Kristabi kätetöö
Kristabi kätetöö
Vahest on hea aeg maha võtta ja ise midagi teha
30 Mai 2008


Täna oli meie "ema ja poja nädala" 3. päev. Juba!
Magasime kaua, käisime postkontoris (asi mis oli juba ammu vaja ära teha) ja siis tädi Mareti 50.ndal sünnipäeval. Kui koju tagasijõudsime, siis otse loomulikult oli kõht NIII tühi, et otsustasime natuke grillida ja tshillida. Ja siis Oskari uue veepüssiga veidi veesõda mängida.
Ja siis hakkasime meisterdama.
Esmaseks eesmärgiks mida vahvat koos teha ja minul lisaks veel varjatud eesmärgiks saada valmis esimene omapoolne panus siinsesse TK projekti \"12 Rahvuslikku kuud\"
Töö- ja abivahenditeks olid eile õhtul jäätisega tühjaks söödud virsikupoolikute kompotipurk, 2 naela (1 läks täitsa nüriks), haamer, redelijalg ning T.Artla ja A.Ojaste koostatud raamatuke "Kindakirju Viru- ja Võrumaalt".

Ja toksimise käigus sai valmis selline küünlalatern

Kuidas ta oma funktsiooni täidab


Ja täitsa pimedas ruumis ka:


Kogu selle rahvuslikku projekti olen plaaninud siduda kuidagi oma perekonnaga, meie lugude ja eludega ning juurtega.
Selleks mustriks valisin Võrumaalt, Räpinast pärit "Lumekirja" mustri.
Miks Võrumaa, sest sealtkandist, täpsemalt Setumaalt on pärit minu isa, kes sai surma kui mina 3. aastane olin. Isast on mul 3 ähmast mälupilti, mida teadlikult aeg-ajalt ise meenutan ja omale meelde tuletan, et reaalne mälestus isast päris ära ei kaoks.
Setumaal, aga pole mina eriti käinud, sest koos isa surmaga, kadusid ka peaaegu täielikult sidemed temapoolse suguvõsaga. Kahjuks. Paar ähmast mälupilti on lapsepõlvest kui käisime Petseri onu juures ja Oraval onu Alfredi juures järve kaldal telkisime ja iga päev õngitsemas käisime. Aga arvan, et olin tollal maksimaalselt 10 aastane. Seega veerand sajandit polnud sinna kanti sattunud. Alles see sügis minu kaugele Malaisia külalisele, Mr. Waile, Eestimaad näidates, jõudsime ka Setumaale. Oli eriline tunne ja kindel plaan on see suvi taas sinnakanti jõuda ja miks ka mitte sugulaste jälgi ajada.

Mina nüüd ei tea, kas see küünlalatern on piisavalt rahvuslik või mitte, seda otsustagu teised. Kui leitakse, et kindakirja meenutab see liiga vähe, siis olen nõus hoopis selle "lumekirjaga" kindad kuduma.
Mina sain aga sellest tegemisest väga palju oma hingele.

PS. Kui seda küünlalaternat toksides oma pojaga minu isast (tema vanaisast) ja üldse setudest rääkisime, siis ta uuris, et kas see tähendab, et kui vanaisa oli Setumaalt, siis meie oleme ka "setukad". Ja tal oli veel väga hästi meeles kui sügisel Mr. Waiga Seto Tsäimajas söömas käisime (soovitan seda kohta soojalt kõigile). Aga kuna Oskarile sealne "suuliim e. külmsupp" ei maitsenud, siis ta arvas, et tema ikka ei saa kuidagi "setukas" olla
Kristab posted @ 15:56 - Link - kommentaarid (7)
288096 visitors