Kristabi kätetöö
Kristabi kätetöö
Vahest on hea aeg maha võtta ja ise midagi teha
30 November 2008
Hallid asjad

Käisin nädalavahetusel Tartus. Ära viimas oma elu esimest tellimustööd võhivõõrale inimesele.
Viimased 2 nädalat kulges ohtrate ürituste ja ohtra kudumise tähe all.
Proua Beetoni kätised on ootamatult populaarseks osutunud. Ja kuna tegemist projektiga, mis varjutas kõik muu novembris ja samas halli värviga, siis läheb see kirja ka Värvispektri novembri tööna.




Minu kootud kätised paarid 4-13 olid eile hommikul enne kodust lahkumist diivanil sellises hunnikus

Ja Oskari poseeritud pilt tuletab mulle meelde kohe B.Kõrveri/A.Liivese "Kerjuse laulu" mida laulis legendaarne Helend Peep
(Seda loo leiadselle lingi alt kuuenda loona)


Tegelikult on juba tellimus sisse antud ka paaridele 14-17, aga praegu peaks küll kudumisega veidi vahet

Ja veel on veidike teile näidata. Alustada saaks samamoodi - käisin nädalavahetusel Tartus, aga edasi läheks juba teisiti. Käisin hoopis tartlaste juuresTintsiku juures pärlitest jõuluehete tegemist õppimas. Oi, see oli mu esimene kokkupuude pärlitega. Olin tõeline kobakäpp ja jäin koguaeg viimaseks, aga hakkas täitsa meeldima. Inimeste ehted jäävad ka edaspidi minu poolt tegemata (või äkki ikka ei peaks nii kõvasti rusikaga rinnale taguma, mine tea kunas sõnu sööma tuleb hakata, kui taas kord kogemata mõnele Isetegijate "ühisõppusele" satun).
Aga kõigepealt näitan õpetajale ära tunnis pooleli jäänud tööd, et ma ikka tubli õpilane olin ja ilusti kodus need ära lõpetasin


Ja juba oleme juurde meisterdanud.

Lumehelves muidugi selle pärast, et see tuli mul kõige paremini välja . Ja värviks hall koos kerge hõbeda ja oranzhi nüansiga (sellistes toonides jõuluehete peale võib arvatavasti nii mõnigi kõhu katki naerda, aga mulle meeldib (ja tegelikult olid valged pärlid laupäeva õhtuks Eria Tartu Roosi ärist kus koolitus toimus, juba ära ostetud ). Nii et needki sobivad värvispektrisse



Kahjuks ei paista see kiiskav oranzh sealt tumehallide ja hõbedaste pärlite vahelt pildi pealt nii hästi välja kui tegelikult on. Ise jäin täitsa rahule. Praegu veel mõtlen, kas jätan need tumedad traadid, mis ka pildilt paistsid, kinnitusteks, või ostan lipsudeks erksat oranzhi organzapaela
Pael oleks ju ilus ja effektne, aga kuusele pannes kaoks ju tume traat täitsa pildilt ja jääks vaid ainult helbed, mis oleks ju ka ilus. Ma mõtlen veel

Ilusat esimest adventi kõigile!
Kristab posted @ 19:32 - Link - kommentaarid (8)
22 November 2008
Sokivikerkaar - SININE

Eile kirjutasin kuidas ma poja maleturniiri ajal sokki kudusin. Nüüd said valmis.



