Jõuluaeg, jõuluaeg...

Piisab kui vaadata õue ja süüdata küünal ning jõulutunne ongi kohal. Soovin kõigile Isetegijatele armsat jõuluaega.
Minu tervitused on paigutatud ühte kootud piparkooki...



Meie peres on 1. advendil üks väga tähtis toiming ja see on tehtud. Nimelt tuleb eemaldada söögilaua kohalt elektrilamp ja asendada see küünlalühtriga. Ja sellest piisab, et oleks armas ja mõnus ja saaks alustada kõigi nende mõnusate jõulusebimiste ja jõulusöökidega.
Muide mitte väga jõulumeeleoluline tähelepanek, aga kolmekuningapäeval tunneme kõik siirast rõõmu. Ei, mitte jõulude möödumisest, vaid elektrivalgusest. (just nagu Lenin).

Ja siis lendas täna meie akna peale üks sasipeaga ingel. Selle käigus meenus kohe laul, kus sõnad ...tiibadeta ingel... Minu ingel ei saanud tiibateda, küll aga käteta. Alles viimsel hetkel avastasin, et inglitel on ikka lisaks tiibadele käed ka vajalikud, kasvõi selleks, et jõuluvalgust süüdata.



Kahjuks oli ingli pildistamine totaalne viga, mis tekitas talle mitmeid kehavigastusi, näiteks jalgade murdumine. Ei suuda meie kass eemal olla mistahes pildisessioonist, vaat selline modell on ja teised modellid lükkab ülbe näoga kohe kõrvale.



Et mitte nii kurvaloomuliselt sissekannet lõpetada, siis ütlen, et ingel läheb parandamisele, aga seoses advendiga võttis kass sisse koha diivani pehmeimas keskosas - jõulurahu, mis muud.

Süda sokisääres.

Mina see igatahes ei olnud , kes lubas siia kohe hirmus palju käsitööd postitada - see oli ilmselt mõni teine tööpink. Igaljuhul seisavad lõpetamata kujul kõik need asjad, mis siia tulema pidid. Et see blogi ikka na tühi ei oleks, siis püstitan esialgu vaid mõned pisitööd.
Algatuseks üks väike vilditud südameke, või on see piparkook?



Ja siis ühed üsna pisikesed udusokid, millel on nn Hiiu kand



Hiiu kannast teen juttu kohe järgmises postituses, nii et sellest tuleb pisuke järjejutt...