ÜKS KUULUTAMINE!

Ma ei tea, kas ma TOHIN, aga ma kangesti TAHAN...
Ühte kuulutust näidata...

Homme-ülehomme Tartus Tiigi seltsimajas nende korraldatav igavest äge üritus... Põnevat käsitööd on seal... Õpituba kah... Äkki keegi tahab minna ja lihtsalt EI TEA, et on võimalik minna....

Kui silm kribulist teksti päris hästi ei seleta, klõpsake pilt suuremaks!



Üks võlg ootab ka mul likvideerimist - Kastan saatis mulle meemi, aga ma pean veel natike mõtlema selle asja ümber, selle eelmise aasta ümber... Aitäh igatahes - see on väga tunnustav mulle, ma nii kõrvust tõstetud!

KUI KAAL KIPUB KONTROLLI ALT VÄLJUMA...

St kui (arvukad) pärlikarbid on juba KOHUTAVALT kaalukaks muutunud...
Siis tuleks teha suuri ehteid... ehk...

Midagi sellist ehk?





Punaseid, nagu oleksid veel jõulud...







Roosasid, nagu oleks (teist korda ) teismeline...
Või milles see ilus värv süüdi on, et talle ealisi piiranguid seatakse?!?





Või valgeid, nagu hiigelsuured lumimarjad võiksid välja näha umbes...



Tegelikult on need suured mummud-mammud plastist ja seest tühjad, nii et kõrvalesta ikka küljest ei kaksa!
Nojah, aga ega nad kaalulangetuslikult kah nii märkimisväärselt ei mõjunud ju....

ÜKS VAIBAKE...

Üle hulga aja....
Valguses ja varjus, sest terrassilt kaugemale ja üleni päikese kätte, puhtale jäljetule lumele minna tundus niiiiiii küüüüülm.... )

KUIDAS JÄRGE PIDADA?

No ikka järjehoidjaga, ikka järjehoidjaga!
Kui ehk igale teemale oma?

Lembelüürikale võiks olla roosa ehk....
Merekirjandusele sinine ehk?



Kollasele kirjandusele kollane näiteks.
Või hoopis väärikale kuldkirjandusele kuldne?





Ja kui juba jutuks tuli...
Siis veel kirjanduse-teemadel. Üks selline kataloog Tartus välja antud, Virve Tuubel selle koostajate hulgas.



Ja selles raamatus muuhulgas selline pilt:



Üks (käsiöö)piinlikumaid hetki mu elus sel pildil jäädvustunud.

Olime ERM-is nõelkinda tegemist õppimas. Õpetaja (keskel) oli Soomest ja väga kena inime, aga selgeks ma seda värki tookord ei saanudki... Ega ta lohutas kah meid, et alustamine ongi raske... Hiilisin täiesti häbiväärselt uksest välja mingil hetkel ja läksin maale isale-emale appi lehmaheina tegema... Õues oli ilm kui kuld, ja ma polnud ka paraku ainuke väljahiilija...
Ja näe, nüüd selline suur pilt igaveseks raamatusse raiutud (ma vasakpoolne olen) ja selle järgi võiks ju arvata, et igavest proff nõelkindameister seal laialt naeratlemas...

Siiski-siiski - see nagu täitmata lubadus kipitab kuskil mu sees - ükskord ma selle nõelkinda-värgi veel käsile võtan! Suur puidust nõelgi kodus nähtaval kohal ootamas - noh, et jälle kultuurikihi alla ei mattuks nagu süstik süstikpitsi õppimiseks...

ROOSAT MEELEOLU LOOMAS
ROMANTIKAOTSINGUIL....

Näppisin ja näppisin neid Pulloveri poest ostetud roosilisi helmeid...
Sündis seeria kõrvarõngaid!
Andsin oma "toodangu" koduse žürii kätte (loe: tütrele hinnata) ja päris mitme paari kohta tuli hinnanguks "Aitäääh!" See tähendas, et otsus oli positiivne ja omamishimuline!











Ja siis veel paar paari nn mitmekihilisi kõrvakaid.

PEENEMA NÄPUTÖÖ KAMBRI AVAMISEL...

Jah, just seal käis eile mitmeid Tartu-kandi isetegijaid ja muidu tublisid tegijaid!

Tartus, Kitsas tänav nr 3
(teate, kus Kaubahalli tagant üles seda trepptänavat pidi Toomele TÜ teadusraamatukogu juurde saab)
on nüüd jälle käsitöökauplus,
PULLOVERI POOD!

