Muraka meisterdusi
About Me
Age: Õitsvas keskeas:)
Location: Tartu lähedal - Ülenurmes
Zodiac Sign: Ambur
Likes
Nagu (vist ) Marx ütles: Miski inimlik pole mulle võõras! See oli tema kõige targem ütlemine, ma arvan!

Dislikes
Alatus, kadedus, hoolimatus.
Link
Kangastelje Töötuba
Lapitöid 1
Lapitöid 2
Lapitöid 3
Lapitöid 4
Lapitöid 7
Lapitöid 5
Lapitöid 6
Lapitöid 8
Lapitöid 9
Lapitöid 10
Lapitöid 11
Lapitöid 12
Võrratu FIMO
Ehteideid Tšehhimaalt
Pärlitööd - madukee
Pärlitööd - madukee mustreid
Pärlitööd (palju traati)
Sayila
PRK
Katjake
Reesi blogi
Fimoehteid
Pärlipõiminguid
Pärlid ja traat
Seemnehelmestest (Aljona)
Traadi väänamine
Õnnekivid
Sõlmimist-põimimist
Samanta blogi
FIMO - damascus ladder
Taimedega värvimine - Liisi blogi
Poolvääriskivid
Roosa tuba
Ring-triibud
Kottide õmblemise õpetused
Rahvakalendri tähtpäevad
Mummumarjad
Fantastilised lapitööd
EHTELAEGAS
BALTIC BEADS
HELMETUBA
Papud
HELMEVAKK
Sutsukese pajalapid
BEADS
HELMEPOOD.PRI
HELMEKE
HELMEPUU
Sokikanna kudumine
Fantast heegeldised!
Autorikaitse jm
Pajalapid
TEGELUSTEKK
Lemmik-sokimuster
Päevapärlid
Vaheseinaks
Lapitöid
Suseri kogu
Niidigraafika
Niidigraafika2
HELMEHALDJAS
Hetty peleriin
Ajakasutus
Lapikotike
Photobucket
Me laps laulab
Võluhelmes
Sokikese kannast-sokid
Lahedad meisterdused
Lapitehnikaideid
Kosmeetikakotike
Hõbevalge beebipapud
Heegeldatud ingel
Yllepi head ideed
Käsitööka ema õmmeldud kotid
Eriti elastne silmusteloomine
Pakendi jm nikerdamist
Sakiline heegeldus
Jumalik kapsapirukas
Swirlid
Ohtrasti ehteid
Türgi pärliussi heegeldamine
Valentiniks
Aplitseerimiseks
Südamekaardid Heintelilt
Vallatused fimoga
Imelisi ideid
Nikerdamist
Nahast
Trühvlid ja vahukommid
Karbi voltimine
Kaardid
Nikerdamist purginaksudega
Veetlev bicornu
Põnevat lapitööd
Korvi punumine ajalehest
Pisisüdamed
Koogiretsepte
Romantilised ehteideed
Imelisi sisustusideesid
Lõputult lahedaid ideid (sh lapitöö, fimo)
Lapitöö - ultusääred leheks!
Maasikaõie tikkimine
Südamlik beebitekk
Loodusvärvid jm käsitöö
Heegeldatud lillepadi
SIIDIMAALINGUD
Paberist ehted
Imeliusate piltidega blogi
Idee kellaks
Toredaid (jõulu)heegeldusi
Jõuluideesid
Taaskasutus
Vahva koti õmblemisõpetus
Marulahedad asjad I
Marulahedad asjad II
Marulahedad ideed III
MARUlahedad ideed IV
Ülilahedad asjad V
Ülilahedad ideed VI
Ülilahedad ideed VII
Mässitud kaheksakand
Nutikad pildiraamid
Erinevate kottide õmblemine
Südameid ja lillekesi
Katedraali aken - bicornu

Quote
Me elame ju sageli nii, nagu oleks meil üksteise tundmaõppimiseks tuhat aastat aega.(...) Me unustame liiga kergesti, et "igavikust" meie jaoks jäetud jupike on täiesti juhusliku pikkusega ning et me võime üksteist kaotada igal viisil, ka nii, et enam midagi hüvitada ei saa. S.Rannamaa
Archive
Viimased postitused
November 2013
September 2013
Oktoober 2012
September 2012
August 2012
Juuli 2012
Juuni 2012
Detsember 2011
Oktoober 2011
September 2011
August 2011
Juuli 2011
Juuni 2011
Mai 2011
Aprill 2011
Märts 2011
Veebruar 2011
Jaanuar 2011
Detsember 2010
November 2010
Oktoober 2010
September 2010
August 2010
Juuli 2010
Juuni 2010
Mai 2010
Aprill 2010
Märts 2010
Veebruar 2010
Jaanuar 2010
Detsember 2009
November 2009
Oktoober 2009
September 2009
August 2009
Juuli 2009
Juuni 2009
Mai 2009
Aprill 2009
Märts 2009
Veebruar 2009
Jaanuar 2009
Detsember 2008
November 2008
Oktoober 2008
September 2008
August 2008
Juuli 2008
Juuni 2008
Mai 2008
Aprill 2008
Märts 2008
Veebruar 2008
Jaanuar 2008
Detsember 2007
November 2007
Oktoober 2007
September 2007

Currently

Reading
Loen - üsna soravalt;). Mida, see oleneb ikka rohkem meeleolust. Lehti loen!

Last Movie
Filmide vaatamise ajal nokitsen rohkem käsitööd teha, sisust ei saa seepärast suuremat sotti:)

Listening to
Ikka midagi rahulikumat, või tempokamat, või klassikalisemat, või operetlikku... Kuidas kunagi.

