Juba juunikuus valmisid kaks salli, mis jäid pildistamist ootama .... ja nii nad sõitsid Norrast kaasa Tartusse ja siis Saaremaale. Kuna juuli lõpp hakkas lähenema ja Tartusse sõit tuli järjest lähemale, siis ühel hetkel andsin fotoka mehele ja nii ta oli sunnitud pildistama.
Musta salli pildistamine päikesepaistelisel suvepäeval ei ole just kõige kergem, nii et muud üle ei jäänud kui ise koos salliga pildile jääda. Lõpuks oli muidugi raske piltide vahel valikut teha ...

Muster: "Sofia kiri" Haapsalu salli raamatust lk. 167, äärepits lk. 180 (esimene)
Nupud: 9-silmalised
Lõng: Merino Oro, must
Vardad: 2,5 ja 3,5
Suurus: 180 x 75 cm









Muster: "Silvia kiri" Haapsalu salli raamatust lk. 167, äärepits lk. 181 (viimane)
Nupud: 9-silmalised
Lõng: Titan Merinos Extra, valge
Vardad: 2,5 ja 3,5
Suurus: 180 x 75 cm







Lõpuks pean veel tänama oma isa, kes mulle raami valmistas sallide venitamiseks - järgmist salli saab juba sellel vormida.

Kevadetöö üle mõtlesin pikalt .... nii pikalt, et lõpuks hakkas töö valmissaamisega väga kiire.... Roosa ja roheline ei ole väga minu värvid olnud. Samuti ei tahtunud midagi nikerdada lihtsalt linnukese kirja saamise pärast. Järgmiseks võimalikuks komistuskiviks oli materjal, millest midagi teha... Vaadates üle oma varusid leidsin, et mul on päris arvestatav tükk paksu roosat vilti ja päris mitut erinevat tooni siidniiti (vanavanaema ajast). Arvestatav tükk vilti tähendas, et seda jätkus nii umbes-täpselt väikese presskohvikannu soojendaja tegemiseks...



Kunagi kevadel ostsin raamatu Norra erinevate maakondade kindakirjadest ja -tikanditest. Kuivõrd me lahkusime nüüd Hordalandi maakonnast, siis valisingi Hordalandi maakonna kindatikandi, et jääks Norramaast mingi isetehtud mälestus.
Tikand sai tehtud taaskord vabakäeliselt, st. ilma mustrit vildile kandmata. Kõige arukam see just pole, sest tikand niimoodi ülemäära sümmeetriline ei tule, aga see ei olnud hetkel üdse nii oluline.



Veidi sai mustrit vähendatud, ehk keskpaigast paar osa ära jäetud, kuid üldilme annab see siiski edasi.
Kuivõrd eelmine nädal möödus suure pakkimise tähe all, siis tikandi jõudsin küll valmis, kuid kannusoojendi ise ei olnud veel lõpuni valmis. Nii pakkisin tikitud vildilapi koos siidniitide, nõela, pisukese roosa pitsi ja vildijäänustega käeulatusse, et teel Norrast Eestisse see enne 20ndat juuni õhtut valmis saada. Konkreetset ideed ei olunud. Pidasin tükk aega plaani, et kas heegeldan ääred või tikin ääred üle, kas kasutan kinnituses takjapaela või nööpe või midagi muud... Lõpptulemusena aga lasin käel taaskord omatahtsi liikuda ja sain sinna tagasihoidliku raamistuse koos pisukese pitsi ning Norra 1-kroonisest ja vildist tehtud nööbiga. Valmis sai see vahetult pärast Norra-Rootsi piiri ületamist ja tegin sealsamas autos ka pildi albumi jaoks ära (ning ka postitasin selle 18nda juuni hilisõhtul).



Täna, kodus kohvikannu kastist välja otsides sain proovida kas soojendi ka kannu ümber mahub - mahtus täpselt! Ise jäin rahule ja nüüd on argipäeva hommikutes natuke roosa-rohelist Norra-perioodi meenutavat ilu...

