Renata Fontenelle ja teised

Täna on jälle see päev, kus tööl nagu suurt teha ei viitsi ja kuna ülemus millegipärast tahab täna hirmsasti oma tööd minu toast teha, siis kududa ka ei saa. Kuna eile jõudsin tööülesannete tõttu koju hilja, siis täna võtan õiguse natuke luuserdada.
Leidsin sellise vahva ehtekunstniku nagu Renata Fontenelle. Hästi mõnusad heegeldatud ehted. Samalt lehelt veel infot brandi VMontoro kohta. Seal ka mõned vahvad asjad.

Ilu on vaataja silmades

Vahel on nii, et vaatan oma helmekarpe, kallan mõne paki peopessa väljagi, aga ideed ei tule. Seekord piisas tõukeks filmist Minu endine superpruut, kus Uma Thurmanil ühes stseenis armas roheline ehe kaelas. Kommentaar filmile: üldiselt ninnu-nännu film neurootilisest supernaisest, põhiideeks - ka superkangelasel on nõrkused. Kee ise nailonkattega traadist ja Helmehaldja rohelisest helmesegust (seal olid kiisud ka).

Ja no ühele asjale järgneski teine... ja kolmas... ja...

Sirtsuki eelpainutatud traadist käevõrud on ammu hingel. Roosa-rohelisega võru tegin osaliseltreekeselt sõbrapäevaks saadud jubinatest. Rohekas läheb kingiks õele, kes mulle niisama kingib raamatu Kudumisest klaasimaalini. Viimane käekett Mari Marikese eeskujul pärlikroonidega.


Juustesse ka midagi. Valge-mustaga tegin suuremat sorti klõpsakast (Järve keskusest, hind 3.-) ja millalgi tulevikus valmiva (hetkel poolelioleva) vesti juurde. Roosa tuli inertsist veidi väiksemast, aga neljakandilisest klõpsust (helmed sõbrapakist).


Ja niisama paar vähemat asjakest. Pruun kee.. njah... Kõrvarõngad varasema üllitise juurde (eelpainutatud traat, idee ühtedelt ostetud kõrvarõngastelt - lähevad läbi kõrva valutult).

Saatan kannab Pradat

Lotte oksjonile pandud imeilus soni tuletas mulle veelkord meelde kuiväga ma reedel nautisin filmi Saatan kannab Pradat. Ja veendusin lõplikult, et ainus võimalus meie peres vahel mõnuga naistekat nautida on sammud Videoplanetisse seada.

Film ise oli armas ja põhipunktid olid, kuidas püüdlikkusest saab töönarkomaania, hallist hiirest sirgub trenditibi ja ka kalgis karjäärinaises veidi leebust leidub. Loomulikult tabas mind ka selle filmi ajal -isetegijalik- vot sellist ma tahaks!

Muust ka. Ehk siis sellest, miks postitusi jube nadilt on. Aga vot sellepärast, et koon Haapsalu salli. Ikka veel. Nüüd on keskmine osa valmis (ligi 400 rida imeõhulist ämblikuvõrku). Äärepits jääbki veel teha. Edenes niimoodi, et headel päevadel jõudsin kaks 16-realist mustrikorda läbi kududa. Fotosüüdistus harjukate koosistumiselt läbi shalla fotoka. Teisi pilte siit.

Ja paar kingiks läinud keed, mille edasise saatuse kohta (et kas sobis või nii) on vähe teada. Kett õele sünnipäevaks ja teine pahaputukale sõbrapakki. Pildi enda tehtust leidsin õnneks pildialbumist.

Fimo sain ka kätte. Kui eile veel tundus, et mu teine pool on nõme, kui 4-aastasega arvutimängude pärast kakleb, siis täna oli endal sama nõmediku tunne. Kaklesin lapsega plastiliinijupi pärast. Õudne. Üks ilus link ka, kus mitu head õpetust asub siin.

Sõbrapäevakink /Happy Valentine's Day

Mina sain oma kingi postkontoritädidelt välja lunastatud eile. Sellise paki avamine on alati nii põnev, et võib kogemata kääridega sõrme lõigata. Õnneks seekord vedas ja näpud jäid terveks. Paki sisu alloleval pildil. Läks küll täkkesse - pärlid ja lõngad on täpselt see, millest kunagi küll pole. Heegeldatud süda on ka armas - panen kusagile kaunistuseks
Ausaltöeldes tekkis ka selline tunne nagu kassrosinal, et äkki minu saadetud kingike liiga... mmm... lahja. Aga teiselt poolt - see, mis mina sain, on äkki keskmisest rammusam lihtsalt Kahtlusan natuke reekest, aga kindel ei ole eriti.

---

Above you can see gift I received from -isetegija- forum Valentine's Day swap project.

Heietused ilma heideta

Panen lihtsalt enda jaoks jälle kirja, mis seisus miski tegemine on. Pilte ei näita, sest mitmed asjad ikka veel salajased ja ülejäänud poolikud.

1. Haapsalu sall - kudada veel 9 mustrikorda. See tähendab, et kolmapäevaks ilmselt päris valmis ikka ei saa keskmist osa. Tööl käiva inimese asi. Lisaks tuleb valmis teha väike proovilapike samal teemal. Minu esimene Haapsalu sall tuleb Pitsiliste koekirjade raamatu mustri nr 107 järgi (lehemuster, aga kui sall teisipidi keerata, siis on see väga... südamlik). Lisaks üks väga armas jutuke Haapsalu sallidest kassipoja kodukalt.
2. Padjavahetus - nii kaugel, et teoreetiliselt võin nädalavahetusel posti panna, kui aega leian
3. Marega koos heegeldamine - väga kaugel ei ole, sest kogu tähelepanu on hiivanud Haapsalu sall. Igatahes tuleb selline tumedam punane ja umbes 6 cm on heegeldatud ka.
4. Kirju vest - kudusin valmis, aga ei jäänud rahule. Harutan natuke üles ja koon ülemise osa uuesti. Aga minuga juba on nii, et suure hooga valmis ja siis selgub, et pole päris see ja entusiasm kaob ära.

Poolikuid asju rohkem polegi vist. Mingil hetkel kas harutasin üles või viskasin ära kõik asjad, mis tõotasid igavesteks lõpetamata asjadeks jääda. Ülejäänud on kõik veel alustamata projektid.

Järg... ehk tša-tša-hullus

Eile tegin siis omale rohelise keti ka. No nii armas jääb erinevatest helmestest tehtud asjake. Selline põnev. Kettidest pikemalt mdm beadaloti sulest.

Punast sombusesse päeva

Tegin Mari Marikese nakataval eeskujul eile õhtul omale ka sellise nunnu käeketi. Pilt ikka minu mehe looming. Mulle tundub, et viimasel ajal hakkavad meie hobid väga hästi sobituma Muid asju olen ka teinud, aga need on kõik kas alles poolikud või ülisalajased.