Lõngaks oli Jõgeva Villavabriku vikerkaarevärvides lõng. Plaan on (või oli) järjest sokid kududa. Eks näis.
Igatahes on need nüüd minu teised sokid. Esimesed sokid tegin oma tädi eest salaja, sest kartsin, et võin sellega teda haavata, tema ju muidu see, kes terve suguvõsa sokid-kindad koob. Ootamatult, aga oli ta sellest nii meelitatud ja õpetas mulle kohe tugevamat kanda ja ilusamat kannakiilu kuduma. Nii tore.
Kui maal olime ja tädi mulle seda kannalaka tegemist näitas, siis Oskar loomulikult tahtis ka proovida. Sa ittalle siis 2 varrast ja lõngakerake antud. Kudus omal esimese vardatäie parempidiseid silmi ära ja nõudis, et ta tahab järgmisse levelisse saada (ehk siis tagurpidi silmust kududa tagasireal). Meie jälle talle vastu, et kõigepealt peab ta ainult parempidiseid silmuseid vähemalt 10 cm kuduma, enne kui pahempidi silmust õpetame. Kui Oskar juba tükk aega omaette pusinud oli ja meile tööd näitama tuli, siis pidime imestusest pikali kukkuma - ta oli kõik tagasi lead pahempidi kudunud, täitsa iseseisvalt ja ilma et meie ette näidanud oleks. Oli ilus ühtlane kude. Nii et minu poeg on nüüd kudumises teisel level´il (ahh, need tänapäeva arvutimängud, rikuvad me eesti keele )
Ise julgen ennast ka sokikudumises teise levelisse jõudnuks tunnistada, oskan nüüd "tädi moodi" kanda teha. Järgmise paariga tahaks veel edasi sammukese astuda ja varbast alustamist proovida.
Aga sinna läheb veel aega, mul momendil ühe kudumisprojektiga seoses suht tüdinud kudumisest, tahaks vahelduseks midagi muud teha

Rõõmu teeb aga ilus talv akna taga. Isegi täitsa pimedas läbi akna õue pilti tehes on vaatepilt ilus
Kristab posted @ 17:12 - Link - kommentaarid (7)
21 November 2008
Veidi koolijuttu

Minu kahe viimase päeva märksõna on kool - elukool, malekool, ülikool.
Aga kõigest järgemööda

Armas poeg Oskar ju valis sügisel omale ise ringid kus käia, valikuks number 1 oli Malering . Ma ei tunne isegi kõiki nuppe, kuid teda see huvitab hirmsasti. Ja nüüd ta siis on alates septembrist 2 korda nädalas maletrennis käinud. Erilist annet pole avaldunud, aga talle endale hirmsasti meeldib, tunnine trenn venib alati umbes kahe tunniseks. Treener ütles, et kõikse tähtsam ongi, et lapsele meeldib. Võib olla siis kunagi tulevad tulemusedki.
Täna aga käisime tema (ja minu) elu esimesel maleturniiril - Tallinna Malemaja pidas oma sünnipäeva ja korraldati ka Pauli päeva turniir malelastele.
Oli see vast päev, läks õhtul seitsmeni välja. Ja mis mu silmad seal kõik nägid, vat see oli tõeline elukool. Kuidas need väikesed inimesed seal oma võite ja kaotusi läbi elasid. Oli pisaraid, ülevoolavat rõõmu ja üldse k-o-h-u-t-a-v-a-l-t palju emotsioone. Mina iga istusin koos teiste vanaemade ja vanaisadega ja veel mõndade vanematega aga enamuse ajast koridoris pingi peal ja kudusin sokki. Eks ma kunagi näitan, mis seal alustatud sai.
Üks asi jäi silma, kõrva ka. Enamus kaasaelajaid olid venekeelsed perekonnad, kes oma lapsele olid tulnud kaasa elama ja kellele see oli tõeline pidupäev. Pildistati, elati kaasa, vaatamas-toetamas olid vanaemad-vanaisad aga ka emad-isad. Kõik. Peale minu oli vaid 2 eestikeelset vanaema ja tulid lapsele järgi mõned eestikeelsed vanemad kui turniir läbi sai. Aga kuulsin ka kuidas treener muretses, et kuidas lapsed koju saavad ja mis bussi-trammi peale lapsed minema peavad. Mul oli kuidagi kahju. Eks ma ise ka käisin korra ära ja oleksin vist isegi meelsasti kasutanud varianti, et laps kohale viia ja turniiri lõpus järele tulla. Aga Oskar palus, et tema väga tahaks, et keegi temal ka kohal oleks. Ja nii ma seal istusin (ja sokki kudusin). Ja olen väga õnnelik, et ma seda tegin, et sain jagada pojaga momenti (mis kestis kella kahest seitsmeni), mis oli tema elus väga tähtis ja oluline. Ja seda just ajal kui võõrandumist on palju. See mulle tegelikult slaavlaste juures hirmsasti meeldib, et neil on kuidagi need peresidemed nii tähtsad ja lapsi toetatakse. Minu arust on eestlased (ma ise kaasa arvatud) liiga pragmaatilised ja otstarbekus kaalub pahatihti üles emotsionaalsed sidemed. Kui lapsel on võistlus, siis las käib ise ära ja tuleb pärast ühistranspordiga koju, vanemal on ju otstarbekam sel ajal tööl olla ja raha teenida. Et siis selline eluõppetund ja järelemõtlemisaines minu tänases õhtupoolikus. Ja õnneks esimene turniir ei lõppenud täieliku läbikukkumisega - 2 punkti ta ikka viiest voorust korjas ja lõpetas kohal 33-46 ja seda 58 osaleja seas. Peaks vist ikka endale ka male selgeks tegema ja pojaga kodus mängima-treenima hakkama. Uskumatu kuidas tal silmad särasid.

