Muraka meisterdusi
About Me
Age: Õitsvas keskeas:)
Location: Tartu lähedal - Ülenurmes
Zodiac Sign: Ambur
Likes
Nagu (vist ) Marx ütles: Miski inimlik pole mulle võõras! See oli tema kõige targem ütlemine, ma arvan!

Dislikes
Alatus, kadedus, hoolimatus.
Link
Kangastelje Töötuba
Lapitöid 1
Lapitöid 2
Lapitöid 3
Lapitöid 4
Lapitöid 7
Lapitöid 5
Lapitöid 6
Lapitöid 8
Lapitöid 9
Lapitöid 10
Lapitöid 11
Lapitöid 12
Võrratu FIMO
Ehteideid Tšehhimaalt
Pärlitööd - madukee
Pärlitööd - madukee mustreid
Pärlitööd (palju traati)
Sayila
PRK
Katjake
Reesi blogi
Fimoehteid
Pärlipõiminguid
Pärlid ja traat
Seemnehelmestest (Aljona)
Traadi väänamine
Õnnekivid
Sõlmimist-põimimist
Samanta blogi
FIMO - damascus ladder
Taimedega värvimine - Liisi blogi
Poolvääriskivid
Roosa tuba
Ring-triibud
Kottide õmblemise õpetused
Rahvakalendri tähtpäevad
Mummumarjad
Fantastilised lapitööd
EHTELAEGAS
BALTIC BEADS
HELMETUBA
Papud
HELMEVAKK
Sutsukese pajalapid
BEADS
HELMEPOOD.PRI
HELMEKE
HELMEPUU
Sokikanna kudumine
Fantast heegeldised!
Autorikaitse jm
Pajalapid
TEGELUSTEKK
Lemmik-sokimuster
Päevapärlid
Vaheseinaks
Lapitöid
Suseri kogu
Niidigraafika
Niidigraafika2
HELMEHALDJAS
Hetty peleriin
Ajakasutus
Lapikotike
Photobucket
Me laps laulab
Võluhelmes
Sokikese kannast-sokid
Lahedad meisterdused
Lapitehnikaideid
Kosmeetikakotike
Hõbevalge beebipapud
Heegeldatud ingel
Yllepi head ideed
Käsitööka ema õmmeldud kotid
Eriti elastne silmusteloomine
Pakendi jm nikerdamist
Sakiline heegeldus
Jumalik kapsapirukas
Swirlid
Ohtrasti ehteid
Türgi pärliussi heegeldamine
Valentiniks
Aplitseerimiseks
Südamekaardid Heintelilt
Vallatused fimoga
Imelisi ideid
Nikerdamist
Nahast
Trühvlid ja vahukommid
Karbi voltimine
Kaardid
Nikerdamist purginaksudega
Veetlev bicornu
Põnevat lapitööd
Korvi punumine ajalehest
Pisisüdamed
Koogiretsepte
Romantilised ehteideed
Imelisi sisustusideesid
Lõputult lahedaid ideid (sh lapitöö, fimo)
Lapitöö - ultusääred leheks!
Maasikaõie tikkimine
Südamlik beebitekk
Loodusvärvid jm käsitöö
Heegeldatud lillepadi
SIIDIMAALINGUD
Paberist ehted
Imeliusate piltidega blogi
Idee kellaks
Toredaid (jõulu)heegeldusi
Jõuluideesid
Taaskasutus
Vahva koti õmblemisõpetus
Marulahedad asjad I
Marulahedad asjad II
Marulahedad ideed III
MARUlahedad ideed IV
Ülilahedad asjad V
Ülilahedad ideed VI
Ülilahedad ideed VII
Mässitud kaheksakand
Nutikad pildiraamid
Erinevate kottide õmblemine
Südameid ja lillekesi
Katedraali aken - bicornu

