainult ribasid. Tuleb tahta lasanje- ja pirukamasinat.
Veidike isetegemisi ka. Öine toodang - laps oli tõesti korralikult tube kraaminud, mu vanu varusid kokku koondanud. Esiplaanile tõusid kunagi tša-tšakee jaoks valmis traaditatud pärlid, kõikvõimalikku värvi. Panin paraja portsu juurde ja sai valmis kee, mis mahuks värvispektri-projekti iga kuu värvi raamesse! No valget ja musta vist ei ole !
(pilte saab klikata!)



Siis said veel ühed tükimat aega seisnud cernitipärlid keeks vormistatud...



Ja üks väike näide sellest, kuidas üritada varjata varjamatut. Meie maja sedasi planeeritud, et kohe esikus on jurrrrrakas elektrikilp. Elektrikud olid ta kaunisti siniseks ka võõbanud - ja nii ta meil seal seisis. Ei ole midagi püsivamat hästi tehtud ajutisest, isegi kui see on "hästi" tehtud. Lapivaimustuse lainel sai mul valmis üks seinapilt, algul ei leidunud talle isegi nagu õiget kohta, lihtsalt tore oli teha seda, aga siis avastasin, et no täpselt passib seda "sinilindu" varjama!



Nüüd pesu triikima - oi kuidas ma "jumaldan" seda tööd!