Tööpink tegutseb
31 Oktoober 2013
Et kõik ausalt ära rääkida...

...pean alustama aastast 2007, mil oma lapse õhutusel siia blogi tegin. Blogi tegemise eesmärk oli mul küll selline kohatu - tahtsin teada, mida, kuidas ja miks käsitööinimesed siin internetis toimetavad. Miks nad blogivad? Mulle tundus, et kui neid blogijaid on nii palju, siis pean sellest koolis ka oma õpilastele rääkima. Aga kuidas sa ikka räägid sellest, mida täpselt ei tea.

Mõtlesin, et blogin paar kuukest ja ehk saan siis aru, miks seda tehakse. No nagu näete, jäin kuueks aastaks. Vahepeal on juhtunud nii mõndagi. Olen teinud nii- ja naasugust käsitööd, lõpetanud Viljandi Kultuuriakadeemias pärandtehnoloogia eriala, jätnud selja taha 25 aastat koolitööd. Arvan, et nüüd on just paras hetk, et tulla nö kapist välja, võtta oma nimel eest ära töö ja jätkata lihtsalt pingina. Ja kuigi alustan nüüd blogimist uues keskkonnas, siis ei alusta ma tühjalt lehelt vaid jätkan sealt, kus siin jutt pooleli jäi.

Elagu käsitöö!

Teiega oli siin tore, tulen siinsetele blogidele alati külla. Kui aga keegi tahab minu koduseid (töiseid teemasid ma jätkuvalt ei postita) edasi kaeda, siis asun nüüd aadressil Koe Kiri

» tööpink posted @ 12:16 - Link - kommentaarid (6)
06 Juuli 2013
Tööpüksid

Kui juba peres on üks väike mudilane, kes tahab hirmsasti koos suurte meestega tööd teha, siis otse loomulikult peavad olema tal ka päris tööpüksid. Taskutega. Pliiatsiga.







» tööpink posted @ 13:19 - Link - kommentaarid (10)
03 Juuli 2013
Lõpust algusesse

Kaks aastat tagasi ma postitasin siia, et nüüd hakkas vanaema tudengiks. Isegi värskele statsionaarsele tudengile kingitud kotikese sisu puistasin siin avalikkuse ette (ikka kaks vihikut, pastakas, kaks kondoomi jne...). Nüüd on kaks aastat läbi. Vanaema sai veelgi rohkem vanaemaks (kolmest lapselapsest sai kuus) ja ühtlasi ka diplomi pärandtehnoloogia magistriõppe esimese lennu lõpetamise kohta

Siinkohal oleks paslik teile reklaamiks hõisata - pärandtehnoloogia magistriõppesse võetakse veel nädala lõpuni dokumente vastu! Oli pingeline ja äge

Ja nüüd käsitööst. Kõik see kaks aastat olen teinud käsitööd, aga nagu ma lubasin siia mitte riputada koolitöid ega ka päristöid, vaid ainult selliseid koduseid hobitegemisi, siis tunnistan ausalt, neid on jäänud ikka vähemaks. Ja needki tehtud asjad, enamasti millegipärast kleidid, on siia pikemat aega riputamata. Alustan nüüd siis lõpust. Ehk lõpukleidist. Ja siis tasapisi postitan ehk ka vahepealsed.
Loodan, et minu kursusekaaslased ei pahanda, kui siia meie lõpupildi paigaldan, sest ühtegi teist normaalset pilti mul sellest kleidist ei ole. Mina olen üsna keskel



Kui te nüüd arvate, et ma lõpuaktusel natukene ka sukka kudusin, siis nii hulluks asi siiski ei läinud, vardakotti oli lihtsalt hea vajalikke esemeid pista.



Kleit on õmmeldud mingist üsna langevast krobelisest kangast, mis meenutab veidi linast, aga varrukad ja alumine äär on lillelisest trikotaa˛ist. Lõige kohendatud Ottobre lõike järgi vastavalt vanaema mõõtudele ja tegumoele.



» tööpink posted @ 15:38 - Link - kommentaarid (15)
17 Märts 2013
Tillukesed udupüksid

Püksid on kootud beebilaama lõngast, mis on nii udupehme, et võib väikese inimese hoobilt tudile panna. Just nii juhtus paar aastat tagasi sellest lõngast kootud eelmiste pükstega. Et vaevalt said püksid jalga, kui juba uni saabus. Nüüd oli paraku vaja juba kahte paari pükse Kudusin siis uued. Vaatame, kuidas need püksid mõjuvad.





