Kristabi kätetöö
Kristabi kätetöö
Vahest on hea aeg maha võtta ja ise midagi teha
27 Juuli 2008
Mis on ühist tänasel ebaõnnestunud Tartus käigul ja 4 kuu tagusel Kuuba reisil?

Et kõik ausalt ära rääkida pean alustama sellest, et ma olen suht lootusetu "küünlahoolik" kui selline diagnoos ikka reaalelus ka võimalik on. Mul on neist mustmiljon ja mul kulub neid mustmiljon. Mitte ainult talvel (pimedal ajal on ju küünlapõletamine nagunii kohustuslik), vaid aasta läbi põlevad minu kodu küünlad.
Olen Isetegijas ikka imetlen neid, kes ise küünlaid teevad, aga katsetanud ise ei ole kunagi. Oi mu õnn oli piiritu, kui järgmise aasta Isetegija Kalendrisse osutuseid valituks ka jääküünlad ja teadupärast tähendab see ju seda, et ka õpetus ilmub kalendris. Kindel plaan oli selle õpetuse järgi oma elu esimene küünla valmistamise katsetus teha.
Siis aga teavitas Noor Perenaine siinses foorumis, et Tartus müüakse Vararealiseerimiskeskuse megaodavaid küünlavaha graanuleid ja otsus sai tehtud, see nädalavahetus ka Tartusse jõuda (olin muidu sealt ~55 km kaugusel ema juures). Ka poeg ei jõudnud minekut ära oodata, et siis õhtul koos emmega koos küünlaid meisterdama saaks hakata.
Ja sõitsimegi siis Tartusse, kohe esimese asjana läksime VRkeskusesse, et siis pärast linna peale veel minna ja Botaanikaaeda ning Spordimuuseumisse. AGA SEE OLI VIGA... VR Keskus oli pühapäeviti suletud. Ma ei osanud selle peale tullagi, sest teadsin, et kauplus asub Vanas Kaubamajas, seega eeldasin, et ka see pood seal on lahti. See rikkus tuju nii ära, et ei mul ega pojal polnud enam mingit isu Tartusse kauemaks jääda. Jalutasime siis Raekojaplatsile, sõime jäätist, istusime "suudlevate tudengite" purskkaevu ääre peal, jalutasime veidi mööda Emajõe kallast ja sõitsime Tallinna

Aga poeg nõudis koju jõudes, et hakkame meisterdama. Nagu lubatud oli! Ja siit tuleb mängu minu selle kevadine Kuuba reis. Sealt jäi meelde kui põhiline suveniir, mida igalpool müüdi, olid kohalike naiste poolt valmistatud igasugused ehted, vööd ja muud aksessuaarid, mis tehtud ainult seemnetest. Kuigi ma ise pole ehete kandja, siis sain minagi sealt omale seemnetest vöö ja kaelakee. Mitte et ma neid endale ostnud oleks, vaid sain nende omanikeks lihtlabase naturaalmajandusliku vahetuse käigus. Nimelt ei suutnud ühe turunaise tütar ilma minu pükstel nähtud rihmata oma edasist elu ette kujutada ja tema sai minu püksirihma ja mina seemnetest vöö ja peoga seemneehteid (mis siis Eestisse jõudes sõbrannadele kingitusteks laiali jagasin). Ja seda sama ideed meeles mõlgutades, pole meie viimased arbuusiseemned, mitte oma tavapärast otsa kompostihunnikud, vaid hoopis läbiloputatuna ja ära kuivatatuna ühte tühja topsi kogunenud.
Ja täna said siis poja meisterdamis nõudmisele vastiu tulles need arbuusiseemned, niit ja nõel välja otsitud ja lükkima hakatud... Vastus pealkirjas esitatud küsimusele - Mis on ühist tänasel ebaõnnestunud Tartus käigul ja 4 kuu tagusel Kuuba reisil - on MINU ESIMENE ISETEHTUD EHE:


Kujuteldavalt kaelas ka


Kahjuks, olen mina moest suht kauge inimene, aga mulle tundus, et kuskilt nagu oleks kuulnud või lugenud, et moes on Etno ja Aafrika värk. Siis peaks ju sobima küll. Annaks jumal, et ma seda mõni aasta tagasi ei kuulnud ja mul ka vahest õnnestub veidi moekam välja näha. Muidu kannana ma alati vaid riideid, mis mulle endale lihtsalt meeldivad ja moega pole sel midagi pistmist.

PS. Poja nõudmisel me küll meisterdama asusime ja umbes esimese 20 seemne jagu oli pojal asja vastu huvi ka, aga muidu said sõrmeotsad auklikuks ainult minul
Kristab posted @ 18:43 - Link - kommentaarid (7)
24 Juuli 2008
Juulikuu sinine ehk minu uus kampsik "Tähetolm"





Nagu ikka natuke nirud pildid seljas ka, tehtud iseennast läbi peegli pildistades


Muster on Turit Wilroy \"Stardust\" pärineb Knitty Talv 2007
Kusjuures (tasuta) mustri leidsin siis kui kampsik valmis. Ise kudusin seda pildi järgi. Esimest korda kudusin varrukat nagu varrukat, senini olin ainult ristkülikutest kampsuneid teinud.
Lõngaks odavalt Abakhanist soetatud mohäär (mmm mulle meeldib mohäär), kulus veidi üle 2 toki
Vardad on .... ringvardad, ma tõesti ei tea mis number.