Muraka meisterdusi
Kangakudumine on parim, aga kõik muu samuti!
31 Oktoober 2008


Noorpõlve meenutades....

Viimast seltsi näitust (peaks vist ütlema - kiirnäitust, sest see saigi korraldatud arvestusega, et külalised tulevad-vaatavad-lahkuvad ja ekspositsioon saab kokku lapatud ) korraldades otsisin kodus kõrgeimalt kapiriiulilt välja ka oma paarkümmend aastat tagasi tehtud mõned heegeldused. Voodilinad tikitud monogrammiga ja käterätikud. Neid sai tol ajal tehtud ikka arvukalt, ja kingitud heldelt. Vaksalaiused ja vaat et laiemadki pitsid voodilinadel, padjapüüridel, monogrammid peal ja puha. Mõtlesin, et küll ma neid jõuan ikka endale kah teha, veel ja rohkem... No-näed-sa-siis, polegi nagu miskit... Ei ainsamatki padjapüüri, paar lina pelgalt, kiivalt alles hoitud, pereliikmete monogrammid peal...







Mõned käterätipitsid kah juurde - vabandust, mõni neist natuke kapis seismise kortsudega...
NOSTALGIA!



Ja veel hoian kui kallist mälestust oma vanaema tikandeid. Mu emapoolne vanaema oli olnud VÄGA usin käsitöötegija, kahjuks pole mina temaga kunagi kohtunud, sest tema lahkus siitilmast juba siis, kui minu ema oli vaevalt mõneaastane...
Mäletan, et katsusin-silitasin neid tikandeid hardunult, kui väike olin, eriti meeldis mulle see erksavärvilisem...
Aga vanaema tehtust pole eriti midagi jäänudki, sest ajad olid teadagi segased, vanaisa abiellus mitmeid kordi (tuberkuloos möllas ja hävitas halastamatult) ja vanaema kaunis pärandus pudenes laiali kui liiv sõrmede vahelt rajutuule käes...
Seda kallim on see, mis jäänud on.



maireh posted @ 17:01 - Link - kommentaarid (11)

30 Oktoober 2008
Päikest ikka - selle tuulise taeva alla!

Esmaspäeval oli Ülenurmes justkui sõjaseisukord - ei vett, voolu ega kütet. Isegi need ei saanud kütta, kel oma katel, sest puudus vool, mis sooja radikates ringi ajanuks. Eesti Energia tegi mingeid korralisi töid. Eelmisel aastal tegid nad sellise katkestuse vahetult mu juubeli-eelsel päeval. OH LAULA JA HÕISKA!
Tegelikult mõtlesin, et kui haavatavad me ikkagi oleme, kui sõltuvad. Elektrist näiteks. Hmmmm...
No aga ega elu seisma jäänud! Eria lükkas pühapäeval sellise mõnusa tegutsemishoo sisse - veeretasin terve päeva pallikesi! Ikka võltstürkiisi ja muid "võltse" kah. Oma pool liitrit sai valmis! Need läbipaistvad mul nii efektsed veel ei tulnud, aga ma jätkan katsetusi. Läksin midagi muud tahtma, aga ei kukkunud välja. Et nüüd siis - fimo, mu arm !




Ja need pruunid mu enda lemmikud, ehkki hägusevõitu siinkohal.... Oh, Tintsik, kuidas Su oskused mulle marjaks ää kuluksid...



Ja eile saime lõpuks seltsiruumis kokku Kastaniga. Juttu jätkunuks hommikuni, vähemalt ! Aga me tegime süüteroose. Algul oli selline loominguline segadus laual, pärast läks ainult hullemaks!



Teeküünalde pärakesed sulatasime kah üles ja kallasime roosidele!
Ja siis oli meil väga vaja ometi NÄHA, kuidas see roosindus toimib. Aga et seltsiruumi põrandasse augu põletamist oleks meile kindlasti pahaks pandud ja kaminat meil pole, siis leidsime lillepoti ja läksime õue vihma kätte katseid tegema. Fantastiline! See tõesti toimib, ja kuidas veel! Nagu igavene tuli Tõnismäel (omal ajal)!



Ja vahel ongi nii tore lihtsalt tuld vaadata...




Igatahes kõik põles ära, kaunilt ja graatsiliselt, ja meil tekkis vahepeal veel idee, et tore oleks ju see tuhk kuidagi - hmh, konserveerida, sest ka see tuhk oli ROOS. Et kui kuldspreiga ehk... Aga siis tuli tuuleke - ja läinud ta oligi, see roos... Ja vihm uhus jäljed...
maireh posted @ 16:08 - Link - kommentaarid (9)

28 Oktoober 2008


....jaaaa läheb aga jälle edasi!......

Vabandust - lihtsalt tahaks näidata seda, mis nägin, aga ühe jutiga ei jõua postitust ära teha...

Et siis edasi tuli VI Baltimaade maanaiste konverents. Neid me peame kordamööda igal aastal, korraldajad vahetuvad järjekorras. Lätlastel-leedulastel muidugi nõksuke kergem, sest nenede organisatsionid on üleriigilised, aga me jälle oleme selle võrra visamad, et nii võimsat seljatagust ei ole...
Konverents ise oli Atlantises, teemaks "Maanaine - ilu andja ja kultuuri kandja". Hästi vahvaid ettekandeid oli. Meie maavanem Esta Tamm rääkis väga siira südamlikkusega meie naistest. ERM-i giid-metoodiku Virve Tuubeli ettekanne oli põhjalik ja inforohke, tema teemaks "Sõbast vaibani." Ja näidiseks muuhulgas niisugne ülerõivastekomplekt. Autor on Aina Kirsipuu, vabariigis laialt tuntud käsitöötegija, eriti lapitöömeistrite hulgas (muidaks, ta on meie seltsi liige ). Ja tikandite autor on suures osas meie seltsi teine liige - fantastiline tikkija tädi Tea!
Need kolm on paari aasta taguse konkursi tööd.