Ja need on siin tillukeste pükste omanikud


» tööpink posted @ 20:14 - Link - kommentaarid (20)
Mõned pisitillukesed kudutööd

Kui valdava osa oma töisest ajast vibutan vardaid nr 1,25 või 1,5, siis koduste tegemiste juures on viimasel ajal juhtunud nii, et rakendust leiavad hoopis number kolmest suuremad vardad. Selle töö puhul te muidugi vaatate, et mis pisike see nüüd ikka. Aga pisike on siin minu osa, sest see on järjekordselt ema kootud kampsun, millele mina vaid lõike tegin ja natuke isemoodi kaeluskrae kudusin. Kuna modelli näo näitamiseks pole luba küsitud ja kunagi ei või teada, kas nooremapoolsed Eesti mehed tahavad Isetegias presenteeritud saada, siis on pilt selline kampsunikeskne.



Ja ülestähendamise mõttes olgu siia lisatud ka üks Noro-lõngast müts, mis sai valmis Viljandi rongiotsaga. No jätkuvalt ma ütlen, et mingeid mütse ma ei armasta, kuigi lõng on mõnus villa-siidi segu ja värvid toredad. Aga olen nõus seda oma pähe panema vaid üle 20 kraadiste külmadega. Ja kuna ma südaöösiti eriti ei liigu, siis järelikult võin selle mütsi kokku pakkida...

» tööpink posted @ 14:03 - Link - kommentaarid (7)
12 Märts 2013
Lahustunud tööpink

Vaatan, viimane postitus siin jälle kaks kuud tagasi. Ja mõtlen, et kas see on siis nüüd eemaldumine blogipidamisest üldse või hetk enne uue blogi tegemist, aga kuidagi ei jõua asjad siia üles. Elu on kuidagi fb-sse üle kolinud. Ja kogu ööpäev on käsitööd nii tihedalt täis, et justkui ei taipa siia midagi pannagi. Jätkan oma vana tava kohaselt, et riputan siia ikka vaid päris isiklikuks tarbeks tehtud käsitööd, mida viimasel ajal pole kahjuks eriti palju.

Aga nii rõõmsa sündmuse puhul nagu väikesed titad, asub isegi laisk vanaema tegudele...



Ja endale meeldetuletuseks väike nimekiri, mida ma vahepeal olen õmmelnud ja pole siia pannud:

Hall kortsukleit
veniva seljaga särgik
hõbedane pidukleit
tumepunane tuunika

» tööpink posted @ 09:38 - Link - kommentaarid (12)
13 Jaanuar 2013
Talveprintsess

Vahel ma mõtlen, et tänapäeval on lastele päris raske kingitusi teha. Sest esiteks on poes asju niii palju ja kui sa mudilasega just päris igapäevaselt koos ei ela, siis ei pruugi sa üldse teada, missugused vajalikud vidinad tal juba on ja milliseid pole. No poistega on veidi lihtsamgi, sest legod tunduvad alati sobivat. Ma vist hakkan täiesti vanaks jääma, sest mõnikord mulle tundub, et vähem asju on kuidagi parem. Sügava nõukaaja lapsena oli mul mänguasju tegelikult väga vähe, aga nende väheste hulgas oli mõni, millega sai mängitud aastaid järjest. 20-kopkane väike kõva nukk sobis mängimiseks veel kooliminneski. Ja riideid olin talle meisterdanud selleks ajaks vast sadu, sujuvalt läksin siis enda riietele üle. Aga nüüd mulle tundub, et üsna raske on mänguasjades orienteeruda, kuigi lõpuks ma polegi ehk väga vanamoodne vanaema, ikkagi tudeng ju .
Seetõttu jäingi äraproovitud variandi juurde - väike riietumis-esinemismäng viiesele printsessile.


» tööpink posted @ 15:30 - Link - kommentaarid (8)
01 Jaanuar 2013
Rasedarõvaste kodukombinaat vol 3

Vana aasta viimane töö saab siia üles riputatud. Selle Muhuainelise mantliga olen ise ka täitsa rahul. Loodetavasti ka omanik Must villane ja natuke kiperoosal riidel masintikandit ning sisemise ilu tarvis ikka roosa vooder. Selline ta sai, see vana aasta viimane töö. Lõpetatud 31. detsembri pärastlõunal.



Õues pildistamisest ei tulnud selle vihmaga muidugi midagi välja, aga kuidagimoodi sai see kehakate siiski jäädvustatud.



