Päikselist päeva kõigile!

Kuivõrd arvuti ees tekkis üks ooteaeg, siis täidan ühe ammuse lubaduse - on olnud küsimusi, et kuidas ma pusakeesid teen. Ma ei heegelda neid päris ühes jorus (ja "nagu torust tuleb" ) - mul selline isiklik kiiks, et mulle meeldib, kui otstes on väiksemad pärlid. Seepärast loen pärleid niidile ajades need niiviisi ritta, et keskel suuremad ja otstes väiksemad, See näeb välja umbes sedaviisi (pildid on töö käigus, süles ja lambivalgel tehtud):



Siis torkan suured nõelad (neid müüakse Tiimaris ja näevad välja nagu tõesti suured nööpnõelad; kasutan neid päris mitmete nokitsemistööde juures) tugitooli käetugedesse ja lähebki lahti!





N.ö mässin valmivat ketti muudkui ümber nõelte.
Heegeldades sätin nii, et väiksed pärlid jääksid heegeldise otstesse. Tavaliselt lükin pärleid juba niidile niiviisi, et tunneksin läheneva pöördekohe kohe ära, kas panen sinna 2+2 või 3+3 samalaadset (seemne)helmest vms.
Ja siis muudkui heelgeldan, kuni kõik lükitu otsas. Seejärel fikseerin heegelketi mõlemas pöördeotsas traadiga, otsikud-"kaheksad"-karabiinhaak otsa ja ongi valmis!

Valmispilt heegeldisest mu tugitoolis näeb välja selline (see küll üks teine, valgetest pärlitest heegeldis). Lõpptulemus ongi mu maitse järgi - keskelt priske ja otstest õbluke:



Ja see kee, mille valmimist pildistasin, on selline:



Sellelaadse valmistamise kurb kõrvalnähtus on, et sellist pusakat ei saa näiteks reisi peal hästi heegeldada - kus sa seal neid nõelu torgid alati... Ja kodus kah - kui ikka tooli istud, siis on ideaalvariant, et enne toolist ei tõuse, kui pusa heegeldet!
Aga neil killer-nõeltel see eelis, et saab oma pusa vajadusel siiski ka lahti haakida ja mõlemad nõelad kuskile mujale torgata näiteks. Ma olen küll oma kodus ennast sedavõrd kehtestanud , et mu tugitoolis on lubatud nii nõelad kui naelad, pärlitest-lõngadest-traatidest rääkimata. Kui keegi pereliikmetest või külalistest sinna istuda soovib, siis ise teab, millega riskib Aga kummalisel kombel kõigile üsna meeldib sinna pusapessa maanduda!!!

Vot selline jutt täna.
Kaunist suusklemist ja muidu ilusat talvepäeva kõigile!

Ammu pole pärleid pihus veeretanud...
Üks pikemat aega lemmik värvikombinatioon, ja need vasksed on mu lemmikud vist igaveseks... vasksed pärlid, kapslid, traat... Seda traati on paraku küll raske hankida, pole teist juba tükimat aega õnnestunud tabada ei siit, ei sealt... Aga iga asi omal ajal, küll jõuab!



Nüüd kohe-varsti lähen Roosi käsitööärisse, peaks vist enne kuidagi pangas kaardimaksete limiiti vähendama.... oluliselt....

KAUNIST PÜHVLI-AASTA ALGUST KÕIGILE!!!
HEAD UUT AASTAT!!!

Nüüd on see juba mõne tunnikese kestnud.... see uus, õigemini järjekordne uus aasta...

