Tööpink tegutseb
30 Aprill 2011
Laua puhastamine vol 1

Kui mingi õmblustöö on vaja hetkeks pooleli jätta ja käest panna, siis asetan mina selle ilusasse punutud korvi, mis on minu õmbluslaual. Mis te arvate, mitu tööd seal tavaliselt on? Tagasihoidlik inimene pakuks vastuseks, et umbes neli või siis seitse või... Tegelikult on neid just niipalju, et kast EI PAISTA üldse välja ja see kast ei ole just eriti väike. On asju, mis on kasti sees ja neid, mis on kasti peal ja ka neid, mis on kasti ees (kasti taga ei ole, sest kast on vastu seina .
Seadsin endale kohustuse ausal moel see kast tühjendada ehk siis mitte ei pane kastist asju kappi, vaid lõpetan need ära. Ja ei vali, vaid teen järjest, ülevalt alla, paremalt-vasakule. Enamus neist on paraku sellised, mille näitamine või pildil jäädvustamine oleks suht mõttetu.
1. Lapse T-särk tehtud 2 numbrit väiksemaks.
2. Pluusi varrukad lühemaks ja pluus kitsamaks.
3. Püksid lühemaks.
4. Üks taastarvituse poest ostetud tavaline kampsun, mis vajas veidi tuunimist. Kaunistuseks sättisin jupikese satsi-volangi ja erinevatest tükkidest kokku õmmeldud pusaketta. Materjaliks üks omaõmmeldud pluus, mis on jupikaupa juba mitmele rõivaesemele lisandiks läinud. Lihtsalt on sel kangal nii mõnusad värvid, aga kuna ta õhku läbi ei lasknud, siis pluusina jäi teine seisma.



Kampsun pidi saama küll tütrele, aga kuna meil on toimunud siin väike kollektiivne kahanemine, siis võtan hoopis endale





» tööpink posted @ 21:14 - Link - kommentaarid (12)
25 Aprill 2011
Tünnseelik nr 1

Nüüd siis lubatud kevadine presentatsioon tünnseelikule nr 1. Tünnseelik on minu meelest hulka muhedam sõna kui tuppseelik . Tegelikult peaks ütlema tünnike, sest see seelik tuli ikka värvlist nii väike, et selga ma ei suutnud seda isegi hinge kinni hoides pigistada. Kuna harutada ei viitsinud, siis leidsin lihtsalt peenma pihaga kandja. Lõppkokkuvõttes tuli see tünnike aga veelgi väiksemaks teha, et hästi istuma jääks.



Selle seeliku tegemine andis taaskord veenva tõestuse, et kõik, mis kord kappi korjatud, on kunagi väga vajalik. Kangas on täiesti nõukogudeaegne, vist oli Keila vabriku toode, ostetud restitükina ja ikka väga soodsalt. Läks kõigest 25 aastat, enne kui tumesinine triibuline jälle IN on.

Ühe kevadise pluusinikerdise tegin ka. Õigupoolest on see täiesti tavaline särkpluus (Ottobre lõige, mille järgi olen vast 10 pluusi teinud), ainult esitükile panin rinna alla väikse kummi ja paelakinnise, millel mingit otsest otstarvet polegi.


» tööpink posted @ 21:05 - Link - kommentaarid (9)
24 Aprill 2011
Kevadpostitus

Milline imeline kevadpühadeilm - lill õitseb...



... ja päike paistab.



Ja laual on pasha ja hõbedakook - kõik nii nagu alati. Tegelikult minu lapsepõlvekodus pashat ei tehtud, rääkimata hõbedakoogist. Värviti mune ja koksiti, pajutibud pandi vaasi ja kõigil oli tore. Aga lapsepõlve mitmete kevadpühade kõige toredamaks hetkeks sai pidu tantsuõpetaja pisikeses ühetoalises korteris. Kõik me pubekaohtu plikad läksime siis, kenasti värvitud muna kaasas, õpetaja juurde koju. Tema aga oli alati katnud ilusti laua, teinud kohupiimast 12 munaga pashat ja hõbedakooki. See oli väga eriline ja väga pidulik - traditsioonid, mis ilmselt pärinesid tema lapsepõlvekodust Tartust. Hiljem otsisin vanaema pärandatud kokaraamatust (Daani kokaraamat) pasha ja hõbedakoogi retseptid ja nii olen minagi neid kahte toitu ikka juba oma 25 aastat järjest vaid kord aastas teinud.



