Kristabi kätetöö
Kristabi kätetöö
Vahest on hea aeg maha võtta ja ise midagi teha
30 Mai 2008


Täna oli meie "ema ja poja nädala" 3. päev. Juba!
Magasime kaua, käisime postkontoris (asi mis oli juba ammu vaja ära teha) ja siis tädi Mareti 50.ndal sünnipäeval. Kui koju tagasijõudsime, siis otse loomulikult oli kõht NIII tühi, et otsustasime natuke grillida ja tshillida. Ja siis Oskari uue veepüssiga veidi veesõda mängida.
Ja siis hakkasime meisterdama.
Esmaseks eesmärgiks mida vahvat koos teha ja minul lisaks veel varjatud eesmärgiks saada valmis esimene omapoolne panus siinsesse TK projekti \"12 Rahvuslikku kuud\"
Töö- ja abivahenditeks olid eile õhtul jäätisega tühjaks söödud virsikupoolikute kompotipurk, 2 naela (1 läks täitsa nüriks), haamer, redelijalg ning T.Artla ja A.Ojaste koostatud raamatuke "Kindakirju Viru- ja Võrumaalt".

Ja toksimise käigus sai valmis selline küünlalatern

Kuidas ta oma funktsiooni täidab


Ja täitsa pimedas ruumis ka:


Kogu selle rahvuslikku projekti olen plaaninud siduda kuidagi oma perekonnaga, meie lugude ja eludega ning juurtega.
Selleks mustriks valisin Võrumaalt, Räpinast pärit "Lumekirja" mustri.
Miks Võrumaa, sest sealtkandist, täpsemalt Setumaalt on pärit minu isa, kes sai surma kui mina 3. aastane olin. Isast on mul 3 ähmast mälupilti, mida teadlikult aeg-ajalt ise meenutan ja omale meelde tuletan, et reaalne mälestus isast päris ära ei kaoks.
Setumaal, aga pole mina eriti käinud, sest koos isa surmaga, kadusid ka peaaegu täielikult sidemed temapoolse suguvõsaga. Kahjuks. Paar ähmast mälupilti on lapsepõlvest kui käisime Petseri onu juures ja Oraval onu Alfredi juures järve kaldal telkisime ja iga päev õngitsemas käisime. Aga arvan, et olin tollal maksimaalselt 10 aastane. Seega veerand sajandit polnud sinna kanti sattunud. Alles see sügis minu kaugele Malaisia külalisele, Mr. Waile, Eestimaad näidates, jõudsime ka Setumaale. Oli eriline tunne ja kindel plaan on see suvi taas sinnakanti jõuda ja miks ka mitte sugulaste jälgi ajada.

Mina nüüd ei tea, kas see küünlalatern on piisavalt rahvuslik või mitte, seda otsustagu teised. Kui leitakse, et kindakirja meenutab see liiga vähe, siis olen nõus hoopis selle "lumekirjaga" kindad kuduma.
Mina sain aga sellest tegemisest väga palju oma hingele.

PS. Kui seda küünlalaternat toksides oma pojaga minu isast (tema vanaisast) ja üldse setudest rääkisime, siis ta uuris, et kas see tähendab, et kui vanaisa oli Setumaalt, siis meie oleme ka "setukad". Ja tal oli veel väga hästi meeles kui sügisel Mr. Waiga Seto Tsäimajas söömas käisime (soovitan seda kohta soojalt kõigile). Aga kuna Oskarile sealne "suuliim e. külmsupp" ei maitsenud, siis ta arvas, et tema ikka ei saa kuidagi "setukas" olla
Kristab posted @ 15:56 - Link - kommentaarid (7)
29 Mai 2008
Lasteaia lõpetamine

Eile oli minu poja lasteaia lõpupidu! Rõõmus-kurb pidulik sündmus.
Kampsunit, mis selleks puhuks valmis tahtsin saada, ma valmis ei saanud, aga tühja sest! Saab hiljem.

Millest mul tõeliselt kahju on, on see, et hirmust mitte taaskord end keset pidu avastada, et fotoka aku on tühi, panin hommikul kohe aku laadima... Ja avastasin keset aktust, et fotokas kaasas, aga aku ikka veel laeb kodus
Nii pole mul poja lasteaia lõpetamisest mitte ühtegi pilti.
Õnneks aktusele olime tellinud ametliku fotograafi, nii et mõned "ametlikud pildid" ikka saab.

Aga pidu oli ilus! Laulsime "vanemate ühendkooriga" oma rühmakasvatajatele regilauluna tänu ning silmad olid märjad paljudel

Ei saa eputamata jätta oma esimese "diplomiga" peale kooliaega.


