, ISETEGIJAD!
Täna nii palju põnevaid postitusi mu ERITI lemmikutelt isetegijatelt, kohe lust ja rõem on IT-s surfata, ja ma tõeste ei tea, millas see palgatöö jälle ära saab tehtud ...
Ise tõusin eile (korraks?) tikkimise laineharjale. Me tegime ühe tiki-õppepäeva, selle käigus sai valmis (õpetajaga kahasse - no olgem ausad, tema osa oli siiski suurem tublisti ) üks moonike, ilma varre ja lehtedeta esialgu. Olen kunagi tikkimisvaimustust mõnevõrra põdenud juba, aga villasele villasega tikkida pole söandanud. No nüüd siis tean, kuda see käib. Tahtsin JUST mooni tikkimist õppida. Korra olen seda mulineega teha proovinud, sai teine nagu punane pannkook pohlamoosiga , aga see on ikka üsna äratuntavalt lill mu meelest.
(Soovi korral saab pilte klikata!)



Ühe natuke pooleli olnud töö lõpetasin ka selle vaimustuselaine sees ära. See nimelt ravimtaimekotike, kunagi Mardilaadal käies sain sealt idee ja proovisin kodus järele, aga paar õietutti olid millegipärast tegemata jäänud ja kott ise kokku õmblemata. Nüüd veel paelad külge, kui Abakanis ära käin, ja siis on ravimtaimetundjast sõbrantsile kingitus olemas! Aga ta tunneb ja kasutab nii kohhhhhutavalt palju ravimtaimi! Kui palju ma küll veel tikkimist pean õppima-tegema!



Ja kuivõrd millalgi ammu kokku pakitud tikkimiskastike sai eilse õppepäeva tuhinas laiali pakitud, tuli sealt välja veel üks poolik töö - ei tea, kas teistel kah sedasi töid poolele jääb ? No igastahes nüüd saavad need murelikud murtudsüdamed lõpetet ja uued teen juba natuke osavamalt ehk - õppind sell nagu ma nüüd olen!

, isetegijad!

Kui oleks olemas projekt "Pärlijäägid kasutusse!", siis järgnev võiks sinna alla minna. Ikka leidub igal meisterdajal "natuke" pärleid, mis nagu õieti oma pesa ei leia. Selles kees on neid lausa mitmest salvest - HH-st, Novaluxist, Tiimarist, esiemade varudest... Ja niit oli ka mingi peenike-peenike, ühekordselt oleks puruks läind puha. Ja nii see kõik siis kokku pusakeeks saigi. Ei teagi kohe, on see nüüd jõulune või sügisene või... Või lihtsalt üks kirev kee. Koos saamiselooga.
Ühed justkui sobilikud kõrvakad kah sinna juurde.




Ja üks punane pusa kah - veebruari värvispektrisse ehk, kui muud ei jõua teha...
Need pusakeed on ikka niiiiii mõnusad teha - aitäh Kastanile, kes seda mulle õpetas, ja Luiselottele ka, kust see õpetus vist siiakanti laiali veeres!


Ja no kohe ei saa - üks väike isetegija veel minu lähisuhtlusringkonnast! Muidu leebe loomuga, aga ikkagi väga vapper ISE tegija! Täna ta näiteks jäi meil valamukapi ja seina vahele kinni köögis - no lammuta kas või köök laiali, torud ja juhtmed ja... Kõik lahenes siiski suuremate ümbertõstmisteta, ootame põnevusega uusi maailma muutvaid ettevõtmisi!

!!!
Meil oli täna niiiii tore päev - Eria käis meid õpetamas! Lastest kuni suurteni - keik oleme nüüd suures fimovaimustuses! Võimalik, et poodides-kataloogides kasvab hüppeliselt pastamasinate läbimüük, aga HH-st fimo hakkab kindlasti veelgi kiiremini otsa saama!
Mõned pildid meie päevast. Ja loomulikult käib siia juurde üleuniversumiliselt suur aitäh Eriale!
PILDID KLIKATAVAD!

Kõigepealt mõned isutekitajad Erialt - no kuidas saab keegi külmaks jääda!