Oma etteastet näitlikustasid ka meie lõunanaabrid. Iveta (vabandust, perekonnanime praegu ei tea ja pole kuskilt vaadata kah) oli välja toonud komplekti salle. Oi see proua teeb imelist siidimaali! Kes juhtus käima paari aasta eest toimunud naisettevõtlusmessil Viljandis, see sai tema töid oma silmaga imetella. Seal oli üldse võimsalt Läti ja Leedu käsitööd, Rootsist-Soomest muidugi ka. Oli selline pompöösne, ma ütleks, ühisprojekt meil tookord.




Neil oli kaasas ehteid. Imeilusaid! Ja imetlejaid oli seal ümber nii, et pilditegemine oli lausa keeruline.



Kahjuks pidid lätlased natuke varem ära minema, nii et suurt ühispilti me seekord ei saanudki, aga leedulastega mahutasime ennast ühispildile küll.



Siis sain veel kokku Mertziga, kes tõi meile muhedat halli polüesteniiti. Jämedat. Ja ühel poolil on seda palju! Kavatsen katsetada, kuidas see kangalõimeks passib. Aga mul hakkas kummitama ka mõte, et sellest oleks tore teha näiteks seelik, kas kootud või heegeldatud. Annab sellise mõnusa langevuse ja ehk isegi teeb tsipake saledamaks !
Igatahes - aitäh, Mertz, et viitsisid ja raatsisid kogu selle kotitäie Tartusse tarida!

Ja siis olin ma küll õhtuks nii väsinud, et tukkusin kodus teleka ees nagu mutike - tonksti ja tonksti...

Aga järgmine hommik ootas juba uute põnevate ettevõtmistega, sest Eria ja Roosi äri olid jälle Ülenurme saabumas! Ja küll oli mul hää meel, et kella tagasi keerati!
Jõudsin veel seltsiruumis näituse kokku lapata - askeldasime mitmekesi usinasti seda üles panna, Kylts225 sealhulgs - ja mina nüüd tunni ajaga TŠAUHH! kõik kohvritesse-rullidesse! Aga usutavasti teavad ju kõik, kuidas see käib. Ja jõulunäitus juba varsti uuesti tulemas!

Eria tegi seekord meiega võltstürkiisi. Igavesti põnev oli - ja ma kohe tundsin, et hakkan jälle uuele elule ärkama! Enne nõustas ta veel isetegijaid - kogunesid teised kõikse pimedamasse ja kitsamasse nurka ümber Eria ja nosserdasid siis sääl !




Tintsikul oli igavest kiffft ehhee valmis tehtud, küsis selle lõpetamiseks nõu ja siis me muidugi pildistasime seda ohjeldamatult, lilla ja musta ja valge tausta peal. Selle pildi tegi Tintsik ise, aga mul pole ju Photoshoppi ega midagit, ja või ma sellega midagi ettegi oskaksin võtta...
Ühesõnaga - jägige Tintsiku blogi!

NB! ÕIENDUS!
Vabadust - ei olnud Tintsik ise pildistaja! Ma ju olin seltskonna poole seljaga (mu must kampsik koos minu seljaga on ehheeeee-tautaks), ei näind õigesti ja ainult arvasin... Aga ükskord see päris-pilt tuleb niikuinii!!!!



Ja meie võltstürkiisid siis. Need tuli "küpsetada" ja siis kohe jäävette. Nii see seal köögis meil kõik toimuski, präänikud ja kausid ja külm vesi kõik ühes puntras koos. Oh oleks tervisekaitse seda näinud!
Kausis veepinnal ujuvad valged klombid on jäätükid !





Ja siin on näha ka meie teise õppimise tulemust - läbipaistva fimo efekt. NB! VAATA VALGET RIPATSIT! Sellepärast seda jäävett oligi tarvis, ning Eria soovitas, et alati võibki ahjust tulnud fimotooted külmas vees maha jahutada.



Igavesti tore päev oli, ja ma ei väsi imetlemast Eria lõputut energiat - eelmine päev olid nad ju oma Roosi äriga Rakveres....
Väga vahva oli näha nõnda paljusid isetegijaid - üks ääretult rõõmsameelne ja isetu seltskond, kes on alati valmis huvikaaslasele nõu ja jõuga appi hakkama!

Ja esmaspäeva õhtu veetsin koos Kõrveküla usinate ja õpihimuliste noorikutega nende kangastelgede all ja õppisime siduse tegemist. Mul on oma õpilastele jälle ainult kiidusõnu - nutikad ja hakkajad, tõepoolest! Eks nendegi tulevik kujutab endast midagi niisugust - kes kangast kududa soovib, peab ikka aeg-ajalt ka telje all pusserdamas käima, aga nüüd nad teavad, et see polegi nii hirmus!!



Ja juba me ootame 30.novembrit, sest siis on Eria ja Roosi äri taas Ülenurmes ja siis on päeva teemaks KÕIK KÜÜNALDEST.
On esimene advent ja me hakkame tegema jõuluettevalmistusi... juba... jälle - kuhu ometi see aeg küll kaob, alles ju sai vihmast jaanipäeva kirutud!????