Pildistamisega on üldse asi kehvasti. Lugesin täna üle, et mul on täpselt 4 kleiti, mida ma pole siia pannud põhjusel, et ennast ei saa hästi pildistada (ega siin midagi märkimisväärset ju jäädvustada polegi). Homme ehk teen sellise kiirülevaate õmblustöödest

» tööpink posted @ 17:00 - Link - kommentaarid (10)
02 Detsember 2012
Rasedarõivaste kodukombinaat vol 2

Täna pikka juttu ei tule, aga panen siiski üles ühe järjekordse laia kleidikese. Riie on armas väikesetäpiline ehk üsna sobilik lähenevaks jõuluajaks. Kleiti sai veidi volditud ülalt ja veidi ka alt ning seetõttu on seelikuosa voodriga. Punasega. Kleidikandja ju armastab punast. Sobiliku ehte leidsin seekord poest.





Järgmisel nädalal jälle jätkan...

» tööpink posted @ 13:56 - Link - kommentaarid (9)
25 November 2012
Rasedarõivaste kodukombinaat

Ma mäletan, et kui mina kunagi rase olin (see oli üpriski ammu), siis käisid rasedad ringi enam-vähem ühtmoodi ruuduliste kleitidega, millel oli ümar passe ja mis nägid välja nagu keskmine heinakuhi. Ilmvõimatult piinlik oli ilmselt olukord, kus raseda kõhu kuju oleks välja paistnud. Seetõttu pidigi see kleit kohe ülevalt hirmsasti kroogitud olema, nii et igast rasedast sai üks suur kuhi. Ja mis on siis tänane seis? Rasedatel on seljas igasugu toredaid rõivaid, mis lasevad neid kenasti naistena tunda ja mis seljatagant isegi taljet näitavad. Aga asjal on ka teine külg - neid rõivaid pole eriti kusagilt osta, ja kui tõesti on, siis noorele perele mitte just sobivas hinnaskaalas. Kiire ülevaatus meie rõivapoodides andis mõista, et rasedatel näiteks kaubamaja rõivaosakonda küll asja pole.

Otsustasin siis käivitada väikese rasedarõivaste kodukombinaadi (ärge nüüd kohe tormi jookske, minu ajavarud täidavad täiesti kohapealsed rasedad). Mõtlesin, et alustan mantlist. Riide leidsin vanadest varudest ja asusin lõiget otsima. Aga kohe algasid probleemid. Selgub, et BURDA näeb rasedaks olemist ette ainult suvel. See tähendab ühtegi mantlit ega jopet ei leidunud üheski ajakirjas. Tuli niisiis ka lõiked ise teha.

Julge inimene lööb ju kohe käärid kangasse... Ja siis selgub, et raseda mantel on piisvalt lai, nii et krae jaoks ei jää mitte riideribalatki ja varrukad saavad vajalikust 5 cm lühemad. Väike ülevaatus kapis ja oma teise elu leiab hoolega ilusast alpakalõngast kootud vest, mis kandmiseks tundus kuidagi liiga paks olevat.
Ja valmis see mantel saigi. Loodetavasti läheb lõpuni selga.



Et tumepruun mantel nii süngelt ei mõjuks, on vooder ilus roosa ja viskoosine ja et ma kohe armastan seda sisemist ilu, siis õmblesin natuke lillelist kah juurde.



Jätkan rasedate kleitidega.


» tööpink posted @ 15:19 - Link - kommentaarid (22)
Tööpink tegutseb
kui tahad tööpingi juurde tihedamini piiluda, siis kopi siit endale nupuke:

Photobucket
minust
Ostaksin pisut aega!
Age: parasjagu
Location: eesti keskel
Zodiac Sign: kaljukits
mulle meeldib
vanad asjad, uued ideed ja rõõmsad inimesed.
mulle ei meeldi
Ülbus ja alandav iroonia
karga külla
arhiiv
ja veel...

loen:
Igapäevaselt enamasti ajalehti.
Aga naudin neid väheseid päevi, kus õnnestub end mõne jutukaga kerra tõmmata. Heaks raamatuks võib osutuda kõik peale ulme, nendega ma millegipärast isegi ei alusta.

vaatan:
Kummalisel kombel ei jää heade filmide pealkirjad mulle meelde ja tihti ununeb sisugi ruttu, järele jääb ainult miski tunne. Enamiku filme suudan teleka ees mööda saata magades.

kuulan:
Nostalgiline, rahvuslik või instrumentaalne Eesti muusika, sekka ka etno, retro... Ja vaikus on ka vahel väga kõnekas.

külalisi on siin käinud

291572