IMELIST ADVENDIAEGA KÕIGILE!

Mu enda jaoks tähtsaim uudis:
Oktoobri pruun on lõpuks valmis ja telje pealt maas! Eile kudusin poolteist viimast piiritsatäit, täna sõlmisin teise otsa narmad - kõik viimasel minutil... Kuhu see aeg küll kaob?!?!?!
Sai teine ka parajalt pikk, pea kolm ja pool meetrit...




Ja täna siis küünla(õppe)päev - esimesele advendipühale kõigiti paslik teema!

Sedasi me seal ümber tossava paja kõik passisme !



Ja siis veel selliseid triibikuid õpetas Eria meid tegema - ja nagu näost näha. om see VÄÄÄÄGA täpne töö!





Eria ise koos kaasaga tegi sellise geelküünla:
näitan selle siinkohal ära, ta ise tuiskab ju nii hullusti tööd rabada, et IT-sse postitusi tegema eriti ei jõuagi enam...
Aga küünal sai neil niiii ilus!



Ja mu enda geelküünlad (paar võtet, erineva rakursi alt). Ma pole sellest teemast siiani mainimisväärselt vaimustunud, aga no-näed-sa-siis... ÄRA IIAL ÜTLE "IIAL"! on mu elukreedo juba pikemat aega! KUI ikka õpetaja on osav ja kaasahaarav, siis võib kõike juhtuda!





IME-IMELIST ADVEDIAEGA - KÕIGILE-KÕIGILE!

Nüüd on see läbi. Lumetuisk, võrratu loodusstiihia - muidugi sealtmaalt, kus ta veel inimeste elukvaliteeti oluliselt ei halvendanud. Ühel pool akent orhidee, teisel pool lumi - ja mitte vähe!

Mõned pildid klikatavad!



Läbi sai ka selleaastane kadripäev (ja iseoma sünnipäev...)



Kui palju imelisi inimesi, kui palju häid ja soojendavaid soove....

Üks imevahva raamat jõudis (kuuldavasti IT vahendusel) minuni - aitäh, Kastan!
Kohe tuli meelde, et olen ühe sellise vahvakese pihuloomakese kunagi kellegi õhutusel-õpetusel tikkinud - kus see küll ennast peita võiks mu majapidamises?


Veel üks halli tuju peletaja tuli mu juurde, võtsin ta kohe oma ametilaua servale erapooletuks vaatlejaks - vahva, et keegi ona sellegi targa olemisega linnukese ISE teinud!



Kolmapäeval tegime Ülenurmes jõuluseadeid. Ja oh imet - kus oli alles talv ja lumi õues ju! Oht, et üritus läbi kukub, rippus täiesti reaalselt õhus. Ja tarvilised oksad ju keik raske lumelasu all...
Aitäh siiski meie vaprale õpetajale Eglele ja aitäh kõigile neilegi, kes seekord siiski kohale tulla said! Tean, et mitugi huvilist olid kuskil veel, täitsa olemas... Aga meie tegemistest siinkohal mõned pildid.

Need on meie õpetaja tööd, näidiseks ja himu tekitamiseks meile kaasa võetud. Ja me saime teada, KUIDAS neid tehakse!





Ja mõned kohapeal tehtud töödest..






Üks kireva rüüta (veel), aga ikkagi väga sümpaatne isend!


Mu enda käharpea järgmine - täiesti omanäoline teiste hulgas - tegin ta koduaiast pügatud noore ja hästi pikaokkalise nulu (õpetaja teadis selle nime kah, mul juba meelest läind ) okstest, meie juhendaja Egle pani mu käharikule seni käbid kah külge, kui ma ruumi teises otsas suhtlemas-jutlemas käisin. Ja tulemus just nii väga mu meele perra! Aitäh!



PÜHAPÄEVAL ON MEIL ÜLENURMES JÄLLE ERIA OMA ROOSI ÄRIGA JA KÜÜNLAID TEEME KAH!

Aga seniks - ja üldse! - ja aina! - olgu ikka ja alati tuli te koduaknas ja omarahva jäljed te kodutrepi peal, ükskõik kui hilja ja kui kaugelt te ise millal iganes kuitahes väsinuna mistahes tujus sinna jõuate! Päikest!

Kaunist küünlavalgusõhtut!

Sompu mattes maa ja taeva
vilistab ja vingub tuul...