...ja seekord sai küll kõik!.....
maireh posted @ 17:33 - Link - kommentaarid (1)



...ja läheb aga jälle edasi...

...Luunja peoga see meie maanaiste lugu.
Meie koor laulis seal. Pärast Itaalia reisi, oma uutes kostüümides.
Enne esinemist - vihjeks - otsi Kastanit! - ja laval siis.



Neil linastel põllekestel muidugi see häda, et kortsuvad.... Seisime kui vahisõdurid ! - või istusime kui daamid....





Seltside juhatuse esimeestele ja muidu teenekatele tegelastele oli kingituseks mõeldud imevahva põll. Ooooh, kogu selle põlleseeria oli valmis õmmelnud üks suurepärane ja imearmas inimene Meeksist, Ene on ta nimi. Siiraim tänu talle!
Põlled panid meile ette Haaslava meeskoori mehed, kes õhtu jooksul ikka vahvasti laulu lasid ja naisi tantsupõrandale saatsid (25 mest ja 175 naist... ) Eks poisid ikke enne proovinudd kah seda põlletamist!



Mul on kah kodus nüüd selline armas põlleke. Passin aga peale, et keegi sellele miskit plekke peale ei ajaks ja - jumal hoidku! - sellega kööki süüa tegema ei läheks!!!!

Eeeeh, jääb aga jälle poolele...
Edasi on plaan käsitöisema jutuga minna, millalgi, lähitulevikus loodetavasti
maireh posted @ 13:13 - Link - kommentaarid (4)

Päikest kõigile!
Mu enda märksõna küll ajutiselt surmväsinud, aga see läeb ju mööda... Varsti... Kellaaeg kaaah sihuke...
Oli see vast nädalalõpp ja -vahetus, aga nüüd on see möödas! Tartu Maanaiste Liit sai 15-aastaseks (27 liikmesseltsi, kokku ca 700 inimest Tartu- Jõgeva-, Põlva-, Valga- ja Saaremaalt) ning sellega koos peeti ära ka VI Baltimaade maanaiste konverents. See kõik läks läbi ka meie seltsist ja meie käsitöötegijatest. Kõigepealt näitus, sest 60 Läti ja Leedu käsitööhuvilist olid ilmutanud soovi meid visiteerida ! Kus sai alles vene keelt taas-meelde-tuletatud!







Nutikad tüdrukud leidsid eksponendiks sobiva olevat isegi mu lõppviimistlusjärgus oleva lapitekikese! Aga selle massinaga ma seda küll lõpuni õmmelda ei kavatse!



Ja kae nalja - lõunanaabrite märgatava tähelepanu pälvis ka meie "juveelipood"!



Aga üldiselt jäid nad kogu meie elamise-olemisega ikka täitsa rahule.

Ja õhtul siis suurele juubelipeole Luunja kultuurimajja, aga sellest juba hiljem. Praegu - tere saabuvat hommikut!

...jääb poolele...
maireh posted @ 02:46 - Link - kommentaarid (6)

21 Oktoober 2008


Et inime ka oskab nii ilusal päikeselisel a``al haigeks jääda! Nuuh, käis mul siin reedel üks kaastöötaja, vudis oma kirjatööd ää tooma, ise aige mis irrmus... mul nii hale hakkas temast, vist seepärast jäingi
Nooh, nüüd hakkab jo mööda minema!
Ja täna tulin arvutisse vaatama, mida imelist isetegijad keik ää teinuvad - sina jeerum, sina jeerum küll! Ei seda jõua ära kiita ega kommenteerida!
Ja siis avastasin, et miskil imelikul moel olin osanud oma eelmise postituse topelt postitada - no-suudad-sa-seda-ette-kujutada!?!?! Eks läksin midagi parandama ja vist nii see kuidagi juhtuski. Igatahes nüüd kustutasin dubleeritud osa ära - ja üksiti ka Tondinaha kommentaari ja enda vastuse temale - EHHH!
aga mis sandisti, see uuesti!

Hakatuseks siiski veel tule-süüte-roosidest. Nende vastu minu huvi igatahes püsib - need ON head asjad! Kujutan ette, kuidas rõõmustavad lapsed, kes peavad kaminasse-ahju-katlasse-pliidi alla tuld tegema ja sellega vahel hädas on!
Aitäh Kikuliisule veelkord, kes selle õpetuse kuskilt soomekeelsest blogist välja kaevas! Seal pildid ja puha!
Lisan siia n.ö igaks juhuks ka selle tõlke, mis mu Soomes koolis käinud laps mu palve peale mu tarvis tegi. Paar omapoolset kommentaari kah.

Süüteroosi “toormaterjaliks” on kanamunade kartongkarp, mida minu teada juba toodetaksegi makulatuurist, nii et taaskasutuse taaskasutus – ja no seekord näikse see küll lõplik olevat.

·eemalda karbi lohkus osa, jättes sellele vähemalt 1-sentimeetrise ääre

ma jätsin küll priskema selle osa

·rebi sirgest osast ribakesi, millest teed lille keskspiraali. Oleks hea, kui spiraal püsiks enam-vähem lille keskel paigal
·ülejäänud (mittesirgetest) osadest tee lille kroonlehed ja torka need keskspiraali ning lohukese seina vahele (pane neid nii palju, et lill koos püsib)

Ma tilgutasin selle keerutamise ja toppimise ajal sinna kroonlehtede vahele põlevast küünlast küünlarasva - pärast oli hooletum neid roose uputada, miski ei pudenenud küljest ära.

