Unistustest tegudeni
Siilipopp
12 November 2011
Vaikuse aeg on läbi, vähemalt siin blogis. Viimasel ajal olen suutnud oma pojaraasule selgeks teha, et vardad ei ole kuigi huvitavad asjad vaid lihtsalt suht ebahuvitavad sõrmepikendused ja ise olen leidnud, et mitmeid asju on korraliku kontsentreerumise ja vaba aja ohverduse kaudu võimalik kordi kiiremini korda saata.
Pärast aastast pausi sai lõpuks osa võetud isetegijate koosviibimisest Ülenurmel, kus ma isegi taustkudumisega (rääkimata plaanipärasest tegevusest) ei tegelenud vaid imetlesin Sapsi tütart ja jutelesin niisama. Vahetult enne minekut ostsin Le_.li käest Noro sokilõnga ja sain nii Tintsikult kui Le_.lilt õpetussõnu kaasa (mis suurus vardad, kuidas pesta ...). Kõik see juhtus vaevalt tund või vähem pärast seda, kui olin Sapsile kirjeldanud, et minust pole kunagi mingit sokikudujat olnud (vanaemal Memmel lasin kooliajal kanna kududa ja vist veidi pealegi) ja ei tea millal ja kas üldse seda kunagi ette võtan.



Ühesõnaga, järgmisel päeval oli mul mu elu esimene täisisekootud triibuline valmis ja paari päeva pärast teinegi (võttes ette Minu Käsitööd Sokkide ja põlvikute eri 2010, nr.3). Vahepeal oli muid toimetusi vahel nagu näiteks pojale-tütrele mardipäeva maskide tegemine lasteaeda. Sain kätte ka oma Saaremaale ununenud poolelioleva pitssalli. Kuna järgmine nädal on poja 6. sünnipäev, siis said kiirelt meisterdatud 16 kutsekaarti (sees on kuhu-millal-tekst ja kirjeldus-joonistus, kuhu tulla).
Igastahes sokid on nüüd minu omad ja võib hakata mõtlema uute sokkide peale, ehkki ma päris täpselt veel ei tea silmade arvu arvestada, kuivõrd praegu tegin ehku peale ajakirjast järge ajades.
Siilipopp posted @ 21:30 - Link - kommentaarid (3)
132180 visitors