Niisugune armas ja hubane olemine oli meil seal, pood ise on selline hubane ja armas, väljapeetult ja maitsekalt sisustatud.
Perenaised on Le_.li ja Kaja,

ja ikka pärle ja ehtetarvikuid ja lõngu ja vardaid ja...

ja kõike tuleb veel juurde...

Kui mu mälu mind ei peta, siis ütles Le_.li, et 250 kg pärle on Indiast veel siiapoole teel...
ja see on... see on ju...
...VEERAND TONNI, onju!???!!!!!!

Ja fimo on veel tulemas ja...

Ja mul on hea meel, et ma seekord suutsin ennast ohjeldada ja tegin (minu kohta ) suhteliselt tagasihoidliku ostu.... Tensha helmeid - no need nii vastapandamatult võrratult värvikad ju! - ja hematiidivärvi kõrvakakonsusid ja pärlinõelu ja ikka vardaid, ikka vardaid kaaaa!

Ei pea ju palju ostma, kui tead, et saab iga kell lisaostudele siirduda!
Kuidas seda tarkust küll käsitööpoode külastades alati meeles suudaks pidada?!?!?!!



Poes on kassaaparaat sellise nostalgiat tekitavalt mõnusa vanaaegse ja pitslinaga kaetud laua peal... Le_.li lööbki pildil parajasti mu esimesi ostusid aparaadi sisse, assisteerib Batoonike, kes, muideks, on väga hea müügimees ja oli mulle poetuuril suureks abiks ja isiklikuks nõustajaks. Aitäh, Batoonike!

JA ERILINE TÄNU TEILE,
LE_.LI JA KAJA,
ET TE KÕIGEST AEGADE RASKUSEST HOOLIMATA RISKISITE JA ASJA ETTE VÕTSITE!



Pildil on laual esiplaanil Tintsiku ostud - no ikka lõngad ennekõike, mis siis veel! Ja Tintsik tegi seal niiiiii palju põnevaid pilte jälle, ise nägin! Interjöörist ja puha.... (See siin on nüüd peaaegu et väljapressimine.... ja-jaaa.... )

VALGE, NII VALGE...
JA NIIIIII ILUS, NII LÕPMATA ILUS...

Milline imeline ilm! Igal hommikul, kui kardina akna eest tõmban, loodan sisimas, et öösel pole tuul tõusnud ja seda muinasjututalve puudelt maha saputanud... Kui saaks selle kuidagi okste külge kinni kleepida, kuidagi salvestada... No jaanipäevani või nii.

ÜKS ÕIENDUS!
AJALOOLISE TÕE HUVIDES!

Lugesin nüüd oma eelmist postitust üle...
Täiesti märkimata on mul jäänud, et tartukate kokkusaamisel oli MÕLEMA
teema õpetajaks LAIMA!
Tal olid mõlemad tunnid korralilt ette valmistatud ja puha! Ja õpetaja Laima oli super (kuigi siinkirjutaja sedapuhku hoopis taustalobisemisega tegeles, jah ).
Õpetajale ikkagi suur aitäh!

Meie seekolmapäevase seltsiõhtu teemaks oli kudumine.
SOKI kudumine.
Kastan oli õpetajaks
ja kudumist tuli alustada varbast.
Ja kui palju põnevaid mustreid sedasi kududa saab!!!!

Kuivõrd ma pole juba ammu kudunud - no oma paar kuud küll vist, - tegin ruttu ühe harjutustöö. Et viie vardaga manipuleerimisel peris häbisse ei peaks jääma...

Eelmisel tartukate kokkusaamisel kudus Ürask (hiigel)suurt sokki, koguni kahte hiigelsuurt sokki.

Mul oli õnn tema tegevuse vastu huvi ilmutada just täpselt õigel ajal, et ta sai mulle ette näidata, kuidas kahest satsikust üks randmesoojendaja kokku kududa. Aitäh, Ürask!

Nüüd on mul ka kaks satsilist randmesoojendajat. Kui need satsikud endale külge sätin, siis tuleb mul millegipärast alati Mozart meelde...

ENNE, KUI JÄLLE LOOTUSETULT HILJAKS JÄÄN...

Ehk mõned pildid tartukate pühapäevasest kokkusaamisest Ülenurmes. (Eelmise kokkusaamise pildid on ikka veel kuskil ootevalmis - aasta sai ikka nii äkitselt otsa...)

Teemaks oli sedapuhku kõlavöö ja süstikpits.

Kõlatamiskraami oli laual ootevalmis üksjagu.