·pane väike, pooleldi vett täis kastrul tulele ja sinna sisse järelejäänud küünlajuppe, mina olen kasutanud valgeid, ning lase küünlavahal üles sulada
Mina kasutasin just kollaseid-punaseid.... No mida just juhtub olema...
·keera lill tagurpidi ja võta sellest tugevasti nt näpitsatega kinni ja torka kastrulisse, kus sulanud küünlavaha on tõusnud pinnale
·pane lill korraks kuivama ja tee sama ülejäänud lilledega
·torka lilli kastrulisse kuskil 2-3 korda
·kuivata lilled
·nüüd saad lille panna nt puude keskele põlema- puud süttivad hästi

Ja missugune suurepärane, nutikas ja vaimukas kingitus, jõuludeks näiteks! Kaugel siis needki enam...
Hiljem tekkis mul veel idee, et sinna saab veel igasuguseid sitendusi ja pärlikesi lisada. Kui Imbi blogi vaatasin - minu meelst ta juba ongi oma süüteroosid kaunilt pidulikeks teinud!

Tondinahk küsis, kuidas ma nende pakendite peale need väiksed lillekesed sain.
Vastus on ikka selles rebime-ja-kleebime tehnikas. Need lillekesed oli keegi juba ära joonistanud - ikka salvrätikule.
Kasutasin arvuti abi. Mul pole siin eriti miskit palju fonte ega nutikaid programme, Wordiga tegin väikese etiketi. Siis kleepisin (hästi õrnalt, üht servakest pidi) salvrätiku tavalise koopiapaberi peale - et printer pehmet paberit pahaks ei paneks ja seda näotuks ei saaks nätsutada - ja siis muudkui printima! Ja edasi oligi juba - rebime ja kleebime, mu lemmiktehnika!

Siin veel üks sama meetodiga valmis tehtud album, mu heale koorikaaslasele, kes täna peaks tagasi jõudma Itaaliast - oooootan juba suure põnevusega oma koorikaaslaste muljetamisi! Nüüdseks peaks lennuk selle erutatult sädistava seltskonnaga juba maandunud olema - mis muud kui tere tulemast! neile!

maireh posted @ 18:53 - Link - kommentaarid (3)

16 Oktoober 2008


Ma käisin ikka Kikuliisu blogis piilumas neid süüteroose, ja mulle nii meeldis see idee. Lasin veel Soomes koolis käinud tütrel endale õpetusegi ära tõlkida. Ja kõik küünlajupid korjasin kokku ja...
Ja lõpuks tegin need roosid ära kah!



Pildi peal on võrdluseks mõned kuivatatud roositutid ka. Imehea kingi-idee on see mu meelest, lustakas ja praktiline. Aitäh, Kikuliis!

Ja siis veel. Otsisin juba jupimat aega ideed, kuidas pakendada oma müükiminevaid ehteid. Olen nii mõnelgi käsitöö tootearenduse ja müügi koolitusel käinud ja igal pool aina kinnitatakse seda, mis mulle endalegi tundub - halvim variant on pakendada kilekotti... Kuigi see on nii käepärane ju ! Kõrvakad kotti ja minigripiriba sirrdi! kinni ja...
Samas oleme oma käsitööseltsis arendanud liini, et tootel peab juures olema ka valmistajainfo - see annab võimaluse tagasisideks ja üksiti ka distsiplineerib valmistajat - see ei ole enam suvalisel laadal anonüümselt omanikku vahetav ese pelgalt. Aga kuidas sa näiteks ühe kribukese kõrvarõnga külge paned iiiiiigavese suure sildi?!? Ja nüüd tuli selline ideevälgatus. Ei midagi enneolematut, aga lihtne teostada ja kindlasti lubab ennast veel edasi arendada:

maireh posted @ 18:00 - Link - kommentaarid (5)

14 Oktoober 2008
Päikest kõigile!

Üks kass-kell on näitamata. Sellepärast, et sai täiendust - meie käsitööpäeval sain meisterdajatelt hea idee, et sihverplaadil numbrite märkimiseks võib ju ka pärle kasutada! No plaasterdasingi siis oma täpid roosade pärlitega üle! Tuli seoke nostalgiline, talukambrihõnguline kellake.



Pildid puha pimedas tehtud, sest ega valges ajas enam koju jõuagi... Järgmine uss-kee lausa kehvakesel pildil. Ja see on üldse niisugune kaalujälgija-madu, ringil on vaid 6 seemnehelmest, 9/0-numbrilist. Mul viimasel ajal on meeldinud selliseid kõhnukesi nikerdada, toorikuid on valmis päris mitu, vaja otsad külge munsterdada veel.



