Homme lähevad lapsed kooli, lilletutid pihus... Natuke nukker on, et oma lapsed nüüd juba täiskasvanud, ei pea neile enam vihikuid-kaustikuid muretsema.... Nooh, usutavasti nad ikka mingit kooliteed veel käivad, meie omad kah!

Aga ma sain valmis oma juulikuu vaiba, õigemini võtsin telgede pealt maha. (Ma ikka lasen paar-kolm vaipa jutti võlli peale, et ei oleks vaja kogu aeg eestsidumist teha.) Mul ju see juulikuu sinise-võlg. No sai teine selline merekarva küll, aga väääääga päikeseline! Ehk keegi veel mäletab, et oli ses kuus ikka päikest kah! Praegu vedasin vaiba välja rohu peale, et seal pildiklõps ära teha, ja kohe hakkas sadama - no-kujutad-sa-ette!



Homme üritan foto ka Värvispektri pildialbumisse üles saada, praegu tundub, et oleme arvutiga mõlemad hädised ja ei saa kuidagi teineteise soovidest aru....
Natuke aega hiljem -
Haa! Aga me saime siiski teineteisest aru ja nüüd pildid albumis, kõik hilinemised kah - oi ma olen lohe koolilaps
ILUSAT KOOLITEED KÕIGILE KOOLILASTELE JA NENDE VANEMATELE KAH MUHEDAID ELAMUSI!

Ahhoi! Septembris pidi suvi hakkama! Või vähemaste vihm pidi lakkama!

Mõned seni ette näitamata ehted.
Kõik see "juveelipood" koos:




Seeria pusakeesid:





Veel pusakeed üheskoos:



Kõrvukaid kah, kuigi mõned neist on siin juba figureerinud...



Ja midagi päris lihtsat:

Tulin just oma lapse sünnipäevalt - nüüd on vastabiellunud tütar juba 21-aastane... Ja kohe hommikul saab teine tütar 19-aastaseks. muudkui pidu peo otsa ! Iga kord vanema lapse sünnipäeva tähistades tuleb meelde, kuidas vastav arv aastaid tagasi istusin peolauas ja ise mõtlesin, et no kohe-kohe, et peaks juba nagu, et nüüd vist... Aga ei sobinud ju oma lapse sünnipäevalauast minema joosta, pealegi ju külalised seal ja puha... No see-eest hommikul läksin nii et jutt taga, abikaasal jäi poole lõua pealt habegi ajamata... Ja oligi nii kiire, et eelsünnitustoas voodisse heita ei jõudnudki, kohe läks asjaks! Ja lapsed on elupäev pidanud oma sünnipäevi koos tähistama, ehkki nad pole kaksikud, ja ikka hoiab osa külailisi selle arvelt aega kokku, et üks tee ja kaks sünnipäeva ! Voot siis selline sünnipäevalugu meie peres.
Aga mul üks ammune vaip näitamata. See oli tegelikult juunikuukollane, aga - nomaeitea, kas teistega kah juhtub, aga minuga küll juhtub kentsakaid lugusid. Vaip sai valmis, pilt fotokasse ja vaip läks sinna, kuhu see oli tellitud. Nooo ja siis ma hakkasin pilti üles panema ja ise rääkisin telefoniga eluliselt olulistest asjadest (loe: lobisesin ohjeldamatult) ja piltide arvutisselaadimise asmel vajutasin käskluse peale delete - ja kui arukas arvuti delikaatselt üle küsis, et kas TÕESTI deliitida kõik pildid, siis mina vajutasin aga uuesti, kärsitult ja meelekindlalt yes-yes!!!! No päris palju käsitööpilte oli seal .... Nuuh, mis lännu, see lännu! Värvispektris jäin võlglaseks ja elukoolis läbisin edukalt järjekordse õppetunni - ära tee mitut asja korraga! No kuidas seda küll iga kord meeles pidada suudaks!?!?!?
Aga nüüd käisin es-spetsiaaalselt ja pildistasin oma 3 ruutmeetrit tellimustööd ikkagi uuesti ära!



Ja mõned kõrvarõngad ka näitaks ette - ühel õhtul (loe: öösel ) tuli selline vaimustus peale........ Need teokarbirattad lihtsalt meeldisid mulle kangesti! Osa muidugi on juba endale uue kodu leidnud kellegi kõrvas - et neil ikka hea oleks olla seal!



Ja siis veel mõned mobiiliripatsid. Ehted jäävad järgmist korda ootama - ja loodetavasti ei kustuta ma neid pilte jälle mingis meeltesegaduses ära!