Kudumist alustasin juba maikuus , kuid varrukateni jõudes jäi asi seisma ja nüüd juulikuus, värvispektrile sobivalt võtsin kätte ja lõpetasin ära

Olen rahul, et valmis sai, aga kampsiku endaga, mitte nii väga. Lai sai.
Teate kui hea tunne on, et nüüd järjest olen 2 poolikut tööd lõpetanud, 5-6 poolikut asja on veel
Mis nüüd edasi teha, kas lõpetada Rahvusliku projekti raames poolik tikkimistöö, või heegeldada Isatekki lapid ära, või lõpetada veel üks poolik kampsun, ja 3 suurt heegeldustööd on ka pooleli....

Tegelikult nii hirmsasti tahaksin ühte uut kudumistööd alustada....


Pagan, loen mis kirja panin ja mõtlen, et teeks nüüd hoopis väikse pausi näputöösse
Kristab posted @ 17:29 - Link - kommentaarid (18)
21 Juuli 2008
Asümmeetriline pullover suveks

Eelmine postitus kurtsin, et enamus mu riidekapis sisust on musta (või vähemalt tumedat) värvi ja mul on 7 poolikut tööd.
Tänasega saab sellesse nimekirja -1 (poolik töö) ja +1 (hele riietusese minu garderoobi). Mõtelda vaid - kaks head asja korraga

Elagu 80-ndad!!!


Isetehtud pilt seljas ka


Lõngaks Selveri Laadapäevadelt soetatud Lana Gatto NUBIA. Kulus ~7.5 tokki
Vardad 7 ja 6(kaeluse ja käiste soonik).
Kudusin peastpildi järgi, enne muidugi küsisin luba ka.

Nüüd järgmise pooliku projekti kallale, mis muideks on "juulikuu sinine" ja mis alustatud juba mais
Kristab posted @ 16:39 - Link - kommentaarid (25)
16 Juuli 2008
Kotitegu - käkitegu

Nagu eelmises postituses kirjutasin, olin minagi osaline eelmisel pühapäeval toimunud tartlaste kokkusaamisel, kus käis ka Eria - tuli suurte kaubakastidega ja tagasi vist viis ka natuke - kaste kohe palju vähem, aga suurema osa meie rahakoti sisust

Mina ostsin ta käest (lisaks seebiteo ja päikeseprinfi materjalile) ka ühe kotitooriku ja 4 Pebeo markerpliiatsit (ehk siis kõik pliiatsid mis tal kaasas olid).
Eile asusin asja kallale. Joonistasin pliiatsitega kotile, lasin vastavalt juhendile vähemalt 12 tundi seista ja triikisin täna töölt tulles triikisin pahemalt poolt puuvillase rezhiimiga üle 5 minuti. Nüüd ei pidavat sellega enam mitte midagi juhtuma. Minu suureks üllatuseks Glitter värvid muutusid ainult sädelevaks ja ei jäänud sellist värvi nagu potsikus paistis. Muidugi mulle meenus nagu läbi udu, et Eria seda mainis, aga noh, tagantjärele tarkus on ju täpisteadus.
Aga miks see kotitegu siis käkitegu on - aga selle pärast, et selline tegimine on ju imelihtne, vaid 5 min joonistamiseks ja pärast kuivamist 5 minutit triikimiseks.
Minu kotitegu oli muidugi käkitegu ka sellepärast, et ma lihtsalt natuke käkkisin - ma ei oska ju joonistada, ma pole varem selliseid markereid kasutanud ja mitu raksu tuli värv plärtsaki suure hunnikuna välja, mitte ühtlase jutina, millega hea joonistada oleks. Ja kõige lõpuks kukkus mul üks marker üldse plärtsaki värvi sisse ja ma olin sunnitud lilled ja mõned lehed seetõttu täisvärvima, kuigi algne plaan oli ainult piirjooni teha
Aga harjutamine teeb ju meistriks. Kindlasti proovin veel midagi teha nende värvidega.

Kuid nüüd siis aeg pika jutu lõpetuseks oma kotti presenteerida.
Minu selle suvine vabaajakott



Nüüd pole muud kui vaba aeg ja suveilmad ära oodata!
(küll psühholoogidel oleks palju analüüsida ja teooriaid aretada, et miks küll minu enamus riidekapi sisust on musta värvi - jõudu neile, sest mina ise seda küll ei tea)

PS. Tegin omale täna märkmiku, kuhu panin esialgu kirja pooleli tööd ja ideed, millede jaoks, mul ka juba materjal koju toodud. Momendi seisuga 28 asja, neist 7 mis alustatud ja pooleli....
Ma ei tea, mis edasi - lõngaostmise isule mõjus see igatahes pärssivalt, hea seegi. Aga kas ma julgen sinna ka hakata kirja panema ideid, mis niisama pähe turgatavad ja mille jaoks ma selle märkmiku algselt plaanisin??? Vist mitte, muidu tekib moraalne õigustus veel omale mingit materjali koju juurde osta....