Ja ongi tänaseks kõik! Ikka parimat kõigile!
maireh posted @ 19:25 - Link - kommentaarid (8)

13 Oktoober 2008
Ahhoi!

Nädalavahetus möödas - kellel siis kus ja kui huvitavalt see just läks. Oleks tahtnud sinna ja tänna, Valka Eria juurde ehtemeisterdusele kindlasti ja... Aga õppisime hoopis laupäeval vahvate ja nutikate Kõrveküla piigadega kangastegedega askaldamist (olen lubanud, et kunagi teeme seda ka isetegijatest kangasteljehuvlistega - vabandust! olen kuidagi aja-hädine ....)
Ja pühapäeval oli meil Ülenurmes Eesti Põllumajandusmuuseumis võimas tänupühaüritus, Kihnu Virve oma suurte ja väikestega oli esinemas ja puha, ja omaküpsetatud leibasid sai maitsta ja Onu Raivo oli oma jutupliiatsiga kohal ja... ja meie selts oli seal kah teiste hulgas väljas oma taieseid näitamas. Kuigi külm, aga igavesti vahva päev oli! Ja isegi päike paistis!
Paar isetehtud asjakest on mul ära näidata, seenekell ja paar perekonnapildikest - kolm sulitempe teinud linnunoorukit vanemate nõutute pilkude risttules näiteks...
Ikka see mu poolelijäänud lapsepõlv annab ennast tunda - rebime ja lõikame !


maireh posted @ 16:54 - Link - kommentaarid (6)

09 Oktoober 2008
Missugune imeline sügisilm!

Imenatukene veel me pühapäevast.
Kuigi ma enamuse päevast vahtisin niisama imestelles-imetelles teiste tehtavat ja asjatasin kohviautomaadi ja -anumatega, siis õhtusemal ajal ikka tegin ise kah ühe pisiasjakese. Kõige rohkem vist uudishimust, et kas klantskraamist kah midagi ümber teha annab.
Töökohal on mu kabinetikaaslaseks pühendunud spordijuht, ja ta muretseb oma tegijatele kõiksugust terviseteemalist nasvärki. Oli teine ostnud sammulugejaid, ja need olid pakendatud sellistesse kõrgläikelistesse karpidesse, kirjad peal ja puha:



Võtsin neist ühe (taara) kaasa ja küsisin Erialt, kas sellega miskit teha ehk annaks. Ja siis tegingi, nagu soovitatud - katsin valge tekstuurpastaga (paar korda, et oranž ega must välja ei paistaks) ja siis krakleelakiga ja lõpuks kameeleon akrüülvärviga. Tuli selline isevärki muster, sest klantspind käitus kõige selle "dekoorimise" ajal ikka nõksuke teistmodi. Aga mulle meeldib!



Ja loomulikult ei lõppenud mu päev ostudeta - peab sellel inimesel alles iseloomu olema, kes Roosi käsitööpoest suudab ostudeta lahkuda! Ikka salvrätikuid ja pärleid ja akrüülvärvi ja krakleelakki ja bambusvardaid ja üks imevahva raamat. Seebivormi ostsin kah, sellise, kus "ruumilist" seepi saab teha - seebimass kallatakse otsast sisse ja kummirõngastega saab kogu see vorm koos hoitud, et tööõnnetust ei annaks juhtuda ja - me Kastaniga plaanitseme juba tükimat aega seebitegu ja ükskord me teeme selle ära niikuinii!



Ja seebivorm (tähelepanu, Kastan!):



Punased asjad kahes otsas ongi need vormi koos hoidvad kummilindid.

LEHVA-LEHVA! Ja jätkuvalt kaunist päikeseilma kõigile!
maireh posted @ 10:41 - Link - kommentaarid (6)

08 Oktoober 2008
Ikka päikest kõigile!

Nagu lubatud, jätk meie pühapäeva-tegemistele.

Huvilisi oli rõõmustavalt palju, nii et meie muidu üsna suur seltsiruum kippus vägisi napiks jääma. Isegi kangasteljepink sai tööpinnana kasutusele võetud. Aga see tähendamissõna headest lammastest, keda palju ühte lauta pidada mahtuma, pidas paika! Kõik olid usinad ning vaprad ja keegi ei virisenud. Ja väsimatu Eria muudkui õpetas. Ikka kostis siit ja seal tema asjalikku: "No räägi!"



Palju oli põlvkondade koostööd :




Noored autorid olid usinad ja pühendunud, nende töötulemused asjalikud.





Pean tunnistama, et ma ise olen jätkuvalt vaimustuses sellest rebime-ja-lõikame-ja-kleebime-tegevusest, aga jälgisin naudinguga, et mul on andunud mõttekaaslasi :







NB! "Valmistoodangut" näete KESSU31 blogist!







Ja vahepeal tuli ikka puhata ja mängida ka!



Kui tööd hakkasid valmis saama, siis muudkui Eria kaasa juurde, kes aitas kohapeal valminud kellasihverplaatidele ka osutid külge monteerida - no on universaalne perekond! Siin ongi paar tööd osutite ootel, ühel autor kah juures, kaubandusest muretsetud kell pihus. Osutid said ju tegelikult tööstuslike kellade küljest maha monteeritud



Eria lakkis õues mõned tööd veel aerosool-lakiga veekindlaks. Enne tuli muidugi lakipudel lahti muukida - sellel niisugune kaval lukk peal puhuks, kui näiteks poes riiulite vahel keegi peaks himustama lakki niisama nalja pärast õhku vissutada.




See on Unekaru valmimisjärgus taies - vahvaid valmistöid näete tema blogis!



La lõpuks mõned poolvalmis ja valmistööd, mis mul õnnestus pildile klõpsida.






