Kristabi kätetöö
Kristabi kätetöö
Vahest on hea aeg maha võtta ja ise midagi teha
20 Juuli 2007
Nädal möödas
Käisin Rannapit ja Taavit kuulamas-vaatamas, mis mulle väga meeldis ja Vilniuses (lennata ei meeldinud, aga ilm oli seal palju parem ja süüa sai hästi nagu alati ja see meeldis) Seetõttu ühtegi lõpuni valmis asja pole ikka veel ette näidata.
Aga juba hakkab looma

Ma pole vist esimene ega viimane, kes kurdab, et iseendast on võimatu normaalset pilti teha.
Aga noh, viimane ponnistus ja ma pean selle kleidi ükskord valmis saama niikuiniii
Kristab posted @ 15:56 - Link - kommentaarid
13 Juuli 2007
Nüüd juba hakkab topist kleit saama
Pusin ikka tasapisi "Heegeldan koos Marega" topi/kleiti vaikselt edasi teha. Täna avastasin, et vist võib varsti "ananasse" tegema hakata.

Ainus mure, et tundub, et tuleb ikka hirmus läbipaistev. Peaks sinna mingi voodri vist tekitama. Kui aga must vooder panna, siis vist ei paista muster välja. Nojah, samas ju kehaosas väga palju mustrit pole ka. Ma ei oska midagi praegu välja mõelda
Aga nagu Scarlett O'Hara ütles - homme on ka päev, ma mõtlen sellele homme. Aga ootan kõigi soovitusi.

Ja ühte asja tahan teile veel näidata. Käisin kolmapäeval poes ja nägin, et Anni Arro uus kokaraamat on müügil. Tahtsin seda osta, kuid veel enne kassasse minemist panin ikka tagasi.. Ei raatsinud. Mõtlesin, et kuidas ma lihtsalt keset nädalat niisama lihtsalt iseendale kingitusi teen. Parem premeerin ennast sellega siis kui põhjust on - näiteks kui oma kleidi olen valmis heegeldanud. Samapäeva õhtul tulid mulle 2 sõbrannat lastega külla (ühega neist polnud 2 aastat vahepeal kokku saanud). Ja 3 korda võite arvata, mis nad mulle tõid! Esimene vastus on õige!!!

Ja kui hästi vaadata, siis võib märgata, et kaanekujundus on tehtud minu köögilaua katete järgi, kas pole
Aga homme tuleb mu poja vanaemaga Tallinnasse. Hurraaaaa! igatsen juba ta järele
Kristab posted @ 19:23 - Link - kommentaarid (2)
10 Juuli 2007
Ja ikka ma pean kirjutama
Aga kahjuks mitte sellest, et minu "Heegeldan koos Marega" top, millest peaks mulle hoopis kleit tulema, hakkaks valmis saama. Heameelega ja kõva häälega räägiks, et aeglane edenemine on tingitud lihtsalt suurest silmuste arvust ringill, kuid karm tegelikkus on hoopis, et püsimatu olen . Noh, enda vabaduseks ma leidsin, et iga inimene pea ju saama vaheldust, muidu ju kaob see isetegemise rõõm ära, onju! Ja pealegi oskasin ma ju kunagi kududa ka, vaja oleks hoopis seda meelde tuletada. Pealegi, pole terves minu majapidamises mitte ühtegi patja (ma ei mõtle siin magamisepatju, neid ikka jagub, endile ju külalistele). Ma mõtlen sellist toredat kaisupatja, millega end diivanile mõnulema sättida ja mida vahel sülle võtta (siis kui poja maal vanaema juures on ja emmele kardinat õmbleb nagu eelmises postituses näha). Ja pealegi elutuba on nii ühtemoodi igavalt hallides-pruunides-beezhides toonides, et sinna oleks hädasti särtsu vaja. Ettekääne leitud, sai heegelkonks korraks kõrvale heidetud ja poest padjatoorik ning NOVITA HAVAIJI lõnga (nii mõnus pehme ja õiget värvi) toodud ning kudumist meelde tuletama hakatud. Alustuseks ja harjutamiseks lihtsalt edasi-tagasi parempidi silmuseid ning fantaasia puudumisel lihtsalt triibuline (kui üks tokk otsa sai, siis lihtsalt kudusin teist värvi lõngaga edasi). Ja tänaseks on minu "kootud soolikas" saavutanud mõõtmed, et katab ühe padja poole ära, ja seda ei saa ma ju mitte ainult enda teada jätta, vaid vaja valjult kõigile välja hõisata (tuletan siinkohal meelde, et minu viimane näputöö pärineb aastast 1995, enne kui Isetegija.net mind tagasi käsitöö tegijate hulka tõi)
Ja pilt ka muidugi.
Lõpetuseks, et käisin täna külas kus sai ülimaitsvat õllesuppi ja prantsuse singi-juustupirukat süüa. Ja ootan juba neljapäeva kui lähen Laulasmaale "Uljast Neitsit" vaatama. Päevalehes oli selle etenduse kohta täna ülihea arvustus.
Kristab posted @ 21:37 - Link - kommentaarid
09 Juuli 2007
Kardinate õmblemine edeneb, kuid õmblemises pole mina veel kätt valgeks saanud.
Ja selgitus siin:

Ja käsi õmblusmasinast sai täisautomaat. Tädi ei jõudnud nii ruttu kangast ette anda, kui väntaja kiirust pani.