Olukord läänerindel: kaks salli ootavad endale äärepitsi külgeõmblemist, pesu, venitust, silmapuhvitusi ja pisukest pressi...; 2 kaelakeed ootavad lisavidinaid, et lõplikult valmis saada; aastaaegade projekti roosa-roheline töö ootab veel omajagu nõelapisteid; paar kunstilist projekti vajaks tegemist .... See on vaid käsitöösse puutuv teha-vaja-nimekiri kuhu lisandub suurpuhastus, suurpakkimine, ostlemine ja kodumaale reisiks valmis seadmine (sh. lasteaia lõpuüritused mitmel päeval). Kõike seda siis enne järgmise nädala neljapäeva pärastlõunat, kui autosse istume ja üle mägede, orgude ja merede teele asume...

Mõtlesin, et enne järgmist postitust, mis tuleb taas kord must-valge, teen ühe värvilisema postituse, hoidmaks alles esimesi katsetusi kunstilises vallas.

Kuivõrd akrüülvärid on mulle siiski uued vahendid millegi loomiseks, siis tuleb neid enne suuremaid projekte mitmekülgselt katsetada. Esmalt katsin ühe õhematsorti päevaraamatu (kuhu mul koguneb pigem erinevaid sirgeldusi ka kavasid, sünnipäevamenüüsid, kinginimekirju jne.) lehe valge gessoga, mis lehele veidi paksust ja struktuuri andis. Seejärel rebisin ajakirjadest sobivaid juuksesalke ja inglitiivamaterjali ja ka sinisilmad. Sinna peale akrüülvärve ja lõpuks kontuure musta tindipliiatsiga. Kokkuvõttes tean, et antud päevaraamatu õhukesed lehed on selliseks tööks siiski natuke liiga õhukesed ja ilmselt oleksid vajanud veel paari gessokihti, veel parem aga kui oleks olnud paksemad lehed. Aga siin see on.



Järgmiseks tahtsin katsetada ka musta gessot ning kuna maalitava pinnaga ehk lõuendi või akrüülvärvidele mõeldud paberiplokk ei kuulu hetkel mu varude hulka, siis sai võetud üks pooleks lõigatud paberkott ja vanast veinipakist pärit papitükk. Katsin need musta gessoga ja seejärel lasin kätel liikuda. Ikka tekkis sinna tütarlapse nägu roosilise õhetusega (kasutatud valget tindipliiatsit, valget ja roosat akrüülvärvi) ning suuremale lehele merehaldjas(?) (kasutatud valget tindipliiatsit; valget, roosat, sinist ja satiinrohelist akrüülvärvi; pitsilist templijäljendit; kuiva pintslit).



Nii need pildid mul kummutil seisid kuni ühe päevani, mil kesköökandis e. harjumatult varakult voodisse läksin ja ilmselges meelesegaduses need pildid endaga kaasa võtsin koos valge pliiatsi, hõbedase ja kuldse markeriga. Lasin siis ähmase valguse all oma käel vaba soovi järgi liikuda. Kõigepealt väiksem - kuna siin olid kõrgemad pinnareljeefid, mis tekkisid selle papitüki rebimisel, siis oli valida kas teen neist aiapostid või midagi muud. Käsi võttis oma suunad ja nii tekkisid sinna putukas ja inimpea - kuldsed.



Teise pildi puhul valis käsi taimefiguuri - hõbedase.



Nagu näha, ei saanud ma ka siin musta-valget välditud ... huvitav...



Väike puhkus enne tormi ... ja nagu näha on sall oma ülesannete kõrgusel... (postituse tegemise vahepeal sain lugada pikka positiivset iseloomustust poja ja tema arengu kohta, mis lasteaiast kaasa anti - hästi liigutav, et sellist ülevaade siin kaasa antakse)

"TK Must ja valge" on nüüd küll läbi ja ka töö sinna sai esitatud, kuid üks idee must-valges võtmes sai veel teostatud.
Kuna Haapsalu salle on nüüd juba kokku viis ja kuuendast on veel puudu üks äärepits ja lõppviimistlus, siis vajavad need sallid kohta, kus mälus püsida. Selleks saigi tehtud minu enda sallialbum, kuhu saab lisada pildid ja teksti salli kohta käiva infoga, sh. rehkendustega.
Köitmistehnikaks coptic binding nagu olen seda varemgi teinud. Kaaned jäid seekord paberiga katmata - 3 mm pappkaaned katsin musta gessoga, pildi kohalt valge akrüüliga ja tegin pildi ülekande nagu eelmises postituses kaelkirjakuga tehtud sai ... väikeseks lisandiks nii esi- kui tagakaanele templijäljendid.....