Quote
Me elame ju sageli nii, nagu oleks meil üksteise tundmaõppimiseks tuhat aastat aega.(...) Me unustame liiga kergesti, et "igavikust" meie jaoks jäetud jupike on täiesti juhusliku pikkusega ning et me võime üksteist kaotada igal viisil, ka nii, et enam midagi hüvitada ei saa. S.Rannamaa
Archive
Viimased postitused
November 2013
September 2013
Oktoober 2012
September 2012
August 2012
Juuli 2012
Juuni 2012
Detsember 2011
Oktoober 2011
September 2011
August 2011
Juuli 2011
Juuni 2011
Mai 2011
Aprill 2011
Märts 2011
Veebruar 2011
Jaanuar 2011
Detsember 2010
November 2010
Oktoober 2010
September 2010
August 2010
Juuli 2010
Juuni 2010
Mai 2010
Aprill 2010
Märts 2010
Veebruar 2010
Jaanuar 2010
Detsember 2009
November 2009
Oktoober 2009
September 2009
August 2009
Juuli 2009
Juuni 2009
Mai 2009
Aprill 2009
Märts 2009
Veebruar 2009
Jaanuar 2009
Detsember 2008
November 2008
Oktoober 2008
September 2008
August 2008
Juuli 2008
Juuni 2008
Mai 2008
Aprill 2008
Märts 2008
Veebruar 2008
Jaanuar 2008
Detsember 2007
November 2007
Oktoober 2007
September 2007

Currently

Reading
Loen - üsna soravalt;). Mida, see oleneb ikka rohkem meeleolust. Lehti loen!

Last Movie
Filmide vaatamise ajal nokitsen rohkem käsitööd teha, sisust ei saa seepärast suuremat sotti:)

Listening to
Ikka midagi rahulikumat, või tempokamat, või klassikalisemat, või operetlikku... Kuidas kunagi.

Muraka meisterdusi
Kangakudumine on parim, aga kõik muu samuti!
31 August 2011
ROOSA, NII ROOSA, ET KOHATI LILLA!

Uusi helmeid on liikvel.
Tartus, näiteks. Pulloveri poes, näiteks.
Pärlisõltlased ei saa ju külmaks jääda... Ikka oli tarvis osta!









Roosa-rohelise kombinatsioon - nagu vaibas, nõnda kõrvas!



Le_.li andis kunagi vahva helmeilmestamisvihje - aitäh Sulle! Lõpuks said õhinal tehtud helmed ka kõrvarõngasteks.



Ja veel oli Pulloveris selliseid suuri ja täislillasid lehelisi. Mul oli ju neid tarvis ometi!



Millalgi tellisin Helmehaldjast teokarpe. Lillasid. Nii ilusad olid pildi peal - ja tegelikut ongi nemad ilusad! Aga haprad... Ja igaüks isemoodi, ja auk on neil kah igaühel isekohas...
No mida selliste kenadustega teha?
Pusakee, mis muud! Veel lisaks lillasid teokarbitükke, ja sai üks rikkalikult lilla pusakas!



Veel midagi üksjagu suurt ja parasjagu lillat.







Ja vahel on lihtsalt mõni toorik selline, et - et ongi tore!



maireh posted @ 10:55 - Link - kommentaarid (4)

29 August 2011
MÄDAPEA MÕIS On MÜSTILINE!
Pikk-pikk-pikk postitus...


Hakatuseks tsipake vitamiine:





Ja sedapuhku sellega oma-käsitöine jutt piirdubki. Edasi vaid minu mõisa-muljeid ja võõraid sulgi!

Käisime Lääne-Virumaal sealse maanaiste liidu 80. sünnipäeval. Tartu Maanaiste Liitu esindasime.
Oli tõesti vahva pidu, ehkki jäime tsipake hiljaks - tee oli täis teesulgusid ja -remonti, lisaks küüslaugufestivalile tõttajad ning sealt lahkujaid. Aga pärale me jõudsime - Mädapea mõisaproua Marika rääkis just mõisa trepil sünnipäevalapse eluloost.