Sain pärast harutamisi ja uuesti alustamisi lõpuks valmis oma lapiklubi-tunni-teemalised padjad. Ainult õiget tooni krõpsupaela patjade taha kinnise viimistlemiseks pean veel linnas otsimas käima.
Tehnika nimi oli vist "Rist ja ruut", ja see oli pelgalt üks kolmest läbivõetud teemast... Ja uus lapiklubi juba 8.veebruaril.... Pean veel pingutama , et usina õpilase muljet jätta... Oi kui mõnus võib ikka nende elu olla, kellel õmblemine vurr-vurr-vurr-ja-valmis! kulgeb! Õnneks on meie õpetaja Aino väga leebe ja mõistev!
Padjad on tehtud linase kanga jääkidest, mida üks vahva firma meil müümas käis, ja kui hästi läheb, õnnestub neid meil Ülenurmes järgmises lapiklubis taas kohata. Ja uusi puuvillaseid tööstusjääke juba tellisin meie seltskonnale ja...

Ja siin mu padjakesed, linasest kangast, sees on küll polüester-täidis.

Rohket rõõmu lumest ja tasasest talveilmast!

Nuuh, täna siis mainimisväärne osa eestlaskonnast pilkupidi Otepääl....
A mingi osa hoopis Tartu Roosi äris Eria juures hargipitsi nikerdamas...
A ma ise lehvisin hoopis korraks Tiigi seltsimajja villast näitust uudistama. Ja seal oli kah põnev! Külli Laidla on väljapaneku kujundaja ja mulle on tema nutikad lahendused alati väga imponeerinud.
Kuivõrd mu ammet ongi selline - rääkida teiste tehtust, siis ikka siinkohal jälle oma muljetusi.
Kõigepealt üks imevahva asi. Tahan jälle üht teise inimese tehtud taiest ära näidata... Juba eile tahtsin - see piltki mul kodus tehtud...
See on järjekordne (kantud) kampsunitest tehtud lapitekk, villane, soe ja mõnus. Autor on Tiina - tema on neid oma elus teinud veel ja rohkem, meilegi õpetanud. (Mul kah üks ära tehtud.)

Ja see kõik on üks väga "roheline" ettevõtmine mu meelest - venind ja vanund kampsuneid ju kodus kappides ikka ilmselt leidub, ning kaltsukatest võib neid saada ilma ja poolmuidu eest...



Ja sama tekk Tiigi seltsimajas näitusel, koos Tartu Kõrgema Kunstikooli õpilase valge tekiga (see on ka üks väga põnev näputöö).



Samast koolist veel vilditud mantleid-jakke-salle...



Meie seltslaste käsitöid veel, autorite hulgas ka Kylts225 ja Kastan



Meie Tädi Tea tikandeid:



Meie Aina Kirsipuu loomingut:



Meie vald on vahva kultuuritoetaja - nimelt tegutseb meil koguni kaks käsitööseltsi (igasugustele muudele huviringidele, kus lauldakse-tantsitakse-sporditakse, lisaks). Kui meil suvel Ida-Virumaalt-ja-kust-iganes-veel külalised käisid, siis need kõik muudkui imestasid - sõidad vaevalt paar kilomeetrit, jälle käsitööselts ja võimas näitus!
Noo vot, ja ongi meie seltsist paari kilomeetri kaugusel veel teinegi, Kodukultuuri Selts "Tõrvandi". Ja need tragid naised kah oma villaste töödega puha väljas seal Tiigi Seltsimajas.

Himu tekitamiseks teile natuke nende töödest näha kah:



Selle koti on tütar Reet ja ema Mare kahasse teinud. Tütar tegi koti ja emme viltis sinna peale uhke lille!



Ja mulle veel väga meeldis see padi. Onju ilus?



Ja siis on veel Tartu villavahetuspunkti taieseid ja...





...ja tegelikult on ikka veel ja rohkem ja nii mõndagi, viltimist ja nõeltehnikas kindaid-sokke ja... Lambasooja käsitööd... Huvitavaid ideid ja lahendusi...

Tõemeeli ja soojalt soovitan - kel võimalus, astuge läbi! Isegi piletiraha ei küsita!

Ühed rohelised kõrvakad, meie pere noornäitsikute hääkskiidu pälvisivad nemad ära kogunisti! Suured samblarohelised lihvitud helmed on seal traadikeerdude sees, päriselus ikka natuke säravad kah.



