Kristabi kätetöö
Kristabi kätetöö
Vahest on hea aeg maha võtta ja ise midagi teha
14 Juuli 2008
Tehtud

Eelmine postitus siin hädaldasin, et teksaprojekt kisub nihu - masin katki ja tööd õigeks ajaks valmis ei saa. Ja lõin kõigele käega
Tasapisi hakkas aga tunneli lõpus valgus paistma - teie head kommentaarid ja abipakkumised ning avastus, et mitte nädalavahetus ei lõpe projekt, vaid teisipäevaks 15. juuliks peab asi valmis olema .
Otsustasin proovida. Minu vanake (1927. a. Singeri masin) oli vahepeal puhanud ja tasapisi hakkas taas tööle - nii 10 cm õmbles, siis hakkas jälle vahele kerima või tõmbas pealmise niidi katki. Olin temaga kannatlik ja nii jupitades sain ma selle teksa padja siiski viimasel minutil valmis.

Minu pool, milleotsas istudes hakkan telekat vaatama


Poja pool, tema toas teksavaibal põrandapadjana

PS. Teksavaip pole minu tehtud, küll aga minu teksadest tellimustööna

Ühesõnaga - valmis ta sai, aga see teksaprojekt kiskus seekord minu jaoks täielikult viltu. Kõigepealt oli mõte teha üks kott, mis aga sangade külgepaneku ajaks polnud üldse nii ilus kui tahtsin. Harutasin üles. Mõtlesin. Hakkasin patja tegema. Õmblusmasin hakkas jamama. Viskasin töö nurka. Mõtlesin. Proovisin uuesti. Tegin valmis....ja avastasin, et olin padjaklapi valepidi õmmelnud
. Mul oli klapile tasku peale õmmeldud, et see hakkaks padja peal pool käima, aga automaatselt õmblesin klapi sissepoole nagu tavalisele padjapüürile . Mulle aitab, enam ei haruta. Projekt lõppenud aga ega ma ta üle uhke ei ole

Meeldivamast ka.
Kuigi sõitsin reedel ühele rekkale sisse ja jäin autotuks (esiots kukkus töökojas kapotti lahti tehes eest ära), sain ma viimasel minutil enne tööpäeva lõppu omale asendusauto, mis tähendas, et sain sõita nädalavahetuseks poja ja ema juurde Jõgevamaale. Ja sealt siis juba pühapäeval Vikikese juurde tartlaste juulikuisele kokkusaamisele, et katsetada seebitegu ja päikeseprinti. Oli ütlemata tore pealelõuna ütlemata toredate inimeste seltsis - polnud kordagi tunnet, et ma neid kõiki esimest korda elus kohtasin. Aitähh, sulle veelkord Vikike võõrustamast ja kõikidele tänud toreda seltskonna eest.
Päevast kirjutab Vikike oma blogis pikemalt, koos ilusate piltidega.
Aga minu seebid kojujõudnuna

Kõige ilusam jäi emale

Ja ega mu poeg ei leppinud, et päikeseprint viletsa ilma tõttu tegemata jäi, vaid ta asus kohe (minu väikesel abistamisel) oma kodust T-särki tuunima.
Minust jäid see Tallinna poole sõitma hakates maha sellisena

Telefoni teel kanti ette, et oli välja tulnud küll. Reaalis näen ehk see nädalavahetus, kui poeg vanaemaga rongiga Tallinnasse tuleb.
Eks siis saab pilti seljas ka

Kena õhtut!
Kristab posted @ 15:52 - Link - kommentaarid (9)
295799 visitors