Mädapea mõisast on natuke juttu siin

Ja kuivõrd pika ajalooga mõisa üks tegevussuundasid ongi pulmamuuseumi rajamine-arendamine, oli kogu sünnipäevapidu läbivaks teemaks pulmad. Ja noorpaari saabumine oli korraldet sedasi: (hobusel oli vaba päev )



Mõisatrepil ootas noorpaari mõisaherra, kes nõudis aga karmilt oma õigust esimesele ööle...
Pruut kobistas aga sõnakuulelikult herraga kaasa minna... Pruudi nägu ei näinud keegi - pulmakommete järgi pidi see kaetud olema, et kuri silm ei seletaks, hammas ei hakkaks.



Ent nagu praegune mõisaproua Marika rääkida teadis - rahvas oli kaval ja mõisaherrast jäi selle pulma noorik küll tsurkimata - põnevalt lavastatud loo asenduspruut rääkis tükk aega hiljem "esmaööst" mõisamaja teise korruse magamistoas karusnahkadega kaetud voodi juures vihjamisi ja võluvalt, laskumata siiski liigsetesse detailidesse!



Edasi läks pulm ikka oma kombeid pidi - võeti katsuda noorpaari oskusi talutöödega toime tulla, lauldi, tanutati, "lapiti" pruudipõlle. Tanutamisel ei tohtinud pruut ju mitte otsekohe ja esimesel katsel tanu alla jäädagi - alles kui kolmandat korda manitseti: "Unusta uni, mäleta mälu, pea oma mees meeles!", siis sai tanu pähe seotud ja pidu sai pihta hakata.
Mulle oli uudiseks, kuidas noorpaar magama pandi - voodisse küll, aga kamandati nemad koti sisse, millel suu kummaski otsas ja ühest kotisuust ei tohtinud nemad koos sisse pugeda mitte, ikka kummalegi oli oma kotisuu...



Ja kui pruutpaar sedasi kotti topitud ja iseendi hooleks jäetud, võis pulmaseltskond rahuliselt sööma-jooma minna - laud oli naistel võimsalt kaetud. Koduõlu voolas ja süüa sai nii, et vats võis rebeneda. Kommete järgi pidi ju pulm kestma kolm päeva - ja peo lõpuks pidi veel klimbisuppi pakutama.



No improviseeritud magamistoas oli sel ajal muidugi elu omasoodu käinud ja kõik oli läinud ikka nii, nagu minema pidigi - kaks peanuppu olid kenasti ühest kotisuust küünituma korraldunud.



Eks seda askeldamist sai ikka uudishimulikult piidlemaski käidud - õblukesel noorikul polnud mingi probleem korraks kotisügavustesse sukelduda ja samas elegantse kergusega koti teisest otsast välja siuelda. Iseenda aastate jooksul jämenenud vöökohale mõeldes oli ikka hea meel küll, et selliste kommete järgimiseks enam tarvidust pole... Ja üldse - kui ikka nii karme pulmakombeid liiga tõsiselt oleks võetud, ehk oleks meie rahva väljasuremine siis märksa tõsisemalt teemaks tulnud... mh? ah?

No aga pidu läks muidugi täishooga edasi. Ikka mängud-tantsud-laulud, ja loomulikult sünnipäevaõnnitlused naisliidule. Tartu Maanaiste Liidu õnnitlused sealhulgas.



Ning pruutpaari poolt jagati veimeid. Natukene veimekirstu sisust siinkohal - lihtsalt nii ilus ja sisukas idee:



Raamatus on toredaid retsepte, ja purgikeses tänapäeva vaimuvirgutus - kohv. Aitäh andjatele - ja pikka õnnelikku kooselu!

Ja pulmapidu läks aga hoogsalt edasi - ikka tantsu ja laulu ja tralli - pulmad on ju parim pidu siin maailmas!