ESIMESED NÄPUNÄITED.



MAKARONIPUURIMISJÄRJEKORD?!?



TEGELIKULT PRESSISIME KORDAMÖÖDA PASTAMASINAGA FIMOT KAUNIKS SIIRU-VIIRULISEKS.




NII SEE TULEMA HAKKAS. SIIN ERIA ENDA ÜKS PEAAEGU VALMIS TÖÖ.



Siin üks innustunud ja samas kogenud (geneetiline pärand!) maast-madalast isetegija - poeg-Kastan. Või Kastanipoeg?



Ja meie küpsetatud töid ka, paar pannitäit. OLI ILUS JA ÕPETLIK PÄEV!

!!!
Eile lubatud liblikaõpetuse skeem siis. Mina sain selle Põltsamaa lapimeistri Eve Oro kolleegilt Ainolt, kes meid õpetamas-juhendamas käib. Eve Oro on ise ka vahva lapiraamatu välja andnud, vist oli see üle-eelmisel aastal, aga liblikat seal veel sees ei ole .
Liblika tegemine käib siis jah selle skeemi järgi, tarvis oleks ka vahatatud pinnaga paberit šabloonide valmistamiseks, Freezer paper on selle nimi, seda pidi saama kuskilt kataloogist tellida, aga mina ei tea küll, kust. No küllap leidub ka aseainet, käsitöötegijad on ju nutikad!
Šabloonid lõigatakse sellest paberist välja ja triigitakse (ilma auruta!) kangale, sealt lõigatakse need õmblusvaruga välja ja hakatakse kokku õmblema. Aluseks tulebki siis võtta juuresolevat skeemi, sektsioonide kaupa lapikesed kokku õmmeda ja lõpuks sektsioonidest liblikas kokku õmmelda.
Meeldetuletuseks lisan uuesti meie juhendaja tehtud liblukese foto ka.
PILDID KLIKATAVAD!




Info korras veel seda, et Tartus Tiigi seltsimajas on sel nädalavahetusel VILLA PÄEVAD ja mingit käsitööd ka õpetatakse, aga praegu ei tule meelde, mida ... Käisin just sealt põgusalt läbi, muist kraami oli juba seal ja Külli Laidla juba kujundas väljapanekut, väga kiffffte asju oli! Vilditud ja varraskootud taiesed olid sellised hästi huvitavad, nendest mõnede meister on Antoniuse Gildist. Kui mahti saate, käige vaatamas, igatahes on huvitav!
KENA KEVADEOOTUST!

!!

Sain täna valmis ka oma südamekese, selle, mida Kastan eile tunnis meid tegema õpetas. Minu oma tuli ikke sutike lopergune ja saba tal ka veel taga ei ole ja võimalik, et ei tule kaaaa, aga mulle väga armas! Juba hakkas mõte tööle, mida selle juures veel edasi teha annaks. Aga Kastani keed on fantastilised! Loodetavasti paneb ta lähitulevikus neist südamlikest mõned pildid ka üles - jälgige mängu !



Natike pärelid ka, toormaterjali n.ö, et oleks armas vaadata. Need keik Mileedi hulgilaost ja põimimiseks maru head. Panen siia üles ühe kee, õigemini vaid fragmendi sellest. Kasutasin lisaks Silverpointist ostetud pruune klaaspärleid ja jämedamat tumedat vasktraati, sest Milledi suurematel pärlitel on ka üsna suured augud sees ! Aga need on sellised natuke teistmoodi pärlid, justkui kandilise pärli sees oleks veel teine, ümmargune.





Veel seda tahtsin öelda, (tegelikult selle pärast kirjutasingi), et mitmed on tundnud huvi selle lapiliblukese vastu. Katsun homme kuidagi üles panna selle väljalõikamise skeemi. Kuidas ma seda teen, ei tea veel, ma bloginduses ja arvutiasjanduses üsna käpard , aga eks tasapisi midagi ikka juurde õpin!

