Kristabi kätetöö
Kristabi kätetöö
Vahest on hea aeg maha võtta ja ise midagi teha
01 Mai 2008
Armastan voodis lugeda

Ja üleüldse olen ma eluaeg palju lugeda armastanud. Lapsepõlves, kui suvel maal üksi lakka heintesse magama läksin, siis ema jättis mulle kasvuhoonesse majavõtme, et kui kartma hakkan, siis saan tuppa magama tulla. Muidugi ma kartsin, aga uhkus ei lubanud tuppa minna (issand kui tobe, mõtlen ma nüüd) ja nii ma istusin pea terve suveöö lakkaluugil ja lugesin vanaema paksu muinasjuturaamatut (Lilleprints oli minu lemmiklugu). Ja nüüd imestan miks ma midagi ei näe - nojah, täpsustan, kui prillid ette panen, siis ikka midagi näen. Aga kahjuks peab prillid tugevamate vastu vahetama juba pea iga aasta
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Ühesõnaga - ma armastan lugeda, ja ma armastan voodis lugeda. Sest tänapäeval ei ole enam muul ajal aega lugeda. Ükspäev ehmatusega avastasin, et mul on praegu alles selle aasta kolmas raamat käsil. Kui nooremana voodis raamatut lugesin, siis tihti sai see alles käest pandud kui kas raamat läbi või äratuskell hakkas helisema. Siis elutempo kasvades hakkas see õhtune lugemine ikka vähemaks ja vähemaks jääma, sest lihtsalt väsimus tegi oma töö. Ja nüüd suudan iga õhtu vaid paar lehekülge lugeda ja tunnen kuidas uni murrab. Olen vist omale voodis ühe paha "pavlovi refleksi" külge harjutanud - võta raamat välja ja järgneb uni.
Aga ka mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid sellest, et sain valmis oma elu esimese shrugi (õlasoojendaja, peaks see vist olema eesti keeles (Silveti inglise-eesti sõnaraamat annab shrugi vasteks 2 varianti - õlgu kehitama või õlakehitus

Inspiratsiooni sain Pam Alleni \"Reading in Bed/Voodis lugedes\" Shrugilt, vardad nr. 5 ringvardad ja lõngaks üks kaltsukast pärit kampsun (50% akrüül, 30% vill, 20% metallniit), mille lõng mulle väga meeldis (algselt tahtsin selles hoopis jaanuari valget kardigani kududa aga tegudeni ei jõudnud )
Proovisin ka mustrit sisse kududa, aga oli mõtetu üritus, lõng ise oli nii krobeline, et ei jäänud effekti (pigem defekt)
Koepind lähemalt ka juhuks kui kedagi huvitab

Seljas pildid väiksemalt, sest enese pildistamine on täiega tänamatu töö


Üldjoontes jäin rahule, aga ma nüüd mõtlen, kas ka nii rahule, et hakkan seda kuskil mujal ka kandma kui vaid voodis raamatut lugedes.
PS. Raamatud esimesel pildil on need, mis praegu käsil (Hemingway "Ja päike tõuseb" - raske arvata miks, kui ma just poolteist kuud tagasi Kuubal Hemingway jälgi mööda käisin) ja raamat mille järgmisena ette võtan (Leelo Tungla "Seltsimees laps", mis mulle sünnipäevaks kingiti)
Kristab posted @ 08:13 - Link - kommentaarid (5)
288096 visitors