Ja siis said maa ja taevas üheks ja nende kahe vahel ei olnudki midagi muud, kui vaid üks suur ja lõputu lumemöll... Ja arvukates kodudes kustus elekter ja paljud isetegijad istusid ja mõtlesid, et küll teeks ja kooks - no vähemalt postituse teeks, või uuriks teiste postitusi...
Vaat nii haavatavad ja sõltuvad oleme sest elektronide suunatud liikumisest (jestas, oli see nüüd ikka elektri definitsioon ve? )

Meil kogunes täna Ülenurmes üle pikema aja jälle lapikubi. Meie õpetaja tuli läbi tuisu ja tormi Põltsamaalt, ja meid endid oli rõõmustavalt palju, ja arvata võib, et veel mitmedki tulnuksid kohale, kui ilm nii tuisukuiseks poleks pööranud. (Ehk tekib neil siin pilte vaadates vähemalt ettekujutus, mida seekord tehti - et nad nii kurvad ei oleks...)

Õppisime paar uut tehnikat jälle. Paraku siinsed pildid on õpetaja töödest - ausõna, ise õmblesin ka kohapeal paar "õppetükki" valmis, aga siis läks seltsiruumi elekter kuskile jäägitult ära ja mu näputöö jäi pildistamata puha. Lesivad mu lapid seal laual praegugi, üksi ja pimedas...

Selle üllitise jaoks tuli võtta 4 ruutu, panna need ülestikku (paremad pooled kõik ühel pool) ja lõigata neljaks, ja pärast need tekkinud erikülgsed pisi-nelinurgad omavahel uuteks suuremateks nelinurkadeks tõsta ja kokku õmmelda !





Selle lapi tegingi ise otsast otsani valmis, täitsa tore oli!

Aga järgmisest mustrist jõudsin teha vaid osa, siis laskus ootamatu pimedus nii õmblusmasina kui lappide kui lõikelaua pääle... Aga õpetaja tehtud mustri jõudsin veel õigel, valgel ajal ära pildistada.



Ja kuivõrd meie hulgas oli ka neid, kes lapitehnika kauneid ja ammandamatuid allikaid alles avastamas, tuletasime meelde ka "hullutehnikat" - ja no kergemeelne nagu ma olen - juba ma sattusin uusti lapitehnikavaimustusse... Süüteroosid jäävad nüüd ilmselt mõnks ajaks tagaplaanile. Eks ma söön (ja söödan) vahepealsel ajal lihtsalt tuleviku tarbeks mõned munakarbid tühjaks!

Valmis sai novembrikuu must. Et must ei oleks ikka niiii must, siis vahele natuke grafiithalli ja metallikmusta kah. Tahaks teha tsipake korrektsema pildi millalgi... Ega ta muidu nii ullusti ikka ei kilgenda!



Siis veel üks roosa pusakee, samuti õhtune ja tulevalgel pildistus.



Eile tegime Ülenurme-kandi naistega süüteroose. Ja taas leidis kinnitust tore tõdemus - ühiselt tegutsedes tulevad head ideed! Mare tegi hoopis süüteliilia! Iiiigavest kunstipärane tulemus oli! Üks läks natuke kärssama kah, seegi tulemus oli omanäoline. Ja kuivõrd see liilia oli meie pisikese parafiinianuma jaoks natuke liiga suur, siis sai ta küünlavahakatet vaid osaliselt - ja jällegi kunstipärane tulemus, ütleks ma!




Ikka ma kah proovimaie! Kui teised olid juba koju läind, siis ma ikka veel rebisin ja keetsin vett ja parafiini!




Tundub, et meie kandi jõulutaadud käivad pühade aegu ringi põlevate süüterooside tule valgel ja kingikotis on neil kah muudkui neid parafiinist läbiimmutataud lilli, päris palju ! Ja munakarbid tõusevad käsitööturul hinda, ja eile ei lubanud naised mul enam küünalt niisama põletada - ikka muudkui potti ja sulama!

Aga pühapäeval teeme juba lapiklubiga midagi, ja järgmisel kolmapäeval õpime männi-, kuuse- ja nuluokstest seadeid tegema, ja siis litritest kõrvakaid (kylts225 õpetab!) ja siis ogalalalt punuma õpime ülejärgmisel kolmapäeval ja...