Kui pulmalised juba väsinukesed olid ja tasapisi (ning klimbisuppi ära ootamata ) lahkuma sättisid, saatsid Lääne-Viru Maanaiste Liidu juht Mai ning mõisaproua Marika oma külalised parklast koduteele, aga pulmatrall polnud sellega ikkagi veel otsas. Korraldajad-prouad keerutasid aga vahvasti viimaste parklasse jäänud autode vahel tantsu, ilmutamata vähimaidki (nähtavaid) väsimusemärke, ehkki sellist suurt ettevõtmist korraldada oli kindlasti üksjagu vaevanõudev ja probleemiderohke. Supervahvad naised seal Lääne-Virumaal - palju tegutseisrõõmu neile veel pikaks ajaks!



Eks paljugi nähtust ja mõndagi räägitust läks peatumatult kõrvade-silmade vahelt läbi kah... Võimalikud on ka faktivead...
Sest meie sealolekuaeg polnud ju kuigi pikk, ja kõigele muule lisaks tahtsime veel mõisaaias ringi vaadata, ja mõisamaja uudistada, ja majas sees oli nii pööraselt palju vaatamist....

Mõnedki tubased klõpsud said ka tehtud. Aga kõike ei hakka siinkohal ilmutama. Ja loodan, et Lääne-Virumaa noorikud ei pahanda, et natuke nende käsitööd siinkohal saab eksponeeritud.

Mõisaproua ise olevat silmapaistev mosaiigimeister - kõikjal võis näha tema kätetööd.



Ühes ruumis oli väljas käsitöönäitus, kus klaasi taga peenemat ja kiiskavamat keraamikat (mille pildistamine probleemsem), aga oli ka tavapärasemat savitööd.



Viltimist, tikkimist, heegeldamist, õmblemist...
Kogu näitusel oli ohtrasti lahedat taaskasutust.





Kogu mõisamajas oli muidugi tubade kaupa vaatamisväärset.
Mõisaproua ametiruumid, peente mööblitükkide, padjakeste ja nipsasjakestega sisustet...
Ilus suur saal, kus kontserte toimub ja pidusid korraldatakse...
Tuba, kuhu kogutud kõkvõimlikku pulmarõivaid ja -varustust... Pulmamuuseum ju!

Nagu meile räägiti, tegeleb mõisaproua ka humanitaarabi muretsemise ja levitamisega. Mõisamajas ning selle keldris oli ilmselt sealt pärinevat kraami ohtrasti. Keldris oli kohe eriliselt hulganisti aegadehõngulist kraami. Pikk koridor
ning sealt paremale ja vasakule avanevad toad olid igaüks leidmisrõõmuga täidetud.

Koridorivaateid.





Päevi ja reise näinud kohvrid, kenasti virnas.



Selline suurepärane lapitöö ühe kirstu peale laotatud:



Ühes seinaorvas kollektsioon pressraudadest.



Pean siinkohal tarviliseks märkida, et kogu see pildijoru on selline... välkvalge hetk... Koridoris ja kambrites oli vaid sume valgustus ning aparaat oli mul loomulikult automaatika peal ja ega seal ajaga kah laristada olnud - pulmapidu ju käis ümberrgi keiksem aeg!

Tubadeski oli üllatusi.

Pupede kirev kollektsioon näiteks.





Piljardilauaga toas leidus kõikvõimalikke "hobutualette" .



Mõte hakkas lapitöö-suunas liikuma lipsukambris - kaks pikka seinatäit meeste-ehteid ju! Ja neile taustaks, pange tähele, taas perenaise killutehnikas seinaviimistlus.



Kangrute paradiis - NB! need, kes oma telgi elutoa nurgas või magamiskambris või kuskil koduses katlaruumis peavad pruukima ning seal eriti miskit laokile jätta ei tohi!
Pealegi pole siinses majapidamises ilmselt ka toormaterjaliga vaja eriti koonerdada - lapitööks ja kangakudumiseks tõenäoliselt jagub kõike lahedasti.