, isetegijad!
Sai valmis valge vaibake, üks jaanuarikuu valgekestest. Oi neid valge-valgeid teeks, aga saab just sedapalju, kui aega juhtub olema!
Teinuks selle vaibakese küll pikema, aga just sedapalju lõime oli kangalõppu jäänud ja nii ta siis sai. Aga kodune žürii arvas, et selliseid "karvikuid" võiks veel olla. Täitsa puuvillane, valge erinevad toonid sees, materjaliks vaibatööstuse jäägid. Otsad palistasin ka ära, s.t narmaid ei jätnud, sest suure tõenäosusega tuleb seda põrandakatet ikka pesta ka, võimalik et isegi üsna tihti !
(PILTE SAAB KLIKATA!)


Ja selline oli see vaip n.ö embrüos - kaunis pulstine, eksole!



Siis pühapäeval oli meil koos lapiklubi, praegu näitan vaid ühe fantastiliselt tubli klubiliikme Tiina fantastilist lapitekki. See on tehtud kasutuses olnud villastest jakkidest-seelikutest-mantlitest, lõigatud ruutudeks-triipudeks, voodriks on pandud villane mantliriie ja tõepoolest on see üks ütlemata mõnus voodikate!



Ja selliseid liblikaid õpetas meie juhendaja Aino meid meisterdama. Oi see on üks töömahukas protseduur! Šabloonid (lisan ühe töö käigus tehtud foto ka) tuleb es-spetsiaalse kilepaberi peale joonistada ja välja lõigata, kangale triikida, koos õmblusvaruga riidest välja lõigata, siis skeemi järgi kokku õmmelda ja ongi! Näidiseks paar meie juhendaja tehtud liblukest.





Täna õpetas Kastan meile pärlitest südame tegemist - tulemus on kaunis, aga sellest edaspidi. Hästi tore õhtu oli ja tegijad olid usinad ja pühendunud.

Võtsin hakkamise kokku ja otsustasin ka vahva projektiliikumisega ühineda, valisin oma arust endale kõikse jõukohasema hakatuseks, värvispektri oma. Hästi mõnus projekt ju! Tegin väledasti vähemalt paar valget ehet valmis. Valge on ajast aega mu keikse lemmikum värv olnud, aga eks aegade jooksul ole nad kõik jõudnud lemmikud olla. Nagu üks mu headest tuttavatest ütles - amburitel on justkui kõike LIIGA palju... Alustatud=poolikuid töid on -paar tükki veel, eks näis... No ja kui alustatud=poolikutest töödest tuleks näitus korraldada, siis - no ma`i tea kohe, Ermitaažis oleks ehk ekspositsioonipinda nende kõigi jaoks piisavalt
Paar pusakeed siis, üsna identsed, üks pikem ja teine lühem, üks sitendavam ja teine pisut matim. Pärlid Helmehaldjast, Mileedist ja kuskilt veel. Pusakeed lihtsalt ON nii tore teha!
PILDID KLIKATAVAD!


Üks ristike ka koos käevõruga. Selle pildistamine läks suhteliselt untsu, kui vähegi viitsimist, siis teen millaski uuesti... Kasutatud on Mileedi valgeid pärle ja Helmehaldja meekarva seemnepärleid.



Käevõru tehtud Pärliaabitsast õpitud tehnikas.
Ja siis veel üks väike isetegija, keda mina küll, jah, ise pole teinud (ainult nabanööri olen oma valge "väriseva" käega läbi lõiganud , aga tema on küll kohe päris agar isetegija juba. Ja missugust vaimustust ta veel pärlitööde vastu üles näitab! Ja kui palju neid pärleid juba tema seedimisest läbi on käinud!

... üle pika aja! Vahepeal on ootamatult uus aastanumber tulnud - no olgu ta helde, see aasta!
Kõigepealt näitaks seekord võõraid sulgi - need on imelised! Sain juba novembris ühe imearmsa ehte omanikuks, autoriks Kastan !
(Pildid on klikatavad ka!)

Jõulude aegu oli mul üks rõõmustav kohtumine - sain kokku Eriaga, sest tahtsin niiiii väga endale saada mõned tema roosid - ja sain ka! Tõsi küll, üks kee läks juba jõulukingituseks, tegin veel paari kõrvakaid juurde. See komplekt sai ühele väga silmapaistvale inimesele ühe väga silmapaistva kollektiivi poolt! Pilt on, tõsi küll, kangesti kollane - lambivalgel tehtud, sest kingi pakkimisega läks kiireks, aga Eria blogis on see täitsa naturaalvärvides olemas!