Kolmapäeval alustas meie seltsieluline vahva punt vahva ettevõtmisega - initsiatiivikas Astrid tegi haarava ettepaneku, et hakkaks õige ühiselt kuduma-heegeldama, suveks effektset toppi näiteks. Kastan oli nõus huvilisi juhendama ja aitama, kolmapäeval olid nad koos Kylts225-ga mõlemad terve suure hunniku ajakirjadega platsis, Kylts225-l oli lisaks muljetavaldav kogus oma tööde näidiseid, Kastan oli ligi võtnud lõngu-vardaid, et näidata, millise jämedusge lõngaga ja varrastega missugune kude tuleb...
Niii asjalikud tüdrukud!!!!
Kui seltskond laiali hajuma hakkas, jäi seltsiruumi õhk veel pikaks ajaks loominguliselt laetuks!
Ja kursuse lõpuks lubasivad keik miskit valmis teha ja ette näidata ja... Oh, ideid tuli nii et!
No on tõesti tublid piigad!






Ja siinkohal veidi reklaamteksti kah - meie seltsi näputöörahva loodutki saab laupäeval ja pühapäeval näha Tartus Tiigi seltsimajas toimuvatel VILLA PÄEVADEL, avamine homme kell 12.00.
Ja see ON üks asjalik näitus seal - Antoniuse Gildi inimeste tööd näiteks on ilmpõnevad alati ja... Kel võimalik, kaege perra!

Päikest ja puhast-puutumatut lund kõigile!

Viimasel ajal on mu kätte "ravitsemisele" juhtunud põnevaid vanemaid ehteid. eks olen neid jõudumööda tohterdand ja siuhti! tagasi omanikele andnud, pole tulnud pähe pildistadagi, ja sellest on tegelikult nüüd juba peris kahju.
Selle käevõru püüdsin küll pildile peaaegu et läve pealt, kui oli teine juba lahkumas. Ja ega sest head nahka tulnudki, selline hägusekene pildike, aga mingi jälg siiski!
Niisugune eriline käevõru, tundus, et kuidagi nagu leidsime lausa mingi hingesuguluse. Ma ei ole asjatundja, aga need pärlid seal peal tunduvad nagu PÄRIS olevat.... Tahan vist ise uskuda, et on... Elusuuruses kumavad nad nii huvitavalt...
Ja see metallist võru, millele pärlid kinnituvad, läks puhastusvahendiga nii vahvasti särama...



Ja sees on sel võrul pisike plaadike, arvan, et autori nimega...



Ehte omanik väidab samuti, et tal on selle käevõruga mingi hingeside, aga samas kahtles - selle endine omanik polnuks justkui nende hulgast, kes oleks saanud endale miskit eriliselt kalleid juveele võimaldada...

Intrigeerivalt müstilised lood võivad sellise pärandvaraga kaasneda, väidan ma!

Veel setu pitsi huvilistele igaks juhuks - vaat sellised raamatud on Ulve Kangro välja andnud.

Valget lumerõõmu kõigile!

Mul ikka veel demonstreerimata oma setu pitsi killuke, mille juba Ulve Kangro 11.jaanuari õppepäeva innustusel tegin. Tunnis puterdasin mustriga ja ei jäänud ise küll tulemusega rahule, aga kodus aretasin õhtul uue heegeldise ja see mulle juba üsna meeldis! Ja Ulve Kangro on tõeliselt sümpaatne ja meeldiv õpetaja, oskab teema armsasti lahti rääkida ja
õppijatelegi südamelähedaseks seletada. Jälle: MÕÕÕÕNUUUUUS!

Ma muidugi aretasin mustrit omapäi natuke edasi kah, Ulve Kangro heegeldatud originaal on siin mu udusevõitu pildil, kõrvuti näha heegeldis ühekordsest ja kahekordsest peenvillasest lõngast. Niisugne tulemuse-erinevus siis...