Aaaah, no ma kohe ei teagi, kuidas need minu postitused niiiiiiiii piiiiikaks venivad .... Aga päev oli ikkagi tuhat korda toredam ja õpetlikum, kui pildi peal näidata saab. Aitäh Eriale ja tema kaasale - imeteldav, kuidas nad küll suudavad, jõuavad ja VIITSIVAD! Ja aitäh ka kõigile osalejatele - kui poleks huvlisi, poleks ju mõtet ka miskit ettevõtmist ette võtta!
Igatahes - meie pühapäev läks täie ette - ja juba kuskil lõuna paiku tekkisid minu juurde esimesed küsijad, et millal Roosi käsitööäri jälle Ülenurme tuleb? Esmaspäeval hakkasime Eriaga kohe läbirääkimisi pidama, nii et ei ole võimatu, et järgmine ühisettevõtmine saab teoks veel sel kuul - Heily5, ära kurvasta , et seekord tulla ei saanud! Ehk siis saame ka fimotama asuda - seekord ju salvrätikutest kaugemale ei jõudnudki, kuigi esialgu oli plaanis küll.
Lõppvahva päev oli - aitäh asjalistele!
maireh posted @ 12:05 - Link - kommentaarid (4)

06 Oktoober 2008
Päikest kõigile!

Meil oli eile Ülenurmes jälle üks vahva päev - Eria veeres oma kaasaga ja silmapaistvalt suure osaga Roosi käsitööärist meile! Ja rahvast oli märkimisväärsel hulgal, sealhulgas rõõmustavalt palju isetegijaid, kipsiga ja karkudega ja igat moodi:



Siin näiteks ettevalmistused "Väikeste luikede tantsuks" (jälgi jalgu!) - või on see tantsuline poosivõtt lihtsalt solidaarsusest Karmeniga?



Tegelikult oli isetegijaid veel enamgi - KESSU31 ja Unekaru ja... andeks, kui keegi oli veel, aga mina ei tunne ja siinkohal nimetamata jätan... Ma kah ju tegelt alles noor isetegija, ja - magasingi maha! - septembris sai mu blogi alles aastaseks!
Einoh, lõppvahva päev oli igatahes! Ja mina ei väsi imestamast, kuidas see Eria küll jaksab ja jõuab ja VIITSIB!
Aga õiget asja nad ajavad, sest seegi kord oli tuba rahvast hommikul ikka üksjagu täis, huvillised parvlesid laudade ümber ja meie muidu suhteliselt uur seltsiruum tundus kuidagi üsna tilluke... Aga mis see nüüd öeldigi headest lammastest - et mahub teisi üksjagu ühte lauta, eksole!

Vaade nagiesisele jalatsivarule nägi välja VÄHEMALT selline:




Ja näputööhuvilised valikuid tegemas:





Kui suurem ostuelevus vaibunud, tegi Eria meile ka õppepäeva. Ilusaid asju-asjakesi tehti sellegi õppepäeva jooksul, aga kui lubate, siis neid ja nende saamislugu näitan lähipäevil. Praegu - uni tuli, ullikene!
maireh posted @ 20:33 - Link - kommentaarid (5)

03 Oktoober 2008


Nagu lubatud, seekord siis aianduse-eri-postitus. Käsitööst ei tule seekord sõnagi...
Jutt jäi eelmises postituses poolele seal, kus sisenesime Palusalude koduaeda Nulga külas. Sissesõiduteele pööramine on suht kitsukene, meie oma lühikese bussiga pusisime sinna ära, aga 50-kohalise bussiga... no ei kujuta ette.

Sellesse tallu sisenetakse ja sealt väljutakse läbi tõeliste pihlakaväravate.



Aias kasvab 1500 taimeliiki, peenraäärtki on 1500 meetrit, see teeb siis 1,5 km . Taimed on lopsakad ja heas toitumuses, ja neid ON palju.
Perenaine rääkis meile alguses ka aia saamisloo. Nende pere oli selle vana talumaja endile saanud 15 aastat tagasi, koos kõige selle juurde kuuluvaga - lagunenud hooned, mõned õuepuud ja koormate-koormate viisi igasugust rämpsu, mis majas elanud inimesed igale poole hunnikutesse loopinud. Alguses olid nad seda muudkui koristanud ja kasinud, aga 5 aastat tagasi lõpuks otsustanud aeda rajama hakata. Reet ütles ise, et sellega oleks pidanud varem alustama. Nüüdseks on vana ja lagunenud maakividest lauda müürikivid näiteks pilkupüüdvaks kiviaiaks seatud.
Aga aed on võimas - ja meil kõigil tekkis korduvalt küsimus, kuidas üks pere suudab seda kõike korras hoida. Sest Reet ise käib Räpina aianduskoolis pikkade päevade viisi tööl... Ja loeb palju aianduskirjandust, ja käib aiandushariduslikel reisidel silmaringi laiendamas... Ja peres on kolm last, noorim kaheksa-aastane.... aga tütred pididki olema peenarde vahel kasvanud....
Aiandusõppejõu üks tarkusi on, et aia jõuab kerge vaevaga korras hoida, kui maa eelnevalt umbrohupuhtaks teha. St et keemilise umbrohutõrje vahendi Roundupiga mürgitatakse tulevane peenrapind ja jäetakse aastaks seisma. Siis siblitakse muld põhjalikult läbi, viimnegi juurejupp korjatakse välja. Peenarde keskele pannakse aeglasekasvulisemad taimed. Kui avaldasime imestust, et okaspuid nagu polegi näha, ütles Reet, et need puha peenarde keskel ja et kümmekonna aasta pärst on sellel aial hoopis teine väljanägemine kui praegu.