Aga siitkandi naistel on tulevik veelgi roosilisem - kuuldavasti on neil kohe-kohe olemas päris oma maja, siinsamas mõisakompleksis, ja siis juba iga tegemise jaoks oma tuba ja puha...

Igatahes sai siia kirja vaid pisike osa sellest, mida Mädapeal nägime ja millest osa saime.
Vahva pulmapidu oli - ja ikka õnne tervele Lääne-Virumaa Naiste Liidule!
maireh posted @ 16:21 - Link - kommentaarid (6)

23 August 2011
VÄIKE VAIBATEGU

Naljakas küll, kuidas mõni asi tegemise käigus juba südame külge kinni jääb... Ja pole üldse ime, kui keegi teine kõrvalt kiikab ja õlgu kehitab - kae kos veel asja...

Mul oli suvel - ja ikka kestab - isevärki roosa-rohelise-vaimustus.



Kassitapuõitega... pärastlõunapäikeses...



Ja tööasendis, s.o põrandal.



Laadakomplekt tundus lahja ilma kärepunase värvilaiguta...
Ise nimetan selliseid järjest-kokku-õmmeldud vaipu hiiresabavaipadeks.



Siis üks nn rahvavaip - kõikse minevam värvikombinatsioon viimasel ajal!



Ning ühest suuremast tellimusest jäi üle mõni kerakene kahvaturohelise-pastellkollasekirjut. Sai kah vaibakeseks nüüd.



Ning kogu tegu lohaka elegantsiga rõduserval peesitamas.

maireh posted @ 18:16 - Link - kommentaarid (12)

18 August 2011
HIINA MÜÜRI TAHA - PEKINGISSE!

Ei, mina ei käinud ega lähe. Pekingisse. Kuigi tahaks vist küll...
Aga meie gümnaasiumi delegatsioon läks. Comenius projekti raames. Nad on juba pool maailma läbi rännanud. Ja päris tihti ka meie käsitööd kaasa viinud.

Seekord nuputasime kooli direktoriga, et mida siis seekord...
Vaagisime ja valisime.
Muuhulgas jäi valikusse ka mu järjehoidja, aga need mul ju tehtud sellised... noh, lilli, liblikit ja kalu. Aga olnuks vaja midagi maskuliinsemat, sest läksid ju kingiks paarile meesinimesele ja ühele õrnema soo esindajale.

Pealegi olid olemasolevad tehtud, noh, ütleme, mitmetimõistetavate toorikute peale. Ühe puhul võis vildaka ettekujutuse juures arvata, et tegmist kirvega. Sõjakirvega????
Ei, see ei läinuks mitte.

Teisel toorikul jälle soomused seljas, no et nagu draakon või madu või...
Et äkki ei mõju sõbralikult... Ehkki Hiinas draakon täitsa tegija ju...

Pealegi - kes ütleks mulle, kus need toorikud ja muud vidinad üle-üle-üldse tehtud võivad olla? Pisikeste töökate hiina käekestega meisterdatud ilmselt... Dilemma niikuinii... Aga kingitused läksid siiski Euroopast pärit osalejatele... Tegime mööndusi.

Näädsa, ka pisi-pisikene suveniirikene võib olla täitsa pirakas probleem, poliitiline pealekauba!

Lubasin mõelda. Lubasin midagi neutraalset välja mõelda.

Sorisin kodus vidinakarpides, käisin linnas poodides... Kiire ju kah - väljalennuni vaid loetud päevad....
Valisin öökulli kui meile tuntud tarkuselinnu, jätsin edevamad liitpärlid puha mängust välja...

Ära ma nad tegin ja tellija jäi rahule. Nüüd ootan põnevusega, mil delegatsioon muljetustega tagasi jõuab.