Ja eilsest algas meil "ema ja poja nädal". Võtsin nädalakese vabaks, et pojaga olla ja tegutseda, enne kui ta suveks maale vanaema juurde "asumisele läheb" ja siis juba sügisel koolitee jalge alla tuleb võtta

Ah, mul ikka veel veidike kurb meel


Kristab posted @ 14:33 - Link - kommentaarid (12)
25 Mai 2008
Kilekotiuputus ehk taaskasutusprojekt

Kõige pealt tahan mainida, et kilekotte ma ostan ainult äärmisel juhul, kui enam mitte mingit muud väljapääsu pole. Aga ikkagi sigineb neid majapidamisse arusaamatult palju. Ma pole muidugi niisama prügisse viskaja ka
Alguses oli mul kapi ääre peal üks kinkekott, kuhu mul kilekotid sisse käisid, mingil hetkel oli neid kinkekotte juba kaks. Ja üleeile õhtul vihastasin, sest kilekotis ei mahu ära ja lubasin endale, et midagi peab ette võtma, sest kolmandat kotti ma lihtsalt keeldun kasutusele võtmast.

Sortisin välja punased kilekotid (no te teate küll, Sportland, Wella, Kopenhaageni lennujaam, Avon jmt., pärast tuli ka läbipaistvaid ja valge kilekott veel juurde võtta) ja läks lahti lõikumine. Samuti oli mul juba ammu hinge peal üks mõtetu punane kaltsukast 10 EEKi eest ostetud "asi" , harutasin selle ka üles.
Kaks lõime (kilekoti riba ja harutatud puuvillane kampsilõng) kokku ja kaks päeva heegeldamist ning valmis sai selline asi


Ja suurusest arusaamiseks panin sinna CD plaadid sisse ja poeg tuli lahkelt kaant kergitama:


Nüüd kavatsen seal hakata oma kilekotte hoidma
Taaskasutus missugune.

Poeg tahab nüüd omale "asjade" hoidmiseks samasugust kasti/karpi/hoiukohta. Kilekotte on ikka veel palju, nii et küll ta mingil hetkel selle saab ka. Praegu on mul aga mõneks ajaks heegeldamisest isu täis. Peaks hoopis cardad kätte võtma ja neil varrastel oleva kampsuni ära lõpetama. Algne plaan oli see kampsik Oskari lasteaia lõpupeoks valmis saada (see juba 3 päeva pärast), aga ma ei oska varrukaid teha
Kristab posted @ 14:43 - Link - kommentaarid (10)
19 Mai 2008
Nostalgia

Käisin nädalavahetusel maal ema juures. Juba minnes oli plaan, et katsun tagatoa kappides natuke ringi vaadata ja vanaema-vanatädi-vanavanaema näputööd välja otsida, et siinse Teeme Koos 12 rahvuslikku kuud projekti jaoks mõtteid koguda.
No aga oli ju jube kiire nagu alati, nii et korralikku otsimistööd ei jõudnudki teha!
Enne äraminekut paotasin vaid esimest kapiust (noh, seda kõige värskemat ) ja leidsin seal hoopis enda kooliaegsed käsitöö tundide tegemised
Pilutamise proovid


ja pisikese pitsiga taskurätiku (muideks riideks oli jääk meie õmblustunnist, tegin omale sellisest täpilisest kangast öösärgi)


Ja siis jõudsin esimese "pärisvaranduseni" - minu ema kooliaegne salmik

Ja mis te arvate, mida 53-ndal aastal sinna kirjutati - võin öelda, et täpselt sama mis 83-ndal, kui mina salmikut pidasin

Ja juba pidigi hakkama Tallinnasse tagasi sõitma. Et mingigi "vana aja asi" kaasa saaks võetud, siis päästsin kaltsukotist vanaema tikitud peeglikapi lina, mis on niikaua kui mina mäletan meil eluaeg vanaema toas riiuli peal olnud, mille peal ilus, salasahtliga ja uhkete nikerdatud tugisammastega pööratav suur lauapeegel, seisis. Minu ema oli leidnud, et see linik on oma aja ikka täiega ära elanud ja selle kaltsukotti visanud. Eks tal ole õigus ka, aga ma igaks juhuks vedasin selle endaga kaasa - võin ju siis hiljem selle enda kaltsukotti visata kui vaja.


Muster lähemalt ka

Nüüd ma siin nuputan, et kas on rahvuslik või mitte, et selle liniku motiive kuskil kasutada. Minu jaoks küll ühtegi "ehedat eestlaslikku äratundmismomenti" ei tekkinud. Lihtsalt nostalgia - see on minu vanaema peeglikapi lina ja südamele-hingele armas just seetõttu. Las ta natuke seisab ja settib. Ehk sellest siiski sünnib kunagi midagi, ega ei pea ju seda tingimata " rahvuslikku projekti" suruma.