Ja tühjale peenrapinnale - aia rajamise algul ju seda tühjust jagub, sest ega taimed kohe matsuga suureks kasva ja tühjale kohale tekib kiiresti umbrohi - soovitas ta istutada lopsakaid taimi. Üht-teist märkas ka minu silm, pea- ja lehtkapsast näiteks, küll rohelist, küll punast (või kutsutakse sea lillaks?):





Veel rääkis ta viljapuude ümber oleva pinna ärakasutamisest. Lühidalt sõnastatud tõde on selline, et kui näiteks õunapuud on istutatud ühte ritta ja kui siis nende alla valminud vilju variseb, on see loomulik ega häiri silma. Aga kui iluaias peenra sees kasvava õunapuu all miskit vedeleb, - "Ei olõ illos!" ütles selle kohta võrokesest aiandusõppejõud. Palusalude aias on uibualused kaunisti umbrohuvabad, ja seal kasvavad hostad, floksid jm - varjutaluvad taimed, mis samas ka liigselt vohama ei kipu. Sest õunad on ju ka ikkagi vaja kätte saada!




Ja vaat selline loogeline peenraäär kõikjal, puude vahel ja ümber, lilli servast servani täis:



Aeda ja selle eirnevatesse soppidesse sisenemised-väljumised on justkui - hmh, kuidas seda nimetadagi? - nagu tinglikud väravad. Või mõtteline haljasjõe-suue enne võimsale haljas-deltale välajõudmist...



Siin jääb ühele poole imeline kiviktaimla, teisele poole uhke kiviaed - see, mis eelmises elus on laudamüür olnud. Ja kõikjal imetlusväärne muru, inglise muru, ma ütleks!
Meie alustasimegi tol päeval siitkohalt oma ringkäiku.



Kiviktaimla:



Ja veel üks, erilise tähtsusega "loogeldus". Reet rääkis: "igal inimesel peab olema oma saareke, oma place, kus ta on justkui eraldatud".



Ja veel ühe aiakujunduse-rajamise põhimõtte andis ta meile kaasa: magamistoa aknast, kui hommikul pilgu välja heidate, peaks avanema suur ja võimas vaade. Avarus peaks teile sealt vastu vaatama, vaat mis. Umbes selline:



Reet armastab taluaedade lilli, krüsanteeme ja jorjeneid. "Mis see siis ära ei ole, jorjenijuurikad sügisel üles võtta ja keldrisse viia, see on umbes päevatöö," hindas ta. Aga noid jorjeneid on tal aias paljude ruutmeetrite viisi...




Siin üks vahva kõrreline, roog-sinihelmikas, mis on nii võimas ja tugev, et ei lase ennast vihmadelgi murda:



Taimi oli seal aias muidugi veel ja rohkem, aga mina küll ei riski neid siinkohal üles tähendama hakata, kindel värk, et eksin ilmalalõpmata.

Ja kuidas seda kõike siis korras hoitakse? Umbrohutõrje eeltöödest oli eespool juttu, aga peenraäärt lõigatakse iga paari nädla tagant spetsiaalse riistapuuga.



Ja siis kõblitakse muld sellise riistapuuga läbi (see pole just eriti odav, küll aga vastupidav ja saama pidi seda Lätimaalt):



Ja sügisel tuleb kogu haljasmass peenarde pealt ju ära koristada. "Tehke kõik see kraam kompostiks!" soovitas Reet Palusalu. "Puulehed on muidugi hääd, aga meil on aias muid maru vähä." Taimepealsete lõikamiseks soovitas ta trimmerit, vikatit, sirpi. Nende aiast läheb sügisel päevas kompostihunnikusse ~~500 kg massi....
See on nn aia tehnopool, ega meie silmad seda ilmselt nägema pidanudki. Seal see "mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa saama" siis toimubki.



Me ei näinud aias ainsatki istepinki ega tooli. Ootuspärane, et seal ei olnud ei valget, rohelist ega pruuni plastmassi, aga ka puit-aiamööblit polnud. Ainult see:



"Kui me istuda tahame, toome murule tekid ja istume ja pikutame. Ja kui koolituste aegu vorsti tahame süüa, toome pika laua kah varju alt välja. Aga muidu istumi tekke pääl, noid meil pidä," seletas Reet. Ja teda oli nii lõpmata muhe kuulata!

Õuel hakkas silma veel üks kõrgem roheline mütsakas. Selgus, et sinna alla oli varjatud kaev. Ja kui veemured majasse peaksid tulema, lükatakse taimesein eest, tehakse kaev korda ja varsti pärast seda on eluliselt oluline, aga esteetiliselt ehk mtte kõige veetlevam moodustis taas ühtlase taimevaiba taha kadunud.



Kokkuvõttes oli see üks pidev-õpetlik ringkäik selles võimsas ja imelises ja üha muutuvas aias. Minus endas taastärkas küll kunagine aiandushuvi - nii veenev ja värvikas oli Reet Palusalu jutt. Ja tema pühendumine on ikka väga muljetavaldav.
Loomulikult oli vaatamist-kuulamist märksa enam, kui siia kirja sai. Kui kellelgi oli tahtmist ja huvi seda lugeda ja kui see ka midagigigi uut pakkus, on mul selle üle suur heameel!
Mul oli väga vahva teada saada, et näiteks Kikuliis oli eelmises postituses näidatud kiviktaimla üks rajajaid - see on imposantne töö ja tulemus, mida nüüd vaadata saab!
Ja kui keegi soovib Palusalude aia kohta veel enam lugeda, ostke ajakirja "Aed" septembri/oktoobri number, selles on pikk artikkel peretütar Maria Palusalust, räägitakse taimedest ja aiandusest ja kvaliteetseid suuri piltegi on lehekülgede kaupa. Soovitan aiandushuvilistele soojalt!
Ilusa värvikireva sügise jätku seekord!

maireh posted @ 17:41 - Link - kommentaarid (9)



421802 visits