Tarvis oli kolme, tegin paar tükki pealekauba, et oleks valikut. Nooh, Pekingisse nemad kõik ära läksid, need minu tarkuselinnukesed! Äriidee selline, tillukesekene....









Ja sedasi nemad siis Euroopast Aasiasse kulgema suundusid...

maireh posted @ 17:00 - Link - kommentaarid (5)

15 August 2011
...JAAAAA LÄHEB AGA JÄLLE EDASI...

...EHK...

Nii ÕUDSED need ÕUDUSED teglikult ikka kah ei ole!

...ehk kuidas mõni asi ikka ja jälle venima kipub jääma...

...ehk ASJU TULEB VAADATA DISTANTSILT!


Lubatud sai kakskümmend õudust, mis pööningukoristajat võivad oodata.
No ilmselge, et sai pisut liialdatud!

Lihtsalt - ma ei jõudnudki koristamisega veel kuigi kaugele. Ehk saab ikka 20 täis kah - meil on päris suur pööning! Ja me oleme selles majas elanud mingi -teistkümmend aastat. Ja ma olen alati olnud meie pere kõõõõõõige suurem kogumiskire ohver... Aga laste vihikud-päevikud-joonistused ju ka... Ja vanad jõulu- ja sünnipäevakaardid... Jne, jne, jne....

Kõige silmapaistvam osa on muidugi erinevate käsitööliikide erinevatel materjalidel. Ja need on hääd materjalid, teistele ringiliikujatele on nemad ka meeldinud!

Paar nädalat tagasi ronisin pööningule ühe vaibatellimuse materjali otsima. Tõstsin oma sisukaid banaanikaste - ja üks tundus pealiskaudsel vaatlusel kuidagi... ummamuudu...

Kergitasin kaant ja heitsin pilgu...

Hiirekesed, va juudad, olid minu erilise kangamaterjali kastist endale magamistoa kujundanud!!!! Ja oleks siis, et nemad seal ainult magamas oleksid käinud - ikka süüa kah olid nemad endale voodisse tassinud!!!! Vahtraseemneid, ohjeldamatult, tükkis täiega, ja neid kuivanud krõbumaid olid nemad siis seal oma "sängis" hekseldanud ja pudistanud... Ja eks see, mis ühest otsast sisse, see teisest otsast välja...

Noojah, kast õue ja sorteeringusse. Muist läks pesusse kah, aga riideharjaga tuli viimane kui kerakene üle käia - ja neid kerakesi oli palju-palju, sest tegemist ju vaibatööstuse jääkidega ja need jäägid olid sellised... miniatuursed...

Pilti tegin ka, aga see jälle kärepäikese käes tehtud ja "üleküpsend" - vist oli süda kah ikka sutsuke liiga täis!
Et kuidas võib üks pisike loomake nii suur tõbras olla!



Ja siin on vaid mingi kolmandik selles kraamist, mis kastist välja sai soputatud.
Kus on ikka töökad looomakesed!



Mehikoormas vapustavalt meeldivaid puhkusepäevi veetes õmblesin need pisikerakesed suurteks keradeks kokku ja need ootavad nüüd täitsa kenas konditsioonis kangastelgede-töötlust.

Kui kosutavad puhkusepäevad veedetud, oli väge kogunenud sedavõrd, et müdistasin veel ühe päevakese pööningul. Oi, see oli põnev! Sellest sai juba eelmises postituses pisut pajatatud kah.

Aga taas paelus üks kahtlase välimusega banaanikast mu tähelepanu (ma hoiustan oma "väikesi varusid" banaanikastides - hea mugav nendega askeldada ja tassida-tõsta).
Kastikaant oleks nagu keegi närinud ja vooderdiseks-koitõrjeks paigutatud ajalehtegi oli nositud... Ja mingid laigud, sellised kahtlased...





Pilk kastikaane alla...

VÕEH!