Ja minu aretis - ma nii TAHTSIN seda kollast südant sinna keskele.... Seda tuleks nüüd vist nimetada setu-aineliseks-pitsiks...



Ja mõned pildid meie õppepäevast kah.

Taustal näha olevast lapindusest niipalju, et kuivõrd meil eelmisel päeval oli just olnud lapiklubi-päev ja sinna oli meile toodud müüki arvestatav kogus linase kanga tootmisjääke, ja kuivõrd oli arvata, et ka selle päeva käsitööseltskond võib olla kangaostuhuviline, siis jätsime selle linaselaadungi sinna lahkesti-uhkesti pinkide pääle saadavale....

Niimoodi me seal istusime:



Ja meie õpetaja:



Ulve Kangrol oli kaasas mitmeid ülipõnevaid omatehtud rõivaesemeid, ka ehedaid setu pitsi näidiseid. Mõned pildilised näited siinkohal kah:







Siin veel üks näide sellest, millene vahe on tulemusel, kui heegeldada ühekordsest või kahekordsest peenvillasest lõngast....




Lõngal, muideks, käib Ulve Kangro ise Riias järel, abivalmis inimesena oli ta seda meiegi heegelhuviliste jaoks kaasa võtnud ja mina igatahes olen juba mõned sellest lõngast tekitatud heegeldised oma silmaga ära näinud!

Ja selline jupike vahva viltuse mustriga heegelpitsi oli õpetajal ka meile näidata. Paraku oli selle jupikese taustinfo TÕELISELT jahmatav.
Pits iseenesest oli kunagi olnud pääääris pikk, vist oli mingi jakiserva jagu olnud teist (mälu võib siinkohal alt vedada mind). Ja tal oli see olnud kaasas ühes lähivälisriigis toimunud koolitusel ja siis oli Ulve Kangro lasknud selle pitsi koos lõngadega õppurite hulgas ringi käima ja juhendanud osalejaid endale heegeldamise tarvis lõngade värve valima. Ja heegelhuvlised olid igaüks hoolega lugenud endale vastava portsu VALMISHEEGELDATUD värvitriipe - ja lõiganud siuhti! endale vastava jupi pitsi....
Vaata selle peale ikka annab kohe tulla, ütleks ma!!!!!


Ja selline jupike siis jäi sellest pikast pitsist. Ulve Kangro ise rõõmustas positiivse inimesena, et vähemalt jäi nurgatükk - ta oli seda mustri nurgaks sättimist ikka lausa nuputanud ennem...



Vaat selline reportaažilaadne postitus seekord. Kõhklen alati, kui teiste tehtud taieseid siin demonstreerin, sest kuigi üldiselt püüan autoritelt demonstreerimiseks luba nõutada, aga mõnikord läheb meelest kah.... Aga nii tahaks teistega jagada seda ilu, mille nägemist mu saatus mulle heldesti on võimaldanud... Siis otsin ikka endaga kompromissi.
Ulve Kangro on välja andnud kaks setu pitsi raamatut, kohe-kohe on ilmumas ka kolmas; nendes raamatutes on sees hulganisti pilte ja õpetusi, nii et seekord leidsin sellise kompromissi - vast ikke ei ole see andeka meistri loomingu kuritahtlik avalikustamine....

Pealegi olen alati heauskselt arvanud, et enamasti ei võta ju endast lugu pidav käsitöötegija kunagi teise autori avastatut üksüheselt üle - ikka aretatakse midagi omamoodi ja uudse lähenemisnurga alt edasi....

Aga meie Ulve Kangroga veedetud päev oli vahva - imesuur aitäh meistrile! Ja püsivust heegelhuvilistele - setu pits on veetlev, aga tõsine väljakutse...

Lapilainel....

