Tööpink tegutseb
27 Juuni 2009
SAAREMAA SOKID

Ei need sokid pole absoluutselt saaremakirjalised, on hoopis Kihnu vitsad ja Järvamaa kindakiri, aga neid on lihtsalt kootud näiteks praamis ja loomulikult praamiootesabas jne...



Minu äsjaalanud puhkuse esimesed päevad möödusidki Saaremaal ja Muhumaal Ja kui sõbranna mulle helistas ja küsis, et kas vedeled rannas, no siis torkas mulle meelde üks väike meenutus isa poolt kirja pandud saarema "lollides" lugudes (see on selline tore kirjatöö, mida isa sõnutsi saab lugeda vaid oma pere).
Ja meenutus siis selline:
"Mul tekkis alati lahendamata probleem: kuidas saab vilja kotti panna Liiva Marie, sest ta elas üksikult, kuna ma pidi selle tegevuse juures kogu aeg emal kotisuud lahti hoidma ja see oli üsna tüütu."
Ja umbes 70 aastat hiljem on ikka sama teema - nii see on ja nii see ikka paebki olema. Ehk selgituseks väike märksõnade nimekiri juhtumiks, kui sul pole piisavalt aega, et oma isakodu sagedamini külastada: lillede istutamine, rohi kasvuhoones, koid kapis, tolm ahju peal, surnuaed jne).

Kui ma väike olin, siis meeldis mulle hirmsast vaadata "varandust" Ega seda kogu aeg teha ei lubatud ka. Varandus oli suures kapis ja väga põnevates värvilistes karpides - isa medalid spordivõistlustelt (eelkõige meeldisid mulle need uhked paelad, mille otsas medalid rippusid) ja ema laulupeorosetid. Vat see oli varandus! Vaatasin nüüd ka natuke ja avastasin, et osa rosette on tegelikult sellest ajast, kui ema olemaski polnud - järelikult on osa neist kuulunud hoopis vanaisale. Ja laulupeoeelselt näitan teilegi neid uhkeid vanu märke.



Tagasiteel läbi Muhu muuseumi kohtasin ma "sokikest" . Selles muuseumis saab alati mõnusa värvilaksu kätte.



Päris muhulane ma küll pole, aga kuna mu sünnikodu jääb Muhust vaid 6 km kaugusele, siis otseloomulikult pidi ema mulle juba enne kooliminekut rahvarõivad tegema. Ega tal see vist väga käbedalt tookord läinud, eks ta käis ikka teadjamate tegijate käest asja õppimas - sisserännanu nagu ta oli. Ja mina kasvasin muidugi üles koos Muhu tikandiga. Naabritüdrukutega ikka proovisime oma nukuriietele tikkida juba enne kooliminekutki.



Ja kuigi minu Saaremaareis oli territoriaalses mõttes väga paikne (tuba-peenar...), avastasin, et mu kodumaja vahetusse lähedusse on tehtud päris põnev pood. (käsitöö ja antiik). Ei saanud endale soetamata jätta ühte sellist ahvatlevat varna.



Koju jõudes selgus, et õitsele on läinud minu segapeenar. Mina looduse poolt seatusse enamasti ei sekku, no mõned maltsad ma ikka eemaldan (vahetevahel). Roosid istutasin ise, ätsed (karikakrad) on toodud kas lindude või tuule poolt.


» tööpink posted @ 17:49 - Link - kommentaarid (6)
20 Juuni 2009
EI OLE SEINAKAUNISTUS!



...aga võib selleks saada, sest väga võimalik, et selga see ei sobi. Ilmselt on selline kiir-kaug-tegutsemine meie suguvõsa paratamatu eripära. See tähendab, et kleiti õmmeldakse enne peole jõudmist ka veel autos või leebema variandi kohaselt lõpetatakse silm rullis eelmisel öösel. Nii ka nüüd. Täna on minu lapse ülikooli lõpuaktus ja otse loomulikult teen ma kleidile lubatud vööd ikka eelmisel ööl, kusjuures kleiti ennast pole ma üldse näinudki - seda teeb Moole eelmisel ööl! Ahaaa! No ja kui see asi kokku ka sobib, siis näitan pärast kleiti koos vööga ka.





Ajalootudengile sobilik vöö on tikitud masinaga. Mis teha, kui ise selline laisk oled.

Tegelikult on mul ikka veidi piinlik ka, kui vaatan, et minu eelmise sissekande ajal õitsesid lumikellukesed. Üritan ennast parandada, sest kohe algab ju puhkus. Ja mida teha puhkusega... Mmmm, muidugi käsitööd.


» tööpink posted @ 05:30 - Link - kommentaarid (10)
Tööpink tegutseb
kui tahad tööpingi juurde tihedamini piiluda, siis kopi siit endale nupuke:

Photobucket
minust
Ostaksin pisut aega!
Age: parasjagu
Location: eesti keskel
Zodiac Sign: kaljukits
mulle meeldib
vanad asjad, uued ideed ja rõõmsad inimesed.
mulle ei meeldi
Ülbus ja alandav iroonia
karga külla
arhiiv
ja veel...

loen:
Igapäevaselt enamasti ajalehti.
Aga naudin neid väheseid päevi, kus õnnestub end mõne jutukaga kerra tõmmata. Heaks raamatuks võib osutuda kõik peale ulme, nendega ma millegipärast isegi ei alusta.

vaatan:
Kummalisel kombel ei jää heade filmide pealkirjad mulle meelde ja tihti ununeb sisugi ruttu, järele jääb ainult miski tunne. Enamiku filme suudan teleka ees mööda saata magades.

kuulan:
Nostalgiline, rahvuslik või instrumentaalne Eesti muusika, sekka ka etno, retro... Ja vaikus on ka vahel väga kõnekas.

külalisi on siin käinud

326355