Nojah, ja kastis olid minu kõige lemmikumad taimedega värvitud lõngad, enamasti kollased... Mida ma polnud raatsinud isegi ära kududa...
Niipalju siis kogumiskirest, sellest hukutavast!



Unustasin alguses märkida, et kogu kast lõhnas hunnitult - mee järele! Ja need võrgud - nende punumiskes oli ilmselt naturaalset kiudu pruugitud ja seda oli ikka sealsamas kastis leiduva küljest varutud... minu ilusa kollase lõnga küljest, see tähendab!

Ma ei tea putukatest detailsemalt suurt midagi, aga sellised pisemad puntsakamad meemeistrid meil pööningul elasid küll. Kuivõrd nad olid rahumeelsed, siis olin ka mina nede suhtes kogu aeg täitsa rahumeelne.

Üks õnnetu ja ühetiivaline ukerdas veel lõngavihi peal ringi kah - püüdsin teda pildile saada, aga ta väga ujedalt puges peitu kogu aeg - ilmselt olid süümekad...

Ja ma polnud kuskilt lugnud ega kelleltki kuulnud, et pisikesed tiivulised ka sedasorti tegemistega hakkama saavad...





No soputasin selle õnnetukese lillepeenrasse - kui on õnne, siis elagu!
Soputasin oma lõngavihidki läbi - kast oli pelgalt pooltäis-pooltühi, hoidsin natuke aega nina veidike norgus kah - a siis mõtlesin, et pole hullu ju! Allesjäänustki saab veel üht-teist (SEE POLNUD JU KOI-LINNUKE - JEHUUUU!), ja mesiputukatel oli olnud soe ja mugav talvekorter, ja lõng lõhnas endiselt mee järele - ja nagu Võrumaa öeldakse - kae kos viil asja!

Kasepakuga värvitud lõnagkera oli kah sealsamas kastis, puutumata jäänud kastiosas, ja see on minu siiamaani kõige eksootilisem lõngavärvimine ja seepärast kõige armsam tulemus.



PÕNEVAID PÖÖNINGUID MEILE KÕIGILE!
maireh posted @ 15:14 - Link - kommentaarid (10)

08 August 2011
KUIDAS PÕIGELDA VANA ARMASTUSE EEST?

Järjejutu vol 1

Pealkirjas püstitatud küsimuse vastus - ei kuidagi...
...kui tegemist on mingi käsitöö-eri-haruga...
...taimedega lõngavärvimisega näiteks...

Tartukate kokkusaamine "käristas" armistuma hakanud armuhaavad jälle avali... Tahaks aga jälle kalli-kauni kodumaa floorat läbi keetma asuda... Et näha, mida millest saab...
Pealegi on tutvusringkonnas neid, kes seda juba väga edukalt teevad...
Ja kaasahaaravalt ning värvikalt kirjeldavad, mida nad JÄLLE millestki saanud on...
Arbuusist - hapendatud ja hapendamata kujul...
Karrist....
Haavalehtedest...
Naistepunast....

Ei sure see Eestimaa lambakasvatus välja, ma arvan, ei sure!
Aga muruniidukitootjad peaksid küll tähelepanelikumaks muutuma ehk... Sest lamba seljast saadut on tõesti-tõesti tore taimekeedustega mitmekesistada! Ja eks lambad tee selle muruniitmise tüütut tööd möödaminnes ja tänuväärselt, suurema lärmita...

Ja Mendelejevil oleks mõnelt otsingumeelselt lõngavärvijalt ikka silmipimestavalt palju õppida, ma arvan!

Tintsikuga värvisime Mehikoormas lõnga. Sibulakoortega. Maarjajää oli peitsaineks.



Ja siis ma leidsin veel paar vihikest sibulakooreproduktsiooni. Paar aastat tagasi koos Meeksi naistega sai värvitud neid, ja ikka maarjajääga kinnitatud.
Maarjajää on mu lemmik.