JA NOVEMBRIKUU VIIMASE PÜHAPÄEVA TEEMA ON KÕIK KÜÜNALDEST JA ÕPETAJAKS ERIA!!!! Teeme igasuguseid küünlaid - ootame juba suure põnevusega!

365 päeva aastas on ikka häbematult vähe!

Lumelilli teie akende pääle!

Eile õhtul tegin teoks vähemalt ühe oma ideevälgatustest - et kuidas süüteroose jõulu(kingituse)lisemaks teha. Et ikka oleks kulda ja karda ja sitendust. Tegin roosid nagu roosid ikka, aga kui selle lillekse sealt parafiinist välja tõstsin, siis sealsamas siputasin sellele natuke glitteripudi peale. Arvan, et kui see roosindus veel tsellofaani pakkida, võib jõulutaadi kingikotis mõnele üllatuseks olla küll!
Paar seepi sai ka valmis - hakkab juba tulema tasapisi see jõulu-kingi-kontori tunne! Mulle tegelikult väga meeldib, kui saab kingid ise teha, mitte ei pea poode pidi tuuseldama.... närviliselt...

Täna Ülenurmes teemegi neid roose - oh seda munalasu, mis enne veel ära süüa tuleb !



Nädalavahetus läks toredasti Valgas Roosi-rahva juures, ei väsi kiitmast Eria käsitööringi naiste usinust ja agarat kaasalöömist. Igatahes mõnel hetkel olid nad nii tihedasti ümber telje, et telgi polnud peaaegu nähagi! Hästi mõnus on õpetada, kui õppijad on tõsised huvilised.



Tõesti asjalikud naised! Kolm neist koguni Otepäält, sealne Riita-seltskond ! Ja esmaspäeval olid nad juba usinasti kuduma hakanud, nii et pole võimatu, et praeguseks juba mõni vaibake valmiski.

Igatahes kudumise alustamise au andsime kõhklusteta Eriale endale!




Ja õhtul avasime juba Roosi käsitööäri Tartu filiaali - lillade-roosade litrite pakikestest mingi arvestatav osa on seal minu käekestega seinale sokutatud! Imevahva, et Eria oma kaasaga otsustasid ka Tartusse laieneda! Avaostugi tegin kohe ja sealsamas ära - ikka raamatuid.
Ning väga muhe ja lahe oli pärast koos isetegijate-perega istuda ja vadistada - jummmmala eest, see nagu teine perekond kohe, heasoovlik ja ühtehoidev!
Edu Roosi ärile igatahes!

Ikka päikest kõigile!

No ei saa kohe seda nalja teistega jagamata jätta, mis meiega eile juhtus! Et tuleb aga meelde ja a`ab aga naerma!
Tegime eile vahvate ja õpihimuliste Kõrveküla seltsi naistega kangakudumiskoolitust. Kirjandus ja muud materjalid olid seltsiruumi vanaaegse ning päevinäinud ümmarguse laua (teate küll, selline, millele vaheplaadid pikenduseks käivad ja mis sellest ühinemiskohast üsna hapra konstruktsiooniga, sest jalgu seal all ju pole) peal laiali. Me kõik sisime ümber laua, mugavasti küünarnukkidega lauale nõjatudes, uurisime ja näppisime neid materjale ja seletasime omavahel. Ja korraga käis vägev pauk, ja meie seisime ikka ümber laua, pepud uppis ja raamatud-kangajupid käes, AGA LAUDA MEIE KÜÜNARNUKKIDE ALL ENAM POLNUD! Tükk aega kohe seisime sedasi upakil. ja niisugune ehmunud vaikus valitses ümberringi.... KUI SEDA OMETI ISE KÕRVALT NÄHA OLEKS SAANUD!!!

Omaaegses lahingukirjelduses oleks selle kohta kirja pandud - esines mõningad kaotusi tehnikas, kaotusi elavjõus ei ilmnenud !

Ja siin minu oktoobrikuu-pruun, praegu veel telgede peal. Päris üleni pruun see pole, muist on kohe-kohe pruuniks hakkamas (oranž ) ja muist on juba pruun ära olnud (poriroheline ), aga üldmulje peaks ikkagi pruun olema, protsentuaalselt vähemalt oli materjali hulgas pruuni keikse enam!

PÄIKEST KÕIGILE!

Ja aeg edeneb... kiiresti...