Seni olen salliarvutuste jaoks kasutanud oma kõige esimest coptic binding prooviköidet, millel veinipakiümbriset lõigatud kaaned. Sellel märkmikul on oma võlu ja sentimentaalne tähendus ja nagu just avastasin, ka kunstiline väärtus mu äsja 3 aastaseks saanud tütre portreepilt minust (ma küll enda meelest ei koosne nii paljudest ümaratest piirkondadest, aga noh - mida rohkem seda uhkem ja kuidas muidu mu pikkust illustreerida, ikka lumememmetehnikas).

Emadepäeva tervitused kõigile emadele-vanaemadele-vanavanaemadele!

Viimasel ajal olen järest enam seigelnud internetilehekülgedel "mixed media" - teemal. Väikese kokkupuute akrüülvärvidega sain üle aasta tagasi Tartu Roosi äri õpitoas ... ja tundub, et sealt on väike pisik külge jäänud ... või vähemalt on suur soov käelist kunsti arendada.
Esimeseks katsetuseks "mixed media" vallas sai pildiülekanne, kasutades Pebeo Gloss Gel Studio mediumit. Harjutuspildiks sai väike väljalõige ajakirjast kaelkirjakupildiga. Alguses olin veidi pettunud, et ei tulnud nii hea kui lootsin, sest olin alusvärvi vale valinud, aga täna, kui lapsed oma lõunaund tegid, siis sirgeldasin akrüülvärvidega edasi ning tulemus sai päris rahuldav... noh, ... esimese töö kohta. Sellel pildil saab olema ka täiesti praktiline lahendus aga sellest edaspidi....

"Pilt kaelkirjakust kes kaotas oma nina"

Projekt "TK Must ja valge" on üks neist vähestest projektidest, millest plaanisin kinni haarata aastaprojekti kõrval. Aeg läks aga ootamatult kiiresti ja kui käed on tegevuses pitssallide kudumistega, siis on raske end muule häälestada...
Siiski, üks mõte realiseerus - valge vilditud karp, millele on musta peenvillase lõngaga ornamendid tikitud ning mõned helmedki lisatud...
Veidi karvane ta sai, kuid see on antud villa omapära... nii lihtsalt on...



Lillornamendi kavand sai tehtud "veidi" teistsugune (pildil on ka poeg seda lilla pliiatsiga veidi täiendanud), kuid kui vaba käega tikkida, st. ilma piirjooni ette kandmata, siis käsi liigub omasoodu ning välja kujuneb midagi hoopis muud ...

Kavand:


Selline sai siis see must ja valge ... päris kindlasti tuleb üks must-valge töö veel, kuid kas homseks projektitähtajaks jõuab - ei tea...

Eelmise postituse saladuseloori kergitades.... (ebausk ei lubanud eile pikemat postitust teha)...

Valmis on saanud järjekorras juba viies Haapsalu sall. Kuivõrd ma ei ole eriline kuduja olnud (liiga kannatamatu ilmselt), siis olen huviga oodanud, millal mul nende pitssallide kudumise vaimustus üle läheb - nii on sündinud sallid kingituseks emale, ämmale, õele ja lõpuks ka endale... Ikka ei ole veel vaimustus möödas... Nii ongi kätte jõudnud aeg, kus julgen salle ka teistele Haapsalu salli peent ilu hindavatele inimestele teha.
Eile käisin kohalikus käsitööpoes kudumisringis, kus nii paarikümmed kudumishuvilist kord kuus koos käivad, et siis õppida mõnd uut pitsrätikut kuduma. Mina tegelesin selgi korral n.ö. taustkudumisega, ehk siis järgmise omamaise pitssalli kudumisega (aga võtsin ka igaks juhuks kaasa ka pitsrätiku mustri). Eelmisel korral oli mul kaasas ka Haapsalu salli raamat ja oma Kroonprintsi sall ning nii sai propageeritud veidi ka Eesti traditsioonilist käsitööd. Huvi on tekitatud ja juba paaril inimesel on Haapsalu salli raamatud tellitud ja kättegi saadud.
Tagasi tulles salli juurde ...

