Kristabi kätetöö
Kristabi kätetöö
Vahest on hea aeg maha võtta ja ise midagi teha
28 September 2007
Lillesallist ja lehelillest, hästi natuke Waist ka
Sügis tõesti käes, sellisel värvilisel ajal on just sügis minu lemmikaastaaeg (nagu tärkamise ajal on kevad ja valge paksu lumega on talv minu lemmik). Eile valminud sallikesega käisin täna juba tööl. Küll oli mõnus ja soe, isegi kontoris ei võtnud ma seda kaelast ära.
Sall on nii mõnus, et tahan omale ühte veel, VÄHEMALT! Ja mis mul meenus, kui ma eelmine nädal komandeeringusse läksin, pidin jälle Kopenhaageni lennujaamas kahe lennu vahel aega parajaks tegema. Sattusin seal InWear´i poodi, kus esimese asjana märkasin siit Isetegijast minugi arvutisse salvestatud lillesalli kalli raha eest müüdavat. No küll oli ilus sall. Kui mul see meenus, siis teadsin ET MA PEAN OMALE SELLE SALLI SAAMA. Sest mul on ju täpselt selle salli jaoks ju lõng ka olemas... Ja parafraseerides Tõnu Karku "Keskea rõõmudest" - see on ju minu sall, mul järgmine nädal just vaja seda kanda ja mul juba sihukesed püksid ka olemas, millega seda kanda... (tegelt muidugi vähemalt 2 püksid veel ja 1 seelik ka).
Hakkasin siis pusima, aga .... mitte kuidagi ei tule välja, 5 korda olen juba harutanud... Kas keegi kallis inimene oskaks juhendada kuidas seda heegeldama peab , lilledega saan hakkama, aga kuidas ma need read üksteisiega kokku saan ja need sambad ei saa heegeldades nende koha peal olla, või kui on siis, ei saa sinna lille teha nagu peab. Ühesõnaga kui keegi oskab aidata oleks tore, SEST MA PEAN SELLE SALLI ENDALE SAAMA.
Aga toredatest asjadest veel nii palju, et käisime pojaga kohalikus pargis jalutamas ja naasime suurte peotäite vahtralehtega. Ja no ei saanud ju minagi lehelillede tegemist proovimata jätta.

Vaasiks on Mr. Waiga Kagu-Eestis ringi sõites Piusa Savikojastostetud kruus. Väga vahva koht oli, soovitan soojalt külastada kui sinnakanti satute.
Ja paluti mul kajastada Mr. Wai Eestimaa muljeid, mõned killud siis - Meeldib talle siin, kohe väga. Kõige rohkem meeldib meie ilm, nii hea külm pidi olema. Eks see kliima talle see kõige suurem eksootika olegi. Õnneks ta seda meie kõige koledamat, pimedat, märga, lörtsist ja tormist aega ei näe ega koge. Võib-olla hoopis kahuks, vot see olleks alles eksootika, millest Malaisias järeltulevatele põlvedele rääkida... Üks päev sadas vihma ja siis ta oli siiralt imestanud, et näe Eestis on täpselt samamoodi kui Malaisias, pilved tulevad taevasse ja siis sajab :-))....Eestimaa maastik on väga ilus, nii suured põllud ja kaugele näeb.(neil on ju mäekülgedel terassid, või siis lihtsalt dzhungel - meie metsad on selle kõrval nagu noorendik)... Aga põlluharimises on eestlased rumalad laisad, ainult üks kord aastas pannakse seeme maha. Ta ei suuda aru saada, et miks meie põllud praegu tühjad on ja uut seemet mulda ei panda. Olen talle üritanud selgitada, et varsti tuleb lumi maha ja et on külm ja pime ning taimed ei saa kasvada, aga see on tema jaoks arusaamatu. Ma arvan, et talvest vist ongi raske aru saada, kui sa seda üldse kogenud ei ole. Just et see ongi niii külm ja nii pime ja niii pikalt.... Ja siis on talle ülisügavat muljet ja aukartust avaldanud, et meil tänavatel nii palju uusi, suuri ja uhkeid autosid sõidab (bläkk mahvia kaar - ütleb ta).... Eestimaa teedel sõites on ta siiralt imestanud,et meil nii palju linde (vareseid ja kajakaid) on põldudel ja miks neid mitte keegi ei küti - neist saaks ju Chinese Medicine ja muidu süüa teha... Siis on tal mure, et mul meest ei ole, pani mulle südamele, et ma ikka iga õhtu vähemalt pool tundi omale meest otsiksin, et oleks keegi kes kalal käiks (Tallinnal on ju meri ümberringi), põldudelt linde kütiks ja ühesõnaga muidu toidu lauale tooks, muidu ma pean poest süüa ostma ja ma ei saa oma eluga hakkama ja Oskar on ju nii armas laps. Kui ta veidi shvipsis oli, siis tuli jutust välja, et Malaisias kui naine lapsega/lastega üksi jääb, siis ta tavaliselt tapab enda ja lapsed.... Ja sügis meeldib talle hirmsasti, kilkas iga kord kui väike laps, kui kuskil kullendavat kaske või leekivat vahtrapuud nägi, neil on seal ju igikestev suvi....Aga Eesti toit - noh see on ju sööödamatu, Kartul, õun, verivorst, sült, seest punane liha, piimatooted, see on tema jaoks vist küll õudus ruudus, aga ta ei virise, kõigepealt ta küsib, et kas me tõepoolest seda sööme, siis maitseb imepisikese suutäie ja ütleb, et nüüd on kõht täis. Ära minnes ma kahtlustan, et kui tuli peale paistab, siis varju tast küll maha ei jää.... Ja üks asi, on tal veel proovimata, EESTI SAUN. See on plaanis esmaspäeval. Aga igakord kui jutt sellele läheb on tal silmad sinist hirmu täis ja ütleb, et selline asi ei ole võimalik, sest skin will burn.... Aitab ka tänaseks
Kristab posted @ 19:15 - Link - kommentaarid (9)
287939 visitors