Head ööd!


Kristab posted @ 19:22 - Link - kommentaarid (7)
16 Mai 2008
Hilinenult emadepäevast

Üleeile oli lasteaias emadepäeva pidu
Poja kingitus minule!



Ja nende rühm esitas meile näidendi "Ema lill", mille kasvatajad ise olid välja mõelnud ja terve rühma lapsed mängisid.
Kas olete veel loomutruumat sipelgat näinud, ega vist mitte

Nagu Tallinna balletti koolis välja karanud, eks ole

Aitähh kasvatajatele, kes meie lastega tegelevad ja nendega selliseid toredaid meisterdusi teevad.


Kristab posted @ 14:31 - Link - kommentaarid (5)
11 Mai 2008
Ilusat emadepäeva õhtut!



Eile tegemata rabarberikook sai täna emadepäeva lauale küpsetatud!
RABARBERIPIRUKAS

Põhi: * 100 g. võid * 2 spl suhkrut * 2 munakollast * 2 dl jahu * 1 spl kartulijahu
Täidis: * ½ kg rabaraberitükke * 1 dl suhkrut * 2 spl vett * 1 tl kaneeli
Kate: * 2 munavalget * 4 spl tuhksuhkrut * 2 spl mandlilaaste

Vahusta või ja suhkur ning lisa munakollased. Sega omavahel jahu ja kartulijahu ning sõelu võivahu hulka. Suru tainas 24 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivrmi põhja ja äärtele. Küpseta 200 kraadises ahjus 15 minutit.
Pane potti rabarberitükid, vesi ja suhkur ning keeda nii kaua, kuni rabarber on pehmenenud. Maitsesta kaneeliga. Vala rabarberisegu tainapõhjale.
Vahusta munavalge tugevaks vahuks ja lisa vähehaaval tuhksuhkur. Tõsta segu rabarberimassile ja puista üle mandlilaastudega. Küpseta 175 kraadises ahjus veel 10 minutit, kuni besee muutub kuldseks.

Head isu!

Retsepti olen saanud sõbranna Hedilt

PS. Mul on nii kahju, et ma telekast Enadepäeva kontsert-aktust ja isetegijate teki üleandmist ei näinud. Uudistes seda kohta ei näita
Kristab posted @ 18:26 - Link - kommentaarid (4)
10 Mai 2008
Turule!

Suveti ma armastan turul käis. Tallinna keskturul, mitte oma kodu lähedal Nõmme turul, sest viimases on hinnad kallimad veel kui poes. Ja turul ei osta ma mitte lihakraami, vaid käin ainult juurikaletis - arbuus, herned, lillkapsas, tavaline kapsas, seened ja metsamarjad, hapukurk, maasikad ja muu taoline kraam , mis oma aias ei kasva (või ei ole veel valmis).
Ja üldjoontes mulle meeldib ökovärk - poes käin ikka riidest kotiga ja/või kilekotti kasutan nii kaua kui ribadeks laguneb.
Aga nende riidekottidega on ju see värk, et need kõik ju na heledad ja kui sul ikka ükskord mustikakarp seal ümber on läinud, või häda sunnil koti korraks maha toetad, siis plekid sellised, et enam ei kõlba selle kotiga poes käia.
Ravelrys surfates jõudsin selle asjani Eco Warrior Crochet Shopping Bag(keri aga julgelt allapoole).
Minupoolses vabas tõlkes oleks see siis "Ökosõdalase heegeldatud poekott" ja minu vaba tõlgendus (number 3 heegelnõela, 2 rulli linase nööri ja tsipakese sinise heegelniidi abil) sellest kotist näeb välja nii


Et suurusest aimu saada, siis vilets pilt kotist õlal on kah läbi peegli tehtud


Tegelikult tahtsin ma teile ka kirjutada ja näidata, mis saab siis teha kui selle kotiga tuua turult või poest:
* 100 g. võid * 2 spl suhkrut * 2 munakollast * 2 dl jahu * 1 spl kartulijahu
Ja siis veel
* ½ kg rabaraberitükke * 1 dl suhkrut * 2 spl vett * 1 tl kaneeli
ja kõige lõpuks ka veel
* 2 munavalget * 4 spl tuhksuhkrut * 2 spl mandlilaaste

Aga kuna mu just saabusin oma onutütre poja 8. aastaselt sünnipäevalt, siis olen ma grilli ja torti nii täis, et see jääb homseks (või mõneks teiseks korraks)

Kena õhtut!
Kristab posted @ 16:27 - Link - kommentaarid (8)
08 Mai 2008
Roosa



No polnud õiget mõtet, sest roosa pole just see värv, mis mus mingit erilist inspiratsiooni tekitaks.
Aga Abakhanis jäi silma üks mõnus roosa kaalukangas hinnaga 400.- EEK/kg. Müüja väitis, et siid (). Kodus olid valmis ostetud paar pikliku padjatoorikut (40 x 75 cm) üheks teiseks mõtteks... Aga ma arvasin, et paar roosat patja kuluks minu tuppa särtsu andmiseks ära küll.
Esimene valmis


Ma arvan, et peaks minu eelmisel aastal õmmeldud kardinatega ka.