Tintsik oskas seda tegemist vahvasti õpetada, kõlatamiskogemusega taibusid oli teisigi.









Mina muretsesin endale vähemalt kõlad, kaunid ja linnusilmalised. Aitäh, F8!

Süstikpitsi sõlmimist õpetas Laima üsna uhkes üksinduses - seda õpetust ei märganud küll kedagi teist peale tema jagavat...







Nagu Tintsik ütles, on see süstikpitsi-värk ikka nii väle, et siin mingit spikrit maha pildistada ei õnnestu vist...
Laimal loomulikult käis kogu sõlmimine elegantse kergusega....



Loomulikult toimus ka hoogne ja loominguline taustategevus.





Jälgige, kui nutikalt Sapsi vardaid hoiustab! - Kuigi see on pildil tumedal taustal üliraskesti hoomatav... Pikajuukselised saavad oma kudutarbed lihtsalt soengusse torgata!
Tintsik tegi sellest märksa ülevaatlikuma võtte - loodetavasti saab ta mahti millalgi neid pilte ka eksponeerida.



Laimal oli kaasas oma vahvaid tegemisi, tordilõigud ostis Tintsik muidugi viivitamatult ära!



OLI ÜKS VAHVA PÜHAPÄEV VAHVAS SELTSKONNAS!

EHHEEEESID....
Natukene...

Mulle meeldib nn kett-keesid teha. Ripatsiga. Nüüd on juba väljakutseks, et kahte täpselt ühesugust ei tuleks.
Kaks sinist, üks lühem, teine pikem. Raami sees kassisilm.





Oiiiiii, ja üks vastus õhku rippuma jäetud küsimusele ka! Nüüdseks on selgunud, kes oli mu vahva ja salapärane päkapikk! Tema koguni Räpinast tulnud - Triine! Aitäh!

MU SIIDISALLID...
...TALVESÜDAMES...

Katsetasin ja mängisin... Ma ei väsi vist kunagi imetlemast selle õilsa materjali võimalusterohkust... Iseasi, kuidas tulemus teinekord välja kukub, aga vähemasti PÄRIS lootusetult untsu ei saa kunagi midagi minna...

Seekord sellised tulemused.
Kasutasin päris pikki sallitoorikuid, et annaks ikka tuules lehvima ja võimaldaks ümber kaela mässida.

Kõik koos.



Reseedaroheline ja roosa



Ühes (võimalikest) "tööasenditest":



(Sangviin?)pruun ja punane:



Ja ikka ühes võimalikest "tööasenditest":



Mu "tootmisõhtu" lemmikuteks kujunesid need kaks:





Lilla sai endale lisaks ka sellist hõbedast sitendust, et oleks ikka edevam :

PÄKAPIKUUSKU...

Kui täna (nüüd juba peaaegu et eile) õhtul tööle läksin, oli seltsiruum pime ja ukse küljes rippus kingikotike. Silt selle sees kinnitas, et mulle!!!!



Aga oma nime päkapikk ei olnud lisanud...
Uurisin ja nuputasin, et kes siis... Kindlasti on see armas päkapikuke käinud meie seltsis pakendit voltimas... Karbikese põhja all leidus hea soov - oskuslikult volditud!
Ja karbikese sees oli hunnitult lõhnav lavendliseep!
Ja ta on õppinud Le_.li pakenditutte tegema...

PÕNEV, OI KUI PÕNEV!
Mul on muidugi mõned eelaimdused...

Igatahes päkapikule suur aitäh!





Tuju oli igatahes nii laes, et tegin hunniku süüteroose ja mõned siidisallid... need ootavad veel lõppviimistlust.
Valmis on saanud taas üks kõikepidikandmise kee. Suurtest kivikestest ning ilma igasuguse sümmeetria ja korrapärata...

HEAD UUT!

Esimene kingitus sel aastal.... (lisaks isetehtud flick-flack-lapipadjale.)

Minu üks unistusi on jätkuvalt teha võimalikult palju kingitusi ISE...
Kuidas küll õppida ISE oma aega planeerima????

KUUSEOKASTE VIHM
UUE AASTA TULEKUL...
TULGU TA HELDE!
(J.Ürt)




Eelmise aasta viimane töö - inglid ühe tegusa seltskonna kõrvakeste külge. Ikka heade ja parimate soovidega!
Ja et neid õnneinglikesi ikka terveks aastaks tiirlema jätkuks - kõikjale meie ümber!

ÕNNISTATUD JA ÕNNELIKKU UUT AASTAT KÕIGILE-KÕIGILE!