Hõbedakook on üks väga sobiv kook lihavõttelauale, sest selle sisse kasutatakse ära munavalged, mis pashast järele jäävad. Kook tuleb õhuline ja hea ning sobib süüa ka järgmisel päeval.





Panen siia ka retsepti.

Hõbedakook (hõbedasai)

8 munavalget
12 loodi (umbes 150g) suhkrut
1/2 naela (umbes 200g) jahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
poole sidruni koor (riivitud)
12 loodi (150g) võid
1 dl mandlilaaste või tükeldatud mandleid

Vahusta munavalged hästi tugevaks vahuks.
Sega õrnalt juurde suhkur, riivitud sidrunikoor, küpsetuspulbriga segatud jahu ja mandlid.
Lõpuks nirista juurde sulatatud ja jahutatud või.
Pane taigen määritud ja mandlilaastudega ülepuistatud vormi ja küpseta 160-170 kraadises ahjus umbes 30-40 minutit.

Mune värvisime ikka ka. Lastele ja koos lastega.




Ja siis ka selliseid vanainimeste omasid





» tööpink posted @ 11:39 - Link - kommentaarid (7)
21 Aprill 2011
"Kaunid" balloonid ehk seelik ühe tunniga

Kõik sai alguse sellest, et ma mõtlesin endale kevadperioodiks sellise ümarpepu lühikese balloonseeliku õmmelda. Tegelikult õmblesin ka (näitan järgmises postituses), aga tuli vöökohalt veidi liiga väike. Kuna ma värvlit proovida ei viitsinud ning kohe kolm ilusat tepinguõmblust sellest läbi sirutasin, siis panin seeliku lihtsalt kõrvale. Eks selle saab mõni saledam ja neid juba jätkub! Järgmise ballooni või tuppseeliku (isver, kui nõme nimetus) valmistasin hommikul kella seitsme ja kaheksa vahel. Et kuidas siis nii kärmelt? Panen siia ka väikese õpetuse (pilte töö käigust ei taibanud küll teha), ehk on kellelegi abiks.



1. Osta mõnest taastarvituse poest passe (ja voodriga) seelik, mis oleks sinu mõõtudest vähemalt 3-4 numbrit suurem ja millel kinnis oleks seljataga või ees.

2. Haruta lahti küljeõmblused (voodril võib lõigata). Nüüd on kaks seelikutükki, kummalgi ilus ülemine serv ja vooder.

3. Tagumisest tükist lõika oma mõõtudele vastavat seelikulõiget kasutades uus tagatükk (alt pisut kitsenev ja paraja pikkusega).

4. Esimesel tükil haruta passeosa mõlemalt küljelt umbes 10-15 cm lahti. Lõika passeosa oma mõõtude järgi otstest lühemaks, aga seeliku alumisele poolele tee kummalegi poole üks nii sügav volt, et alumine osa passega jälle kokku klapiks. Lõika seelikule alt kitsenev joon ja paras pikkus. Minu "toorseelikul" oli viltune passe, aga see ei seganud asja.

5. Lõika ka voodritükid põhitükkide järgi parajaks.

6. Ääresta küljeõmblused ja õmble seeliku küljed uuesti kokku. (Vooder ka)

7. Palista alläär ja ongi valmis!

POLE VAJA ÕMMELDA EI KINNIST EGA VÄRVLIT ja moodne seelik valmis!