Loen siin teiste kirja pandud kiiksusi ja jäin mõttesse. Kui palju on asju, mis "nii öelda kiiksuna" kordub. Kas see siis ei tähenda mitte, et tegelikult on just see asi normaalne ja kiiks on siis kui sedasi ei ole. Seda loogikat järgides leidsin, et minu suurimad kiiksud on.
1) ma armastan kala ja kõiki meremolluskeid. Kaasa arvatud seda puhastada (rekord on terve lapsevanni täis rääbiseid üksinda ära puhastatud suitsutamiseks), praadida, küpsetada, grillida, marineerida, suitsetada, peadest ja luudest uhhaad keeta jne. Kodus peab olema vähemalt 2 sorti kala (kui mitte muud, siis vähemalt konservi). Momendil oli külmkapis 4 sorti - eile praetud hõbeheik, ise marineeritud heeringas, sardiinid tomatis ja sprotid õlis, + ootamatute külaliste jaoks tursamaksa ja tuunikala konserv ning sügavkülmas krevetid.
2) minu lemmikkodutöö on triikimine. Seda tööd ei anna ma kellelegi.
Kristab posted @ 16:57 - Link - kommentaarid (4)
05 Juuli 2007
Mõned mõtetud faktid

Käsiloleva kleidi kohta:

1) see on edenenud 45 cm
2) 1 tokk Kotiväki niiti on läinud, mis tähendab, et ma olen läbi heegeldanud üle 660 m niiti
3) 2 rea = 1 mustrikord heegeldamiseks kulub täpselt 1 tund

Ostsin kardinariide

Ja miks siis see mõtetu fakt on võite küsida. Selles suhtes on ta vägagi mõtekas, et kui talvine päike tõuseb hilja ja mulle midagi ei tee, siis suvine päike alustab iga hommikut otse mu silmas ja paks kardin on ju hädavajalik. Aga miks ikkagi mõtetu - aga sellepärast, et ma EI OSKA õmmelda. Vabandust, valesti läks - ma EI OLE kunagi õmmelnud ja ma ei tea, kas ma oskan või ei oska.
Aga homme sõidan peale tööd otse maale (tuletan lapsele ema meelde) ja seal on veel alles minu vanaema vana täiesti funksiv Singeri masin. Proovin siis järgi!

Ja lõpetuseks üks "mõtetu pilt" - leia sealt mind üles (vihjeks, et täitsa keskelt tuleb otsida)

Kena õhtut ja peatselt algavat nädalavahetust!
Kristab posted @ 18:09 - Link - kommentaarid (4)
04 Juuli 2007
Ka see on ju isetegemine

See on minu paari viimase õhtu ajaviide olnud. Kõik oma kätega ja käsisaega tehtud (mis teha kui meest majas pole). Selgituseks niipalju, et oma praeguses kodus elame alles teist aastat. Otsus sai tehtud üleöö, sest siia juurde kuulus aed, mis tõsi küll oli naadi ja võsa läbimatu tihnik. Kuid OMA AED - milline õnn maal üleskasvanule, kes on olnud 15 aastat "Tallinna mägedes" sunnitud elama. Rääkimata pojast, kes rohkem aias õunapuu otsas kui toas on. Nojah ja terve eelmine aasta on läinud võsa langetamisele ja juurimisele ning parim naadi vastane võitlus on teha peenar, poolaastat seda viksilt ja viisakalt rohida, ning suve lõpus muru peale külvata. Ja nii tasahaaval ma seda ISE teen. Vaimusilmas on teada mis tast tulema peab, kuid kõik on tasa ja targu, ise ilma suuremate kulutusteta. Ei tea, kunas see kõik valmis saab
Ja siin minu selle aasta köögivilja Tootsi peenar - koos kasvavad 4 sorti salatit, 4 sorti tomatit (seemnest kasvatatud), porgandit, sibulat, hernest, basiilikut, tilli, küüslauku, aeduba ja ongi vist kõik 2x2 meetrit on peenra suurus


Ja tünnis on minu lemmik - suvikõrvits - mõnus, juba väikesed tulevad


Ja sügisel saavad kõik kes tahavad minu juurde ploome sööma tulla, Neid on tõesti palju


Käsitööst veidi ka. Nokitsen oma kleiti aga igal õhtul edasi heegeldada, kuid kuna praegu veel erilist mustrit ei ole, siis ei ole mõtet sellest torust pilti teha. Natuke piinlik isegi, vaadates teiste blogides, milliseid shedöövreid ikka on tehtud ja tehakse.
Aga panen siia oma viimase heegelduse, enne kui Isetegija.net mu taas käsitöö lainele tõi.


