Tuunimise päev

Sattus minu kätesse laupäeval üks vanaroosa d˛emper (tänud lahkele andjale). Selga passis, aga varrukad olid kuidagi pikad ja laiad ja hoidsivad ka natuke imelikult. See-eest oli kampsikul materjal kadestamisväärne - 60% siid ja 40% puuvilla. Sellist ihusõbralikku kehakatet ei tohi ju ometi kappi vedelema jätta.
Ja siis asusingi kohe kampsunit tuunima!
Esmalt lõikasin otsast varrukad, siis õlad pisut kitsamaks ja varrukakaare kõrgemaks (tegelikult küll alumise poole madalamaks)
Seejärel tegin varrukad kõvasti kitsamaks ja õmblesin otsa tagasi.
Võtsin Õnneküpsisest ostetud vaskse kangavärvi (esimest korda sinna poodi sattudes mind nimi üllatas - viitas kuidagi mõnuainetele?). Ja siis tegin väikese puust neerumustriga templiga terve rea plätserdusi.



Et ikka veel uhkem oleks, panin varrukaotstesse Abakhanist ostetud pitsi ja mõned pitsitükid koos pärlitega rinna peale ka.
Ja välja tuli selline kampsik:



Et päev ikka täiesti roosa-punase tähe all toimiks, tegin ka ühe heegeldatud munaga kaelaehte.



Järgmine punane asi aga võtab veel natuke aega, enne kui sellega uhkeldada saab.

Loodetavasti pole minu blogi eriti pahane, et olen ta suht unarusse jätnud. Tegelikult on olnud ka selline toimekas sügis, nii et täna lõpuks tundub, et võin vähemalt mõneks ajaks rahulikult pühenduda ka käsitööle. See on mõnus......Maa on enam-vähem kaevatud ja maitsetaimed pandud uutesse kottidesse.



Vahepeal sai tehtud oma sõbrannast tekstiilikunstnikuga kahasse ka üks peokleit. Mina õmblesin ja tema tegi kõik vaimustavad aplikatsioonkaunistused. Tulemusega jäime mõlemad rahule. Lõike tegin ise ja see sai just selline, et mitte rõhutada olematut taljet.



Kaevasin kapist välja oma hea vana halli seeliku ja siis tekkis selline heegeldamise isu- just halli vesti heegeldamise isu. siin on minu tagasihoidlik vesti algus. Milline see vest lõpuks tuleb, ei tea. See selgub ilmselt asja käigus. Et tükkidega mitte päris metsa keerata, siis üritan neid vahepeal lõike külge nööpnõeltega kinni panna.