Kassitapukiri:


Muster lähemalt...


Kõik pitsisakid paigas...


...see on nüüd esimene sall, mille olen müünud ja mille kvaliteediga olen absoluutselt rahul.

Muster: "Kassitapukiri" Haapsalu salli raamatust lk. 167, äärepits lk. 182 (viimane)
Nupud: 9-silmalised
Lõng: Titan Merinos Extra, naturaalvalge
Vardad: 2,5 ja 3,5
Suurus: 180 x 75 cm

Ja pitssalli vaimustus ei ole lakanud - arvuti kõrval on juba poolel maal uus sall... (eks ole ju terapeutiline teha arvutitöö vahele teistsuguseid sõrme- ja randmeliigutusi).

Ootuspõnevuses ....

Mida teha, kui ei viitsi mune värvida? Selleks - pole midagi kergemat, kui et varuda mitu korda rohkem aega kui seda nõuaks munade värvimine, et siis viltida, tikkida ja värvida... ja vualaa ... ongi nagu värvitud munad...



Munatopsid-soojendid viltisin, tikkisin ääred üle (tegelikult oli plaan rohkem sinna tikandeid teha, aga midagi peab järgmiseks aastaks ka ju jääma ), puidust alused värvisin akrüülvärvidega ja siis kinnitasin kuuma liimiga topsid alustele.



Ja tegelikult panustasime me täna hoopis tütre sünnipäevale...



ILUSAID PÜHI!

(Norras on homme ka puhkepäev )

On kätte jõudnud viimane päev, et esitada "TK Käsitöö läbi aastaaegade" esimest tööd.
Suvel, kui kuu aega Eestis viibisin, sirvisin "Haapsalu sall" raamatut esimest korda Tartus raamatupoes ja panin raamatu tagasi riiulile, sest arvasin, et minust ikkagi mingit sallikudujat ei tule... Midagi jäi siiski hinge kripeldama ja paar nädalat hiljem, kui teel Saaremaalt Tallinnasse oli võimalus läbi hüpata Haapsalust, siis seda me ka tegime - Epp Maria Kokamäe galeriist ostsin selle kauni raamatu ära (lisaks sain juhtumisi kaasas olnud Anni Arro kokaraamatusse autorilt ka pühenduse koos autogrammiga, et see raamat siis mehega Norrasse mind ootama saata).



Nüüd olen valmis saanud endalegi üllatuseks juba neljanda pitssalli, mis seekorda jääb mulle endale. Raamatut esmakordselt sirvides olin millegipärast arvamusel, et Kroonprintsi kirja ma kindlasti kunagi ei koo ... ja nagu ikka, ära iial ütle iial. Kui selgus IT aastaprojekt, siis oli esimene mõte, et koon Kroonprintsi salli, endale, mitte kinkimiseks. Nii ka läks. Tunnistan, et see oli kõige pikem sallikudumine, millel on omad põhjused. Samuti on minu jaoks tunduvalt kergem kududa väiksema (aga mitte liiga väikese) mustrikorraga kirja.
Täna võtsin salli venituselt ja tegin pildid, ehkki pitsi ääresilmused vajavad veel puhvitamist... aga pildid oli vaja ära teha, enne kui liiga pimedaks läheb. Tunnistan, et mulle endale see sall tohutult meeldib...







Muster: "Kroonprintsi kiri" Haapsalu salli raamatust lk. 41, äärepits lk. 181 (viimane)
Nupud: 9-silmalised
Lõng: Titan Merinos Extra, valge
Vardad: 2,5 ja 3,5
Suurus: 187 x 88 cm