29 Juuli 2009
Kangad kasutusse 2
Kui teil tuleb ühel hetkel vastupandamatu soov oma kangakapis luua suhteliselt õhuline olukord või vähemasti seisund, mil kapi ukse avamine ei too kaasa suuremaid varinguid, siis on väga sobilik õmmelda üks spiraalseelik. No pikema kangakoriluse tagajärgi ei pruugi üks tühipaljas seelik muidugi märgatavalt likvideerida. Ei teagi, kas tõuke just spiraalseeliku nikerdamiseks andis Krentu blogi või tõsiasi, et kunagi 70-ndatel kui need keerduvad seelikud kolehirmus moes olid, siis ma ema käest selle õmblemiseks luba igaljuhul ei saand - kes see ikka lapsele säärast hulka kangast kätte annab. Ja nüüd siis võtsin ikka esmalt paar meetrit lillelist ja siis kapist veel paraja jupi pruunikirjut ning lõpuks pidin ikka seljatagant ühte paani jätkama.
Lõike tegemiseks sain ühe mingi variandi burdas, mida siis ikka ka muutsin, sest originaal oli passega ja alt mõeldud sopiline olema.
lilleline kangas siis Saaremaalt ja pilt tehtud Hiiumaal.
Kui teil tuleb ühel hetkel vastupandamatu soov oma kangakapis luua suhteliselt õhuline olukord või vähemasti seisund, mil kapi ukse avamine ei too kaasa suuremaid varinguid, siis on väga sobilik õmmelda üks spiraalseelik. No pikema kangakoriluse tagajärgi ei pruugi üks tühipaljas seelik muidugi märgatavalt likvideerida. Ei teagi, kas tõuke just spiraalseeliku nikerdamiseks andis Krentu blogi või tõsiasi, et kunagi 70-ndatel kui need keerduvad seelikud kolehirmus moes olid, siis ma ema käest selle õmblemiseks luba igaljuhul ei saand - kes see ikka lapsele säärast hulka kangast kätte annab. Ja nüüd siis võtsin ikka esmalt paar meetrit lillelist ja siis kapist veel paraja jupi pruunikirjut ning lõpuks pidin ikka seljatagant ühte paani jätkama.
Lõike tegemiseks sain ühe mingi variandi burdas, mida siis ikka ka muutsin, sest originaal oli passega ja alt mõeldud sopiline olema.
lilleline kangas siis Saaremaalt ja pilt tehtud Hiiumaal.
25 Juuli 2009
Lendav pluus ja kangaholism
Tegelikult sai see pluus valmis juba kuu aega tagasi. Lihtsalt oli vaja suvise peo jaoks midagi kerget. Eriline ja mõnus on selle pluusi puhul just materjal - 100% siidi. Mmm.. väga inimsõbralik. Kuna minu fotokas nr 1 on katki, ei saa ma pluusi iseenda seljas pildistada ja nii olin sunnitud ta sellele mannile selga tõmbama. Mannike on aga minust vähemasti 3 numbrit väiksem, nii et väga hästi see talle just ei passi.
Nädalake tagasi läksime sõbrannaga poest fimo ostma, aga sattusime täiesti "kogemata" ikka ka kangapoodi. Ja siis meid tabas jälle see kangaholism (nagu alkoholism). Tagasi tulles oli kummalgi kotis vähemasti kolm täiesti ettekavatsematut kangajuppi. Siis lubasin, et kohe samal õhtul õmblen ära kolm eelmist, mis täpselt sama ettekavatsematult ostsin uuest Orissaare poest nädal varem. Eile selgus, et õnneks on säält poest tänaseks kõik normaalsed kangad ära ostetud! (Et nagu vene aegne kuiv seadus
).Aga esimene sellest poest saadud kangas moodustus kaheks väga sürrealistlikuks padjaks. Ma pole ammu midagi nii erilist ühel kangal kohanud. Küll on ikke kunstnikul fantaasiat olnud. Ja siis selgus kanga servi uurides, et tegemist on hoopis kangaprindiga. Äkki mõne kunstniku ainuekemplar??? Kõik kangarestid maksid seal poes 10 krooni. Aga homme panen siia üles kaks järgmist, sest need on veel pildistamata...
Hull sürr kangas!
19 Juuli 2009
Laulukindad ja suur suvi
Ikka veel laulupeolainel. Ja mina saan sellel lainel veel pikemalt olla, sest lisaks neile võimsatele emotsioonidele, mida laulupidu pakkus, seostub mul laulupidu ka ühe kindaga. Just ühega, sest teist veel ei ole (muide see on ka poolik alles). Jõudsin lauluväljakule siis, kui kõik ja tõesti kõik kohad olid juba inimesi täis. Polnud isegi seisukohti enam ja istuma sain sinna üles-üles kõrgele mururibale, aga kuna meie ees oli vahekäik ning seal inimesed, võis laulu küll kuulda, aga peale toredate eesti jalgade polnud näha midagi võimalik. Ja nii ma seal siis istusin - lõng, vardad ja laul. Ja kuna poole peo pealt ostsustasin siiski allapoole liikuda ja ülejäänud ülevad hetked tihedalt inimeste vahel seistes kuulata, siis just nii poolikuks see kinnas esialgu jäigi...