» tööpink posted @ 05:31 - Link - kommentaarid (9)
16 Aprill 2011
Pikne või mis

Kõigepealt annan ülevaate, milline oli vanaema (minu jaoks küll ema, aga kutsume teda juba ammu kõik vanaemaks) reaktsioon, kui ta meie koostatud portfoolio kätte sai. Mis te arvate, kas ta sai kohe aru, millega on tegemist? Muidugi mitte. Algul vaatas, et oi kui ilusad pildid ja näe siin ju viiene mees alles titekärus ja oh kui toredad lapsed ikka! Ja siis umbes kümnendal leheküljel avastas, et kae, kas mina kudusin sellise kampsuni, näe ei mäletandki enam. Ja umbes 15 lehkülje paiku sai vanaema lõpuks aru, et kõigil siin ju seljas tema kootud asjad No siis ta vaatas kohe seda albumit ikka eest takka ja tagant ette ja küllap vaatab veelgi, võib-olla näitab naabrinaistelegi...

Aga täna oli juba järgmine sünnipäev. Kui keegi saab viieseks ja ta on poiss, siis mida talle tuleks kinkida - ikka miskit pikset või mis auto see oligi. Nii asus vanaema tööpink usinasti seda punast autot särgile maalima ja pükstele tikkima.



Püksid pidid soovikohaselt küll tulema rohelised, aga said justkui hallikad, sest ühtegi sobilikku rohelist riiet poes lihtsalt polnud. Praegu pilti siia üles pannes vaatan, et kas olen tõesti teinud kaherattalise auto? Selleks on küll ainult vanaemad võimelised Kuigi ise sõidan siiski neljarattalisega.



Ja lõpetuseks sai väike õde ka venna sünnipäeva puhul uue seeliku.


» tööpink posted @ 18:59 - Link - kommentaarid (7)
13 Aprill 2011
Vanaema portfoolio

Milline on parim sünnipäevakingitus emale-vanaemale-vanavanaemale? See on päris raske küsimus, sest see on vanus, kus justkui kõik asjad on olemas ja need mida pole, need tunduvad ehk meie arust hirmus vajalikud, aga ei pruugi seda mitte olla vanaema meelest. Vanavanaemad ei vaja enamasti ei mälupulki ega moodsaid saapaid ning ehteid nad ka eriti ei kanna (vähemalt meie vanavanaema mitte). Põllesid ja kitleid on juba küll õmmeldud, nii et neid peaks kah jaguma. Aga hüva mõte meie kuduvale vanaemale tundus olevat üks tore portfoolio kokku panna.

Mul tuli kohe meelde proua Riisi kirjutis memmest, kes muudkui kudus, aga ei raatsinud kellelegi sokke ära anda. Meie vanaema aga muudkui koob kõikidele toredaid asju. Nüüd siis kogusime kokku kõik uuemad ja vanemad pildid, kus kellelgi vanaema kootud asjad seljas on ja lasime pildid suurendada. Millest pilti polnud, nende asjade pildistamiseks korraldasime lausa mitu fotosessiooni. Lõpuks saime kokku toreda albumi, kus vanaema kootud kampsunid, kleidid, mantlid, sallid ja kindad kenasti sees on - ikka laste ja lastelaste ja lastelastelaste seljas. Lisaks albumile õmblesin juurde ka vardakotid, et vanaema vardatagavara koos püsiks.



Vanaema pole veel kingitust kätte saanud, nii et paluks üllatust salajas hoida

» tööpink posted @ 14:16 - Link - kommentaarid (23)
10 Aprill 2011
Kevad

Elu on lill. Soe ja kahaneva lumega. Tahaks kohe moodne olla - 20 aastat noorem, 10 kilo kergem, 5 korda rõõmsam. Kanda lillelist kleiti ja teha kõike jooksujalu, mitte ajapuudusest, vaid lustist. Käsitöö on ka täna justkui käigupealt, ei miskit nr 1 varrastega kudumist ega peent tikandust, kähku, kiiresti ja moodsalt. Paljalt markeriga.


