PALJU IMELISI INGLEID KÕIGI HEADE INIMESTE JÕULUÖÖSSE!Hingerahu ja kodusoojust, hoolimist ja ennekõike aega üksteisele silma vaadata, üksteist ära kuulata...
Puhtaid mõtteid sellesse tuisuvalgesse öösse kõigi jaoks ja kõige kohta!
Rahulikke pühi...
IMEKIIRESTI...
...tahan hõigata, et täna õhtuni saab Ülenurmes seltsiruumis (seal, kus hoone teises otsas keskküttekatla kõrge korsten tossab
) siitkandi näputöönaiste tegemistest näitust kaeda! Jõulukinkegi on siit hulgast leitud!
TARTUMAA ISETEGIJAD SAID KOKKU
Pühapäeval (juba vääääga ammu
) ja traditsiooniliselt ja Ülenurmes ja Jõulutaat saatis oma saadiku ka!
Häid tavasid järgides me ikka kõigepealt õppisime. Le_.li õpetas vannipallide ja kehakoorija tegemist. Millised suurepärased vigurid! Päkapikud mulle kaaaa tõid -aitäh neile! - nii hääd asjad! Juba kohe proovisin...
Kokku oli meil lepitud, et igaüks toob miskit ühislauale - ja ossapoiss miiiiis sinna kõik kogunes! Ja ühisessse kingikorvi poetasime kah igaüks miskit - ja väikese korvikesega ei olnud siin midagi ette võtta, ikka suur sokikorv tuli uue rakenduse tarvis tühjaks tõsta!
Tintsik ja Murjam ja - ja vist keegi veel? - tegid korralikumaid pilte kah, mul sellised reportaažlikud momentvõtted. Meie tegijatel oli ikka nii põnevaid ja muhedalt jõuluseid ilmeid...
Ikka hästimarulahe kamp see isetegijate oma!
Näitan pildid ära, enne kui jõulud otsa saavad....
Batoonikesel oli tegelikult vaja ära kirjutada kirjand teemal "Ära tee teisele seda, mida ei soovi, et sinule tehakse." Isetegijate interpretatsioon oli umbes selline, et kui sa ise sokke ei soovi, siis ära tee teistele kaaa!
Kuidas vannipallid sündisid...
Loomulikult oli meil seekordki olemas oma kudunurgake!
Loomulikult oli meil olemas oma PAPATARŠ,
no okei, no mitu paparatši oli!
Murjami blogis silmasin-silmitsesin väga lustakaid võtteid sellest pühapäevast.
Tintsiku pildid kuskil on veel ja...
Siis oli meil veel SELLINE!!!! laud!
Kuumad kartulid olid ka, süldi kõrvale, aga need veel polnud pildistamise hetkeks lauale jõudnud.
Ja mul on hullusti kahju, et ma ei teinud pilti täisilus salatikausist, mis Le_.lil kaasas oli... Murjam tegi, ja Tintsik tegi... Selleks ajaks, kui minul "klaariks puhus", olime me sellel suurel-suurel kaunil kausikesel juba usinasti kallal käinud ja see enam nii atraktiivne ei olnud....
Aga lusikatel selle salati sees olid kuldsed lipsukesed ja kuldsed kellukesed küljes, ja oi kui palju need kellukesed meie käes kõliseda said!
Ja oi kuidas oleks selle laua juures soovinud kõike hääd ja paremat muudkui süüa ja juua ja süüa ja süüa...
Ja siis tuli meile Jõulutaat!
Eeeeeeeiii, ei tulnud taat...
Jõulunoor tuli hoopis!
Ja kus oli alles salme kuulda!
Ja mõni oli peas ja mõni nii peas ei olnud ka, aga loominguline õhkkond oli igal juhul ja kõik said oma pakiksed kätte.
Hääd latsed, hääd latsed keik!!!
Tintsik oli Päkapiku esimene abiline ja nõuandja.
Ja see abi oli ilmselt väga teretulnud, sest vahepeal oli Päkatsil
vist peris raske meiega...
...et nagu natuke kippusime spikerdama ja...
...aga mõnel tuli luuletsu vurinal ja üldse oli kogu aeg nii lõbus ja nii tore ja lapsepõlv muudkui kestis ja kestis!
[IMGhttp://i219.photobucket.com/albums/cc218/maireh/ISETEGIJAD/laimeloebsalmiv.jpg[/IMG]
Meie noorimad isetegijad omavahel - küll on suur see rõõm, et meil nii asjalik käsitöö-järeltulijate seltskond olemas!
Meil olid siis muidugi olemas veel Batoonike ja Mats-poiss ja...
Tegelt on meil neid fafffasid noori tegijaid veel, aga seekord ei olnud neid kõiki lihtsalt kohal!
Vaat ja sedasi rõõmsalt me endid just tundsime!
Ja nii iga kord
ja nii kogu aeg!