No tere kõigile üle piiiika aja! Varsti saan oma eelmise postituse "aastapäeva" tähistada - viimati jätsin siia kirjalikke ülestähendusi 3.juulil, aga täna juba 24.august, nii et varsti-varsti!! see tähistamisvõimalus tulebki!
No aeg on küll kadunud vahepeal nagu vesi (hõredast!) sõelast. Tegemist oli palju ja igasugust. Puhkus oli ka, ja kuivõrd mul kodus seda Netit ei ole, siis kui tööle tagasi saabusin ja IT-sse kiikasin, oli vaimustus imesuur. Ei seda jõua jutus rääkida ega kirjas kirjutada, mida kõike imelist mu kaashuvilised vahepeal ära on jõudnud teha! Muudkui au ja kiitust kõigile ja ohtrasti! Ja kindlasti on veel hulga-palju neid, kes samamoodi - suvel arvuti ees käivad suht harva, aga tegutsevad vahvasti, ja mis sealt veel kõik nähtvaks võib saada...
Minu imelisim üllatus tuli Imbilt, sain ülikõrge autasu osaliseks -
M-E-G-A TÄNU SULLE, IMBI!
Ma mudugi nii rumal küll ja ikka veel, et ma seda pilti siia kudagi ei oska pusida... Ja nüüd nagunii juba marupalju aega kah mööda läinud juba - vabandust-vabandust!
Mina ise imetlen hoopis Imbit ja kõiki teisi saarlasi, kes väga hoogsalt tegutsevad, üha uusi käsitööavarusi avastavad. Ja paljusid-paljusid teisi imetlen kah, isetegijate tegemised on imelised!
Vahepeal käisime naiskooriga Saksamaal - oli ülimaru reis! Ja ésinemised läksid hästi, ja üldse oli kõik positiivne ja muhe, seltskond muidugi ennekõike.
Ja veel üks perekondlik suursündmus oli vahepeal, tütre pulmad - koos kõigi selle juurde kuuluvate sekeldustega. Ka see tundmusterikas ettevõtmine läks kaunisti, muhe üllatus oli see, kui naiskoor ja meeskoor koos pulmateele auväravaid tegid ja pruutpaarile laulma tulid. Oh seda liigutust ja rõõmupisaraid kogu selle ettevõtmise käigus! Ja kui palju tõesti häid ja mõnusaid kogemusi organiseerimistööde käigus mulle lähedaste inimestega - kui paljud tulid ja aitasid vastutulelikult ja ennastohverdavalt... Ehhh, maailm on üks imeline paik, täis imelisi inimesi!
Laatadel oleme seltsiga palju käinud, külalisi võõrustanud. Juskui kogu aeg on midagi tehtud, ja tegemata töid on vähemalt mustmiljon. Küll oleks lähiminevikus tahtnud näiteks laupäeval Valka Eria juurde minna - no ei saanud, sest tarvis oli koduvallas suvelõpusimmanil meie käsitöönaiste tegemisi ette näidata. Ja ega seegi eriti hästi õnnestunud, sest vihm, va vainlane, tuli ja tilkus kõik märjaks.
Käsitööd olen suve jooksul ikka saanud natuke tehtud, palju on sellest juba uue omaniku leidnud, mõnestki asjast pole saanud isegi pilti tehtud... Värvispektri pildid kah puha üles panemata... Kus selle äbi ots! Eks hakkan tasapisi tegutsema, vanu võlgu likvideerima.
Näitan ära Värvispektri augustibeeži. Üks madukee, see on küll mu miinimumprogramm. Plaanis oli hoopis teha valmis üks suur villane pontšo, aga see on praeguseks alles varraste peal, üks selline vormitu villane mütsakas kuskil käsitöökorvis . Ja juulikuu sinine on telgede peal, paar triipu veel kududa, ehk ikka mahutan ajalimiidi sisse kuidagi ...
(Pildid klikatavad!)



Juunikuus oli mul üks isevärki projekt. Üks vanaema soovis oma lapselapsele lõpukelidi juurde siidisalli, et olgu ühevärviline : , kleidiga samas toonis. Väga kena inimene on ta, ja kunde soov ju puha seaduseks, aga ühevärviline käsitöösall : : : . Päälegi oli toon selline tabamatu lõheroosa-oranžikas-roosakas. No küll ma siis müdistasin värvida, kolm salli tegin, see muidu kena värvitoon ei tundunudki mulle endale enam nii kena , ja mis te arvate, millise tütarlaps lõpuks valis? Ikka selle apsaluutselt ühevärvilise, minu jaoks kõikse igavama . Aga mul oli lõppkokkuvõttes hää meel, et tal sai hää meel, ja ülejäänud sallid leidsid kah kiiresti endale uue kodu.
Selline kleit ja sellised sallid siis.



Mulle endale meeldis kõikse enam see, kuldsega pidulikumaks toonitud sall.



See on soolaga "järele aidatud":



Ja see on siis tellija maitsele vastanu:



Ja moraal on (vist) see, et ei maksagi alati ringi minna, kui otse saab ! Et lõpp hea, kõik hea!