Mardilaat juba ammu möödas, mul muist pilte veel arvutis... Eks neid on siin hulgem, aga kõiki ei malda ju siia.... Aga mõned siiski veel....





Teljetöid







Mõnusad väikesed "taskuteljed" - hää igale poole kaasa võtta!





Viltimist.



Õpitoas viltis Juta Räägel parajasti üht kaabut ja jagas lahkesti selgitusi:



Laadal oli ohtrasti ka nukke, alati on mulle meeldinud kiibitseda Mamsli mängumaa ümber. Aga toredaid pupesid oli rohkemgi.











Tutvaid kah!



Kahjuks jäid pildistamata mitmed absoluutsed lemmikud - Piibe talu väga eriline, pilkupüüdev ja maitsekas ekspositsioon ja imevahvad vilditud taiesed. Ühte vesti käisin kohe mitu korda katsumas... Ja muhulaste tikandilett oli absoluutne lemmik - eelmises postituses jõudsin neid juba põgusalt imetella . Sealt tuli küll üks väga meeldiv tikitud pluus minuga kaasa, ja müüjanäitsikute kohta on aina häid sõnu öelda!
Ja üks Anseküla motiiviga seelik ühest teisest letist tuli minuga... aga selle müüjale ei teeks ehk paha, kui ta põgusaltki mõnd suhtekoolitust külastaks ...
Ja laadalt laadale on mul säilinud mõned omad müüjad-lemmikud, üks neist on metallikunstnik Eino Voitk. Oma sõled ja rukkilille-ehted olen ikka temalt ostnud, seekord oli tal letil äsajavalminud seeria, mida ta ise nimetas ajarattaks, ja rääkis juurde südamliku loo, kuidas talle ei meeldinud see eelmine, seisev rist analoogse ratta sees ja kuidas pöörlev motiiv sündis ja kuidas ta memmegagi nõu oli pidanud...



Kui selliselt võimsalt käsitöölaadalt tulla, siis tahaks ju ise kah midagi... no midagigi ära teha...
Tegelikult tuleb muidugi viivtamatult asuda tegema vahepeal tegematajäänut...
Aga üks pusakeekene siiski. Teine sai kah valmis, aga sellest pole veel pilti.

Päikest sellesse kargesse sügisaega!

Käisin eile mardilaadal. Millest küll alustada, kui sellest rääkida tahan? Üks emotsioon on kindel - VÕIMAS!
Mõned pildid....

Hetk avamiselt. Liivi Soova on juba "riietatud" TML-i 15. sünnipäevaks meisterdatud põlle sisse, mille Tartumaa naised tänuks-tunnustuseks üle andnud!



Ja siis mu hengele nii armsad - Tartu Maanaiste Liidu liikmete käsitööd! Ja nende müüjad-tutvustajad kah!



Tänavu on mardilaadal enda tutvustmiseks antud võimalus Tartumaale. Seepärast oli avapäeval tervitamas meie omavalitsuste liidu esimees Aivar Soop ja homme on tervitusi toomas maavanem Esta Tamm, homme saavad mardilaada külastajad osa Tartumaa istegevuslaste mitmepalgelisest kontserdist. See tasub vaatama minekut!
Spordihalli rõdu peal on aga veel üks eriline kotus. Tartumaal Ülenurme vallas elav keraamik Aili Palm on seal väljas keraamikaga, suur hulk sellest on tema enda valmistatud, etnograafilistel ainetel põhinev kohatundlik käsitöö. Kõrgkuumusel põletatud ja hästi omanäoline. Ma sellest häid pilte küll ei saanud (seda enam on teil põhjust ise kaema minna ), aga midagi siiski. Ailit ennast pildistasin küll vastu tema tahtmist, väljapaneku koostamise saginas, ja pärast oli leti taga Aili abiline neil päevadel - Mare.




Ja keraamikat.





Pildil on näha õnnenööbid - Aili oli selle "kaubamärgi" turuletooja - ja muideks, täitsa ise olen järele proovinud, et need nööbid n.ö töötavad, s.o toovad õnne. Juuuube hea kingitus!



Selle ülemise pildi PITSILISE KERAAMIKA peal (oh seda minu edevust küll! ) on kasutatud minu heegeldatud pitsimotiive, need ümmargused.