Siis tõi üks Meeksist pärit päkapikk mulle juba novembrikuus ühed suurepärased sokid. Need nii uhked, riiklikel pühadel ainult panen jalga , ja teaaaateris ja kontserdil käin nendega

Siis ilmus minu raamaturiiulisse paar toredat raamatukest, ühe leidsin Apollo raamatupoest ja teise tõi üks väga usin päkapikk - oi ma olen talle tänulik! See aabits on Pärnus välja antud ja on tõesti üks hästi tarviline ja inspireeriv üllitis - tegijatele suur aitäh!

Midagi sai nende järele juba nikerdatudki, paar helbekest ja mõni käeketike, millel küll kinnised veel külge panemata (üks leidis juba toorikuna uue omanikugi) ja see lillekestega kee sai tehtud traadile ja on tegelikult lihtsalt üks katsetus, mis edasiarendamist ootab. Arvan, et jõhv oleks traadi asemel parem olnud. Aasta lõpus paiskas ju Helmehaldjas poodi niiiii palju niiii kauneid seemnehelmeid, vaja ju neid muudkui katsetada!


Ühed kõrvakad said nikerdatud ühe äramüüdud tša-tša kee juurde, pildistamiseks riputasin kõrvakad tassi külge, mille maalimine jäi (nüüdseks juba) ülemöödunud aastasse. Meid käis siis juhandamas üks väga fantastiline proua, tema oli see hea hing, kes minu leevikese lõpuks usutavaks maalis

Kange kudumishimu tuli pikkade pühade aegu. Vist seepärast, et nagu ilmateates lubati, tulid "valkjad jõulud". Ühed sokid fantastilisest kirjust lõngast, mis ostetud Liann Lõngadest, siis ühed sõrmikud Karoliine Hõbelõngast tellitud lõngast (eile vaatasin, see lõng oli sealt juba otsagi saanud), ja siis lõpuks üks alustatud vaip. Neid tuleb teha kaks tükki, tellitud juba sügisel, kokku 6 ruutmeetrit... No nüüdseks on tubli veerandik sellest tööst juba tehtud ka. Ikka on alustamine see kõikse vaevanõudvam ettevõtmine Ja pealegi olen ma seda värvi vaipa juba kudunud, see osteti KOHE ära, kuigi mina kartisn, et tassin nii käredates koiduvärvides kudumit veel kaua-kaua laadalt laadale. Aga õnneks meeldivad teistelegi vahel sellised erkrõõmsad värvid nagu mulle endalegi ajuti!



Siis mõned ehted ikka veel - üldse olid need pikad pühad üks imevahva nähtus; igas kuus võiks vähemalt korra selline punane numbrijoru kalendris olla!
Sattusin lükkimislainele - sai neid pärleid jõhvile aetud ikka säändseid ja määndseid, pühadest ajendatuna (vist) suhteliselt sitendavaid värve Helmeid on toodud ka Mileedist, jõulude aegu oli sealne helmeriiul hästi toredat täiendust saanud ja siitkandi ehtemeistritele oli see väga innustavaks õnnistuseks!



Nalja sai nende ehete pildistamisega ka. Selleks ajaks ju väikseke lumeke maha sadas, ja katsetasin, kuidas oleks ehteid lume peal pildistada. (Päikest küll kahjuks tollesse päeva ei jätkunud.) Toasoojast toodud helmed sulatasid terrassiserva peale lume sisse lohukesed, ja minu jahimehest abikaasa oli neid jälgi hiljem uurinud ja mõistatanud, et mis eelajalooline loom see küll võis olla, kes seokseid tillusid täpikesi sinna lume sisse tallas... aga ta nutikas inime, üsna pea arvas ära, et kuivõrd mu suured jäljed kah seal juures, ju see ikke jälle mu mingi uus leiutis seal...
Voot kui pikk postitus sai seekord.
Kirkaid hetki kõigile!