» tööpink posted @ 14:20 - Link - kommentaarid (8)
03 Aprill 2011
Sokid liinil Vändra-Riia

Mõned minu tuttavad kindlasti nüüd loevad, et mis Vändra? Aga lihtsalt seetõttu, et enne Vändra teeristi ei võtnud ma tööd kotist välja. Tegelikult ei peatunud ma ka Riias, vaid lendasin edasi Tbilisisse, aga lihtsalt sokk sai Riias valmis. Ja teine tagasitulles. Mis kõik juhtus vahepeal, sellest saab lugeda siit





Kuidagi on läinud nii, et vahepealne väike ringirändamine ja enne ja pärast seda kuhjunud tööd on mind käsitöölainelt kuidagi kaugemale viinud. Tegelikult on terve rida asju lõpetamata ja mõned ka pildistamata.
Ma ikka hirmsasti ihkaks endale mingit seltsilist, kellega koos vastastikku pilte teha. (Kadestan siinkohal proua Marmelaadi, kes alati hiilgab siin oma toredate fotusessioonidega). Ja et seelikust üldse mingit pilti saada, tuli see lihtsalt põrandale langetada, kuigi seljas näeb see loodetavasti natuke parem välja Seelikul on seespool erk türkiisikarva vooder ja alumine äär on selle külge kroogitud. Seetõttu on seelik selline alt suvalise pussaka moodi (seljas muide väga mõnus ja kortsumine pole probleem).



See on minu praegune lemmikkossakas-seelik, mis on absoluutne taaskasutus. Ülemine ots ja osa siile on lapse laiaks jäänud püksid ja et sobivat kangatükki sinna juurde polnud võtta, mis tundub minu kangavarude juures muidugi ilmuskumatu, siis haarasin kapist ühe meestepintsaku.

Kas teie meestel on ka kapis kasvav rivi pintsakuid, mis justkui on juba vanad, aga ka mitte nii vanad, et keegi need ära viskaks. Teiste rõivatükkidega võib ju nende eluõhtal miskit mustemat tööd teha, aga pintsakuga juba remonti või kaevetöid ei tee. Ja nii nad seal siis seisavad. Tegelikult pean tunnistama, et seeliku õmblemisega läks nii kiireks, et ma ei viitsinud oodata, kunas kallis kaasa üles ärkab, et üle küsida - ega ta juhtumisi seda kuube veel kandma ei taha hakata. Aga kuna pintsaku kadumist pole ta märganud ja minu seelikul kahtlaselt oma kuue karva taskuid pole ka tähele pannud, siis võib oletada, et nii see jääbki.

Vanade pintsakutega võib hiidlasel olla muidugi oma suhe... Toon siinkohal ära ühe hiiu loo.
Läheb hiiu vanamees mööda teed, vaatab maas surnud vares. Pistab varese kuuetaskusse "Ehk läheb taris." Järgmisel aastal pistab käe kuue taskusse, vaatab näe - surnd vares: "Ei läind taris" ja viskab varese minema.



» tööpink posted @ 11:48 - Link - kommentaarid (22)
Tööpink tegutseb
kui tahad tööpingi juurde tihedamini piiluda, siis kopi siit endale nupuke:

Photobucket
minust
Ostaksin pisut aega!
Age: parasjagu
Location: eesti keskel
Zodiac Sign: kaljukits
mulle meeldib
vanad asjad, uued ideed ja rõõmsad inimesed.
mulle ei meeldi
Ülbus ja alandav iroonia
karga külla
arhiiv
ja veel...

loen:
Igapäevaselt enamasti ajalehti.
Aga naudin neid väheseid päevi, kus õnnestub end mõne jutukaga kerra tõmmata. Heaks raamatuks võib osutuda kõik peale ulme, nendega ma millegipärast isegi ei alusta.

vaatan:
Kummalisel kombel ei jää heade filmide pealkirjad mulle meelde ja tihti ununeb sisugi ruttu, järele jääb ainult miski tunne. Enamiku filme suudan teleka ees mööda saata magades.

kuulan:
Nostalgiline, rahvuslik või instrumentaalne Eesti muusika, sekka ka etno, retro... Ja vaikus on ka vahel väga kõnekas.

külalisi on siin käinud

321664