Seega kui postitus valmis, vuristan teise padjakatte ka valmis.
PS. 2 padjakatte jagu materjali ostsingi ja maksma läks see 80.- EEKi. Päris hea puhta siidi eest ju

Sain nüüd roosast sihukese ärgituse, et läksin aeda roosat otsima. Mitta palju, aga midagi ikka leidsin
Tärkava Lollo Rosso salati peenras, mõned roosad priimulad ja tulbid

Ja kuigi maikuu õunapuu õite roosat veel pole, siis ploomipuud õitsevad metsikult ja aianurgas dollarilill ja veel ühed tumeroosad tulbid on juba mind rõõmustamas



Tegelikult on see roosa värv ju täitsa OK!

Kena maikuu õhtut kõigile!
Mina lähen õmblen nüüd teise ROOSA padjakatte veel
Kristab posted @ 18:38 - Link - kommentaarid (8)
01 Mai 2008
Armastan voodis lugeda

Ja üleüldse olen ma eluaeg palju lugeda armastanud. Lapsepõlves, kui suvel maal üksi lakka heintesse magama läksin, siis ema jättis mulle kasvuhoonesse majavõtme, et kui kartma hakkan, siis saan tuppa magama tulla. Muidugi ma kartsin, aga uhkus ei lubanud tuppa minna (issand kui tobe, mõtlen ma nüüd) ja nii ma istusin pea terve suveöö lakkaluugil ja lugesin vanaema paksu muinasjuturaamatut (Lilleprints oli minu lemmiklugu). Ja nüüd imestan miks ma midagi ei näe - nojah, täpsustan, kui prillid ette panen, siis ikka midagi näen. Aga kahjuks peab prillid tugevamate vastu vahetama juba pea iga aasta
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Ühesõnaga - ma armastan lugeda, ja ma armastan voodis lugeda. Sest tänapäeval ei ole enam muul ajal aega lugeda. Ükspäev ehmatusega avastasin, et mul on praegu alles selle aasta kolmas raamat käsil. Kui nooremana voodis raamatut lugesin, siis tihti sai see alles käest pandud kui kas raamat läbi või äratuskell hakkas helisema. Siis elutempo kasvades hakkas see õhtune lugemine ikka vähemaks ja vähemaks jääma, sest lihtsalt väsimus tegi oma töö. Ja nüüd suudan iga õhtu vaid paar lehekülge lugeda ja tunnen kuidas uni murrab. Olen vist omale voodis ühe paha "pavlovi refleksi" külge harjutanud - võta raamat välja ja järgneb uni.
Aga ka mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid sellest, et sain valmis oma elu esimese shrugi (õlasoojendaja, peaks see vist olema eesti keeles (Silveti inglise-eesti sõnaraamat annab shrugi vasteks 2 varianti - õlgu kehitama või õlakehitus

Inspiratsiooni sain Pam Alleni \"Reading in Bed/Voodis lugedes\" Shrugilt, vardad nr. 5 ringvardad ja lõngaks üks kaltsukast pärit kampsun (50% akrüül, 30% vill, 20% metallniit), mille lõng mulle väga meeldis (algselt tahtsin selles hoopis jaanuari valget kardigani kududa aga tegudeni ei jõudnud )
Proovisin ka mustrit sisse kududa, aga oli mõtetu üritus, lõng ise oli nii krobeline, et ei jäänud effekti (pigem defekt)
Koepind lähemalt ka juhuks kui kedagi huvitab

Seljas pildid väiksemalt, sest enese pildistamine on täiega tänamatu töö


Üldjoontes jäin rahule, aga ma nüüd mõtlen, kas ka nii rahule, et hakkan seda kuskil mujal ka kandma kui vaid voodis raamatut lugedes.
PS. Raamatud esimesel pildil on need, mis praegu käsil (Hemingway "Ja päike tõuseb" - raske arvata miks, kui ma just poolteist kuud tagasi Kuubal Hemingway jälgi mööda käisin) ja raamat mille järgmisena ette võtan (Leelo Tungla "Seltsimees laps", mis mulle sünnipäevaks kingiti)
Kristab posted @ 08:13 - Link - kommentaarid (5)
286535 visitors