Aga, nagu öeldud, laat on VÕIMAS. Vaateid rõdult alla:





Kuivõrd selle laada märksõnaks on TIKAND, siis tikkimist on näha veel ja rohkem, imelist ja veel imelisemat. Järgnevad tööd peaksid olema Virve Valtman-Valdsoo tehtud. Aga kahjuks ma ei täpsustanud, nii et kui viltu läheb, siis palun andeks!





Seintel oli neid kauneid värvikirevusi tõesti palju - on vast ikka töökad ja imelised need meie tegijad!






Veel meeldis mulle väga viljandilaste väljapanek, selline unikaalses rõivastuses kena proua oli seal toimetamas. Mul on jälle piinlik, et ma praegu nime ja nägu ei suuda kokku viia ... - oleme isegi koos ühel vahval käsitöökoolitusel käinud... Aga see tuleb mulle meelde, ma tean!

Muidugi - MALL VESILO on see kena proua!
SUUR AITÄH, MERRUKAS!!!





Loomulikult läksin praegu libedale teele, kui mainisin, mis mulle VÄGA meeldis. Peaksin nüüd päris suure osa laadast siia üles postitama-pilditama...
Imeliselt palju oli väga meeldivaid kontakte, Muhumaalt tikandimüüjad näiteks - lisaks lahkele teenindamisele ka väga usaldavad ja vastutulelikud!
Käsitöömeister Ulve Kangroga vestlesime pikalt ja mõnusasti, lahkusin tema leti juurest, märkmikus kokkulepitud kuupäev, mil ta meie näputööhuvilistele setu pitsi tegemist õpetama tuleb. Ja kui tihedasti on kokkuleppeid täis tema enda märkmik!
Pikalt suhtlesime ühe toreda käsitöötegijaga, kelle müüdavad vilditööd-kudumid mulle väga meeldisid, see kaljumaalingute-laadne vilditis ja lahedad lõngaotsasõrmikud näiteks.




Oh, ei jõua iial öelda ma,
kuis täidad südame! -

ja fotoaparaadi,
ja muljetelaeka, mardilaat!

Nõnda võiksin siinkohal õhata!
Muljeid on veelgi, millalgi tahaks jätkata...

Aga praegu soovitan - kel võimalus, minge ja kaege ise perra!

Ikka päikest!!!

Ma ju pidin selle kaaaa ära tegema!!! Kõverakene ja üsna tilluke, aga ikkagi mu oma OTTO! Tore oli teha - see ju ka see rebime-ja-lõikame-ja-kleebime-tehnika!
Mõtte pani igatahes jooksma.... et mida kõike võiks...
Kasutasin liimipulka, igatahes täitsa tugev tulemus saab sel taaskasutusel. Oi ei mäleta praegu , kes selle ettevõtmise siia blogistas - IGATAHES SUUR AITÄH TALLE!



Ja kuivõrd täna oli vaja pakkida Mardilaada kraami, puutus seltsiruumis taas näppu see vanaema tikand. Täispikkuses on see päris pikk ja kasutatud oli selliseid pikuti laudlina peal - eks siis oli oht väiksem, et selline suur töö kohe sööjate poolt mäkerdatud sai . Lilled iseenesest ju sellised imearmsalt naivistlkud, minu jaoks kostab nendes mingi eriline sõnum, nagu lapsepõlveski...

Kuivõrd just hiljaaegu leppisin kokku meie lapiklubi juhendajaga, et hakkame aga jälle lapitamisega peale ja tuleme kokku 23.novembril, siis tuli meelde, et Photobucketist üks lapipildike näitamata.
Teema - taaskasutus, mu arm! Saime seltsile ühe firma töörõivatootmise jäägid, arvutute kotitäite kaupa vetthülgavaid lapikesi, paaaaljud neist pisikesed kui väikelapse peopesa. Aga läbi said nad sorteeritud ja midagi tegin selle õhinaga ASJAKS kah - mõne turukotikese ! Kuigi suurest kangast lõigates oleks palju väiksema valu ja vaevaga saanud....
Eks me neid lapikesi kah seal lapiklubis kuidagi pruukida proovime!



Ja ma ei teagi, kas ikka tohin siin seda reklaami teha...
Aga ikkagi.... Meil on bussis veel vabu kohti, sõidame neljapäeva hommikul Tartust Mardilaadale, õhtul tuleme sama bussiga tagasi kah... Äkki keegi tahaks kaasa tulla?