Olen laisk ja lohakas nagu Liisu Ohakas
Kristab posted @ 16:01 - Link - kommentaarid (9)
14 Juuli 2008
Tehtud

Eelmine postitus siin hädaldasin, et teksaprojekt kisub nihu - masin katki ja tööd õigeks ajaks valmis ei saa. Ja lõin kõigele käega
Tasapisi hakkas aga tunneli lõpus valgus paistma - teie head kommentaarid ja abipakkumised ning avastus, et mitte nädalavahetus ei lõpe projekt, vaid teisipäevaks 15. juuliks peab asi valmis olema .
Otsustasin proovida. Minu vanake (1927. a. Singeri masin) oli vahepeal puhanud ja tasapisi hakkas taas tööle - nii 10 cm õmbles, siis hakkas jälle vahele kerima või tõmbas pealmise niidi katki. Olin temaga kannatlik ja nii jupitades sain ma selle teksa padja siiski viimasel minutil valmis.

Minu pool, milleotsas istudes hakkan telekat vaatama


Poja pool, tema toas teksavaibal põrandapadjana

PS. Teksavaip pole minu tehtud, küll aga minu teksadest tellimustööna

Ühesõnaga - valmis ta sai, aga see teksaprojekt kiskus seekord minu jaoks täielikult viltu. Kõigepealt oli mõte teha üks kott, mis aga sangade külgepaneku ajaks polnud üldse nii ilus kui tahtsin. Harutasin üles. Mõtlesin. Hakkasin patja tegema. Õmblusmasin hakkas jamama. Viskasin töö nurka. Mõtlesin. Proovisin uuesti. Tegin valmis....ja avastasin, et olin padjaklapi valepidi õmmelnud
. Mul oli klapile tasku peale õmmeldud, et see hakkaks padja peal pool käima, aga automaatselt õmblesin klapi sissepoole nagu tavalisele padjapüürile . Mulle aitab, enam ei haruta. Projekt lõppenud aga ega ma ta üle uhke ei ole

Meeldivamast ka.
Kuigi sõitsin reedel ühele rekkale sisse ja jäin autotuks (esiots kukkus töökojas kapotti lahti tehes eest ära), sain ma viimasel minutil enne tööpäeva lõppu omale asendusauto, mis tähendas, et sain sõita nädalavahetuseks poja ja ema juurde Jõgevamaale. Ja sealt siis juba pühapäeval Vikikese juurde tartlaste juulikuisele kokkusaamisele, et katsetada seebitegu ja päikeseprinti. Oli ütlemata tore pealelõuna ütlemata toredate inimeste seltsis - polnud kordagi tunnet, et ma neid kõiki esimest korda elus kohtasin. Aitähh, sulle veelkord Vikike võõrustamast ja kõikidele tänud toreda seltskonna eest.
Päevast kirjutab Vikike oma blogis pikemalt, koos ilusate piltidega.
Aga minu seebid kojujõudnuna

Kõige ilusam jäi emale

Ja ega mu poeg ei leppinud, et päikeseprint viletsa ilma tõttu tegemata jäi, vaid ta asus kohe (minu väikesel abistamisel) oma kodust T-särki tuunima.
Minust jäid see Tallinna poole sõitma hakates maha sellisena

Telefoni teel kanti ette, et oli välja tulnud küll. Reaalis näen ehk see nädalavahetus, kui poeg vanaemaga rongiga Tallinnasse tuleb.
Eks siis saab pilti seljas ka

Kena õhtut!
Kristab posted @ 15:52 - Link - kommentaarid (9)
08 Juuli 2008
Olen kurb, tige, kuri, õnnetu....


Vot sedasi hakkas tegema minu vanaemalt päranduseks saadud SINGERi õmblusmasin, millel sünniaastaks passi järgi 1927 ja mis meie perekonna kolme põlvkonna naisi senimaani tõrgeteta teenis.
Olen näppinud kõiki võimalikke nuppe, kuid kasu ei miskit

Ja mina olen end üles andnud sellesse TK-sse

Pidi see siis just nüüd juhtuma kui tähtaeg ukse ees ja mul vaid paar sirget õmblust teha jäänud. Täiesti kindlasti ma masinat enne projekti lõppu korda ei saa ja minu nimi läheb jorutajate kirja. Häbi on

Aga nööpnõelte abiga presenteerin oma poolikut tööd:
Põrandapadi teleka vaatamiseks:
Poja pool padjast:

Ema pool padjast:


Mitte iial ei pane ma end enam ühtegi projekti kirja
Kristab posted @ 18:15 - Link - kommentaarid (10)
286535 visitors