Ja nüüd ülikooli. Käisime eile armsa kolleegi Päiksekiirega Tallinna Rahvaülikoolis sussiviltimise kursusel .

Aga mis ma sussiviltimise kohta ütlen. Ütlen seda, et iga kingsepp jäägu ikka oma liistude juurde. Ehk susse tehku ikka Sussimemm ja mina nikerdan oma tagasihoidlike heegeldiste ja sekka mõne kudumistööga edasi. Mul sellest eilsest viltimisest käed siiani hellad. Hinge ma sellele ei müünud, kuid ei välista, et ma teinekordki mõne sussipaari mõnele armsale inimesele kingiks üritan viltida. Samas oli väga tore ühte uut ja senitundmatut asja ise järele proovida.
Ja ühe õhtuga Ülikoolis käidud, ihhiii, see ju veel boonuseks

Minu "Ülikooli diplomitöö" nüüd siin teie silmadele kritiseerida

Päkapikud nõutasid need omale kingikotti, et jõulude ajal minu ema rõõmustada (loodetavasti). Võin need julgelt üles riputada, sest minu ema siin piilumas ei käi (tal küll arvuti on - Oskar klopsis talle puujuppidest kokku , aga netti veel pole)

Kena reede õhtut kõigile!


Kristab posted @ 20:39 - Link - kommentaarid (13)
07 November 2008
Rahvuslikult juuri otsimas



Nagu oma eelmisteski TK 12 Rahvuslikku kuud projekti töödes, jätkan seiklemist Setumaa mustritel ja töövõtetel, kust pärit mu isa, kuid millega pole mul kahjuks mingeid sidemeid säilinud (isa sai surma kui mina olin 3-aastane)

Kuna olin vahepeal soetanud omale 2 väga head käsitöö raamatut - Ulve Kangro "Setu pits" ja Raili Riitsaar "Seto tikand", siis inspiratsioon on just neist vihikutest

Valmis sai käterätt/linik setu tikandi ja värvilise pitsiga



Lähemalt


Pits on tehtud üks-ühele originaali järgi, mis asub Seto Talumuuseumis. Tikandiks tegin vaid motiivi tüüpilisest tikandist.

Oli plaan ka teine taoline valmis saada, aga peale koondamist on jube kiireks elu läinud , et seda ma tähtajaks kindlasti valmis ei saa. Aga teisest poolikust pitsist on piilukas selle lingi all

Aga ma nüüd jälle tõttan, vaja küla peale oma tulevikku puudutavaid (äri)asju ajama minna.

Olge tublid!