Aga laulupidu oli liigutav, ja kui palju kauneid rahvarõivaid oli ka publiku hulgas!
Veel üks väikene rahvuslik motiivike, mis läheb kleidi rinnaesisele.
Aga käsitöölainel on nii, et poolikud tööd valmivad kuidagi visalt, sest õues on lihtsalt niiiiiii ilus.
Käänuline-lilleline tee Saaremaal.
Ikka veel laulupeolainel. Ja mina saan sellel lainel veel pikemalt olla, sest lisaks neile võimsatele emotsioonidele, mida laulupidu pakkus, seostub mul laulupidu ka ühe kindaga. Just ühega, sest teist veel ei ole (muide see on ka poolik alles). Jõudsin lauluväljakule siis, kui kõik ja tõesti kõik kohad olid juba inimesi täis. Polnud isegi seisukohti enam ja istuma sain sinna üles-üles kõrgele mururibale, aga kuna meie ees oli vahekäik ning seal inimesed, võis laulu küll kuulda, aga peale toredate eesti jalgade polnud näha midagi võimalik. Ja nii ma seal siis istusin - lõng, vardad ja laul. Ja kuna poole peo pealt ostsustasin siiski allapoole liikuda ja ülejäänud ülevad hetked tihedalt inimeste vahel seistes kuulata, siis just nii poolikuks see kinnas esialgu jäigi...
Aga laulupidu oli liigutav, ja kui palju kauneid rahvarõivaid oli ka publiku hulgas!
Veel üks väikene rahvuslik motiivike, mis läheb kleidi rinnaesisele.
Aga käsitöölainel on nii, et poolikud tööd valmivad kuidagi visalt, sest õues on lihtsalt niiiiiii ilus.
Käänuline-lilleline tee Saaremaal.
02 Juuli 2009
RAHVUSLIK FIMO ja VIIMASE VEERU LIIM
Pisikese laulupeoeelse mäkerdamise tulemusel valminud ambla kindakirjaga fimoehe.
Sellist peenikestest fimopulkadest kindakirja ladumist katsetasin juba mullu. Veidi selline kannatlikkust nõudev töö on , seetõttu on ka tulemus ikka natuke kõveraloomuline (põhiliselt kannatlikkuse puudumisest, aga ega mulle väga sirged asjad ei meeldi ka).
Kinnise tegemisel kasutasin sellist äkilist kahekomponendilist liimi. Mäletan, et lapsena lugesin viimasest veerust (üle 40-nesed teavad, mis see on - Noorte Hääle jaburad lühiuudised), et ksukil lasti müügile nii hea liim, et lapsukestel jäid sõrmed kleepetööst nii kokku, et tuli lahti opereerida. see oli ikka lapse jaoks väga vapustav uudis. Ja muide nüüd suutsin ikka selle äkilise liimiga ka näpuotsi kujundada...aga liimib hästi!
Mitte, et hiljem poleks selgunud, et see vidin läheb niisama ka ülepea. No kujutlegem siis, et ma pean teda üle uhke rullisoengu sättima ja selleks on vaja ilmtingimata kinnist. (Keskmine rullide arv minu peas on 17+4-21.
Pisikese laulupeoeelse mäkerdamise tulemusel valminud ambla kindakirjaga fimoehe.
Sellist peenikestest fimopulkadest kindakirja ladumist katsetasin juba mullu. Veidi selline kannatlikkust nõudev töö on , seetõttu on ka tulemus ikka natuke kõveraloomuline (põhiliselt kannatlikkuse puudumisest, aga ega mulle väga sirged asjad ei meeldi ka).
Kinnise tegemisel kasutasin sellist äkilist kahekomponendilist liimi. Mäletan, et lapsena lugesin viimasest veerust (üle 40-nesed teavad, mis see on - Noorte Hääle jaburad lühiuudised), et ksukil lasti müügile nii hea liim, et lapsukestel jäid sõrmed kleepetööst nii kokku, et tuli lahti opereerida. see oli ikka lapse jaoks väga vapustav uudis. Ja muide nüüd suutsin ikka selle äkilise liimiga ka näpuotsi kujundada...aga liimib hästi!
Mitte, et hiljem poleks selgunud, et see vidin läheb niisama ka ülepea. No kujutlegem siis, et ma pean teda üle uhke rullisoengu sättima ja selleks on vaja ilmtingimata kinnist.
(Keskmine rullide arv minu peas on 17+4-21.
