!

Elukarussell on vahepeal vuhisenud mitte enam täistuuridel, väid lausa ülituuridel - pole saanud tükimal ajal isegi teiste blogisid piiluma , iseenda blogi blogistamisest rääkimata...
Laps lõpetas gümnaasiumi, ja ise valmistusin puhkusele jääma - - kolm päeva olen juba nüüdseks puhanud, kõik päevad on siiani lõppenud mingitel üritustel, kuskil kella 11 aegu õhtul... PUHKUS!!!

Kõigepealt üks aaaaammmmuuunneeee võlg - lubasin näidata mõnda pildikest minu kätte sattunud käsikirjalisest kangakudumisõpetusest. Niisugune vanaaegne kaustik, kõva-kirjukaaneline, ja kangarakenduste juurde enamasti lisatud ka kröömike omakootud kangast. Oli üks viks ja usin inimene omal ajal selle kaustiku autor-omanik - olgu ta õnnistatud, missuguse pilvekese peal tema nüüd iganes olema peaks seal kangakudujate-käsitöömeistrite taevas kuskil...
Huvilised saavad pilte ka suuremaks klikata!











Juttu oli lapse koolilõpetamisest. Nende klassijuhataja sai kingiks niisuguse villase suurrätiku. See on mul küll mõni aeg tagasi kootud juba, aga nüüd sai lõpuks narmad külge ja lõppviimistluse ning "läks loosi". Kõigepealt põrandal laialilaotatuna ja siis (mees)modelli õlul üks kiirklõps kah - polnud ju siin enam kellelgi aega poseerida ega midagi!





Ja lõpetaja ise enne lõpuaktusele minekut. Kleit on käsitöö - kuigi mitte mu enda tehtud (pärlitega ehitud heegeldus - ehk saab keegi siit endale idee!) . Aga lilleõis juustes pärineb täitsa mu enda hoitud-hooldatud orhidee küljest!
Aktusel pidasid nad klassiõega koos liigutava lõpukõne (selle tekst tal pildi peal näpus ongi), kõnelemise ette ja lõppu laulis me laps omatehtud südamliku päevakohase laulu - oli ilus ja armas - ja mu (õnneks vähene!) meik läks selle kõige jooksul laiali puha ja ma polnud üldsegi ainuke!