Kuivõrd mõned väga häätahtlikud inimesed - aitäh neile!!!! - julgustasid, et võin ikka lapitada küll, tegingi üht-teist lapitöist....
Mõned pajalapid siinkohal. Ja jummmala eest - mida rohkem õmmelda, seda ladusamalt hakkab minema! Kuigi ideaalist on asi kaugel, aga juba hakkavad õmblused vähehaaval sirgenema ja.... MÕÕÕÕNUUUUUS! Igatahes teha on mõnus!

Päikest kõigile!

Paar paari (tellitud) kõrvakaid, üks neist leiab kohe lähitundidel endale uue kodu...

Päikest kõigile!

Jeh, aastavahetus läinud, pikad pühad on ikka lõpp-toredad! Istusin enneolematult palju teleka ees ja nokitsesin pusakeesid...









Ja see kee



sai endale seltsiks üsna samadest pärlitest (ikka need mõnusad pisikesed tilgad) analoogi, aga seekord punasest niidist heegeldet. Niidi ostsin Roosi ärist loomulikult!



Kui algatataks kaalulangetusprojekt helmeshoolikutele , siis kaaluksin küll tõsiselt sellega liitumist.... Lõngaprojekt....
Pitka elu jooksul varutud-tekkinud-kogunenud lõngade kaalumine võtaks mul siiski sedavõrd aega, et selle ajaga jõuaks vist juba miskit arvestatavat kududa.... Ja-kui-siis-pere-kõike-seda-hunnikut-koos-näeks?!?!...??!?! Aga kaalulangetusprojekt on SUPER - igatahes imehästi välja mõeldud ettevõtmine!!! Kiidan igal juhul neid, kes selles osalevad - ja jälgin nende tegemisi ülima mõnuga!

Nädalavahetus oli meil Ülenurmes hirmtöine - laupäeval lapiklubi, eile käis võrratu Ulve Kangro meile setu pitsi heegeldamist õpetamas... Väga mõnus päev oli, tegin ikka pärast korralikult koduse töögi ära, aga veel on pildistamata... Lapiklubi kodune töö on veel tegemata - no ehk ikka jõuab enne järgmist tundi! Ja siis tõi üks firma meile linase kanga jääke - ikka siniseid-valgeid-pruune-rohelisi-halle-kirjusid... Ossa-issand, no neid oli ju jälle vaja muretseda endale, ja ideesid tuleb jälle robinal, aga ühtki ideed ei tule, kust kõige jaoks aega leida...
Aga nüüd lähen ja katsungi miskit õmmelda....

LEHVA-LEHVA!

LÕPMATA TEGUSAT UUT AASTAT KÕIGILE ISETEGIJATELE!

Ja kohal ta ongi.... see uus... kindlasti tegusam, töisem..... ootame ju ikka paremat ja edukamat... Kuidas teisiti saakski!

Ise lõpetasin vana aasta eelviimasel päeval ühe ammu-planeeritud töö - lapselapse lapiteki. Kõvad lapitöömeistrid muidugi võivad selle koha peal muheleda küll - täitsa lubatud ! Aga mina olin enda üle tõesti uhke, nii käpard õmbleja kui ma olen! Eelmise lapiteki lasin ühel heal seltsikaaslasel läbi teppida, aga selle tegin täitsa otsast otsani ise valmis! Nii kõverad kui need õmblused saidki, aga ISE! Nüüd vähemalt tean, mis hädad selle töö juures varitsevad!
Ja Madli-tirts oli rõõmus niikuinii, oleks need õmblused tema pärast vist võinud veelgi kõveramad olla!





Niisugune unelammaste karjatamise tekk siis. "Hullutehnikat" olen kah selle aja peale juba juurde õppinud - minu "hullus" siin kipub nagu rohkem palkmaja-tehnika olema !

Olgu meie kõigi uue aasta tegemistes ikka valgust, selgust ja helgust - ja ikka parasjagu seda hullust kah - ega see elu ju muidu edene!

KALLI-KALLI-KALLI KÕIGILE-KÕIGILE-KÕIGILE!!!!