PS. mina ei tea, miks ta mul ei lase sellest terves rätist pilti üles panna, sada korda juba üritan erinevate mooduste ja suurustega, ikka jääb blogisse kiri, et image not available. Ajab täitsa kurjaks juba. Katsetan hiljem uuesti
Kristab posted @ 16:57 - Link - kommentaarid (12)
03 November 2008
Hakkame valmistuma... jõuludeks

Nädalavahetusel Kaksti juures Karlova raamatukogus nägin imeilusaid jõuluehteid, mis keegi oli käsitöö näitusmüügile toonud. Loomulikult ei pidanud ma vastu ja ostsin omalegi neid 2 tükki.

Nüüd ei andnud aga hing rahu ja üritasin taolisi ehteid ise omale juurde teha. Kõigepealt otsisin 2 päeva Tallinnas penoplasti kuule... aga pole ju seda õiget parajat suurust. Suure hädaga täna ostsin Tiimarist pakikese 5 väikse kuuliga, Abakhanist tsipake sätendavat kaalukangast juurde ja tegudele seltsimehed....

Võtsime pojaga mõlemad esimese kuuli, kangaribakesed lõigatud ja aeg liimimise kallale asuda. Oot-oot, mul ju nüüd tuub head Momendi liimi ostetud, rõõmustasin ette.... Ma ei tea, kas teist keegi on Momendi liimi ja penoplasti kokku üritanud viia? Ei maksa katsetada ütlen ma teile! Mina ei olnud ja ma ei osanud aimatagi, et see koht penoplastist, mis Momendiga kokku puutub, sulab kohe auklikuks Ja oligi juba 2 kuuli 5-st mängust väljas (40% raisus - ütleb peatselt endine sisekontrolli inimene minus). Ülejäänud kuulikesed nikerdasime siiski valmis. Oskari oma ei hakka näitama, täna juhtus tõesti harukordne lugu, et ta ka ise keeldub seda näitamast ( ja ma saan tast aru).

Aga minu selle aastased esimesed isetehtud jõuluehted said sellised


Paras jube nikerdamine ja arenguruumi veel on, aga tegemine mulle meeldis ja ka lõpptulemusega olen enamvähem rahul.
Kui nüüd ainult õige suurusega kuulid saaks, vot küll siis meisterdaks

Kena esmaspäevaõhtut kõigile!
Kristab posted @ 19:08 - Link - kommentaarid (9)
02 November 2008
Tekijutud

Ei tea, kas keegi veel mäletab, et aprillikuus hakkasin poeg Oskari voodile päevatekki heegeldama. Ja suure hurraaga heegeldasin lapid enam-vähem kõik kohe valmis ka, aga siis tuli juba teadmine, et tulevasele esimese klassi õpilasele ostetakse endise "titevoodi" asemele nari, millel all on töökoht. Ja kes see ikka nii loll on, et teisele korrusele hakkab ronima, et voodile päevatekki peale panna. Nii need lapid seisma jäid.
Eile sõitsin maale lapsele järgi, et ta jälle koju tuua. Esmaspäevast ju vaheaeg läbi ja kooliorjus hakkab peale. Nende kahe päevaga heegeldasin Oskari päevateki lappidest 3 tite- ja/või vankritekki.

Esimesena valminu viisin juba laupäevalTartusse näitusmüügile

Laupäeva õhtul ja täna ennelõunal valmisid veel 2.
Mõõtudeks ~70x70 cm. Lõngaks Novita Silja (mhmm, mina ostsin tsipa kallimalt seda lõnga )


Ja eraldi ka:


Vähemalt 1 teki jagu on lappe veel alles. Ja vähemalt teise jagu on veel ka materjali alles.

Ja oma eelmisele postitusele viidates hõikan ka välja, et alates praegusest on kõik asjad mis minu blogis näha, ka müügiks (või võin tellimisel teha)

Aitähh kõigile soojade sõnade eest!
Kristab posted @ 14:49 - Link - kommentaarid (4)
286535 visitors