Vabandan - päike oli pildistamise aegu üsna äkiline, aga värv ise ongi selline - no päris muljetavaldav.

Ja siin kõik minul olemasolevad sibulakooresaadused koos.
Eredas keskpäevapäikeses...



...aga õhtuhämaruses tehtud pildid tulid isegi loomulikumat värvi.



Ja kõigile hoiatuseks - taimedega lõngade värvimine on üks väääääga ohtlik nakkushaigus!

Ma tean juba mõnda, kes tõepoolest kõiki rohtseid ja mitterohtseid nähtusi himura pilguga piidleb - et mis siis saaks, kui selle potti pistaks ja läbi keedaks...
Ja lõng on tal kah kogu aeg otsas!

Ja ma elan nii kangesti talle kaasa kogu aeg - no ma ütlen, et see on see pöördumatu-möödumatu vana armastus!
Ja tervisekaitseamet ei hoiata selle eest kah mitte kröömigi!
Ja Tintsik - ma olen sind hoiatanud, eksolejuuu!



PÖÖNINGUKORISTAJA KAKSKÜMMEND ÕUDUST

Järjejutu vol 2

Hoiatus - ei ole nõrganärvilistele lugemiseks!

Mul oli tellimus. Vaibatellimus.
Selleks oli tarvis pööningult tarviline materjalikast üles leida.
Sildistatud kastides tarvilist karva materjali ei leidunud, aga säilis arglik lootus, et ehk on mõni hulkuv kera kuskile valesse kasti hälbinud...
Tuli asuda arvukaid virnastatud-ladustatud kaste ümber ladustama...

Loomulikult väljus otsimisoperatsioon kontrolli alt...
...sest mõne käsitööga seotud inimese pööning on...
...pehmelt öeldes - sisukas...
...sisaldades materjale lapitööks, kangakudumiseks, õmblemiseks, kudumiseks...
...jne, jne, jne.

Vahele nostalgilise sisuga kastikesi ajast, kui beebieas lapsed üha suuremaks said... ja nende riided tillukeseks jäid, aga talletunud lembelised mälestused ei lubanud imearmasid pisikesi esmeid kellelegi ega kuhugi...
Ikka kasti ja karpi, paber hoolikalt kastipõhja ja seintele vooderduseks....

Heegeldatud nurga- ja äärepitsiga (rohelisega, sest ei teadnud ju, mis sugu lapsuke suvatseb sündida) lina, mis käis tekikese sisse... sellega on juba paari põlvkonna lapsed sünnitusmajast koju toodud...
Tikitud monogrammi ja peenikesest-peenikesest mulineest heegelpitsiga varustet batistsärgikesed...
Ultramariinsinine kleidike, millele punane pitsitira külge heegeldatud...
Heegeldatud tumeroosa pihikseelik ja valge kootud pitspluus, ikka mõlemale tütrele ja ühtemoodi, et tüli ei tõuseks...

Ja sedasi kastitäite viisi.
Leidmist. Unistusi, lootusi, mälestusi.

Ja üllatusi - sest üht-teist on nii hästi meelest läinud.
Ja nii põhjalikult kadunud olnud, et on lausa meelestki läinud et see asi kunagi üldse olemas on olnud.
Ja õlgu-kehitama-ajavat - no mida kõike küll on varutud ja kõrvale pandud!
Ja ahhaaa-efekti - millest ikka veel midagi teha annaks!
Ja mõtlemapanevat - kui kehvad on olnud vahepealsed ajad, mis on siiski saanud vaprasti üle elatud ja millest mingi raasuke on mingil hetkeajel siia pöönigule säilima sätitud...

Oli sisukas päevake - ja sialdas ka ehmatavaid elamusi -
aga pealkirjas lubatu juurde praegu ei jõuagi...

JÄÄB POOLELE...

St õudused jäävad järgmiseks korraks...
maireh posted @ 21:52 - Link - kommentaarid (6)



421802 visits