See on väike köögikardin 40-55x180 cm. Tehtud Mustamäe korteri aknale. Ja nüüd ta mul seisab, sest Nõmme, aastal 1911 ehitatud maja aknad on kõik laiusega 110cm. Ja valmimisaasta: AASTA SIIS oli 95...
Pole siis ime, et mul enam hästi välja ei tule.....
Kristab posted @ 17:01 - Link - kommentaarid (4)
02 Juuli 2007
Viisin eile oma lapse maale vanaema juurde suvepuhkusele. Häda selles, et lasteaed on ju suvel kinni, kuid kuna mina 3 nädalat oma puhkusest olin juba veebruaris-märtsis Kagu-Aasias resisdes ära raisanud, siis pole midagi muud teha kui suvi otsa tööd rügada. Et siis sügisel veel korra ja siis juba koos lapsega taas kord ühe nädalakese soojal maal puhata ja talveks D-vitamiini koguda.

Aga enne ärasõitu vaatasime laulupeo rongkäiku. Vägev oli. Nii oleks tahtnud ka ise lauluväljakule kohale minna. Kuigi ma ennast vanaks ei pea, siis tahtmatult ikka, tuli kogu aeg pähe mõtted, et kui mina veel noor olin ja oma kooriga Tallinnas laulupeol käisime, Lasnamäe kooli aula põrandal magasime (kui huvitav, sai tüdrukutega õudusjutte rääkida) ja Kadriorus esimest korda elus lõbustuspargis käisime. Ja muidugi kõige huvitavam oli kuidas me peale laulupidu rongiga koju sõitsime. See oli veel kõige huvitavam, sest rongis oli ka palju teisi koore. Ja rongkäik muidugi. Räägitakse, et igal inimesel on oma elus 5 minutit kuulsust ja minu oma oli siis ära ma arvan, sest rongkäigus näidati mind ka tervele Eestimaale ja terve Mõisamaa küla ja sugulased mujal Eestis oli väga ärevil. Ja pärast kordusest nägin ise ka ennast. Noh päris 5 minutit mind küll ei näidatud aga oma kõva 5 sekundit võis see olla küll . Huvitav kas see läks kogu mu elu kuulsusehetkena kirja, või on kuskil veel mind 4 min ja 55 sekundit kuulsust kuskil ootamas...
Aga jah, Laulupidu on võimas asi. Silmgi läks enam kui korra märjaks ja meeleliigutusel käisin ja korjasin aiast rukkililli ja karikakraid tuppa vaasi. Tegin neist pilti ka

No proovisin nüüd pildi üles panna. Kui välja tuli, siis kommetaariks, et laudlina on minu vanatädi tehtud, keda ma ise kunagi näinud ei ole ja vanust on sel vähemalt 70 aastat. Ja vaasiks on Kersti Karu autoritöö, pärit ARSi poest

kuid kui eelmine kord jäid minu pildid üles riputamata kuna fotoka juhe oli puudu, siis täna oli juhe olemas aga ma lihtsalt ei saanud sellega hakkama. Lugesin, et pean tegema omale pildialbumi, kuid seal on piirangud peal. Fotokas tegi pildi mis oli 2MB ja ma ei osanud seda arvutis väiksemaks teha ja jändasin mis ma jändasin aga ei leidnud fotokalt ka seda kohta üles, kus saaks seadistada, et aparaat ise pildid väiksemalt teeks Kui keegi oskaks hüva nõu anda, oleks väga tänulik

Ja käsitööst rääkides. Oeh.. olen jõudnud topist kleiti aretades juba puusadeni, mis mind sugugi enam ei rõõmusta. Ja see on tingitud ennekõike sellest, et mul on head tugevad eesti naise puusad (head sünnitaja puusad nagu ma arstist tädi mulle alati ütleb), kuid see tähendab et ma pean hirmus kõvasti kogu aeg silmuseid juurde kasvatama milles ma ka kuigi tugev pole (harutada on tulnud juba õige mitu korda) ja teiseks on üks ring juba nii pikaks läinud, et töö edenemine pole enam kuigi kiire võrreldes algusega.... Aga pooleli ma seda asja ka ei saa jätta, onju



Ja kui nüüd pildid tõesti nähtavale jäävad, siis suured tänud leili33-le
Kristab posted @ 21:17 - Link - kommentaarid (1)
286535 visitors