Jupp aega olen nüüd kodus istunud (täpsustus: lamanud) ja köhinud ja nohunud ja mis kõik siia juurde veel käib. Natuke tegin näputööd ka, aga need veel natike poolikud - paar salli ja müts tegemisel. Isegi mütsikooli pole jaksanud edasi teha Paaril ööl istusin arvuti taga ka - köha oli meeletu ja magada ei saanud.


Oma käsitööasjadega käin vist üsna manni jälgedes, st käsitöö peab olema ühtaegu moodne, lõbus ja kunst. Sellega seoses leidsin toredaid hetki internetist, millega mul kohe käsitöö kangastub. Näiteks sellised motiivid. Teine hetk oli nädalavahetusel Tähelaeva saatest, kus korraks vilksatasid Evald Okase tütre Mari Roosvalti maalid - seal oli ka selline manni seeliku tore motiivikogum.

Kuna ma hetkel olen sallide maailmas kinnis, siis leidsin paar toredat kogukonda ka internetist, kes salle teevad.
http://scarfexchange.blogspot.com/ ja http://scarfstyle.blogspot.com/ . Tasub uurida igatahes. Mütside poole pealt sattusin Ana Voogi loomingule (hiljem leidsin sama autori üles ka manni märkmetest).

Ja ikka veel on pea täis erinevaid kotiideid - ma olen täiesti kotihull (mida ma nii paljudega peale küll hakkan ). Ammu juba viskasin foorumisse sellise lehe. Täiesti meeletu, mida maailmas ära ei tehta.

Igatahes minu elu esimene baretitegu kukkus läbi. Võibolla oli muster liiga ebaselge või kes teab... järgmine barett tuleb parem ja mõne internetiõpetuse järgi. Hetkel jäi näppu uus ajakiri Käsitöö (sügis 2005). Bareti läbimõõt vastab seal pakutud väiksema bareti mõõtudele (30 cm). Põhiline mure on, et kasvatuskohad ja kahanduskohad jäid näha ja rumala peaga tegin need suht ühe koha peal igal real. Nüüd siis barett ongi lopergune ja lainetab. Oleks väiksem barett, siis võiks efekti mõttes jääda, aga... läheb harutamisele.

Isa tehtud heegelnõeladest panen ka pidi üles - suurema pikkus 27 cm ja varre läbimõõt 1,5 cm. Väiksem siis veidi vähemate mõõtudega. Nendega siis tuleks midagi lahedat heegeldada proovida.
Heegelnõelad

Pole jupp aega oma blogi täiendanud. Aeg on kusagile ära kadunud. Vahepeal sain sünnilinnas Viljandis ka käidud - nii tore oli. Põhiline, et käsitöövärke leidsin. Väike-turu tänaval oli lahe pisike käsitööpood-ateljee Sõbranna juures, kust ostsin ilusa rohelise pundi villast lõnga. Jakobsoni-Tallinna nurgalt avastasin veidi räämas, aga laheda käsitööpoekese. Sealt sain 3 paari ideaalseid mütsikudumise ringvardaid 10 kr paar. Igaljuhul soovitan minna, kes soodsaid ja toredaid asju otsivad.

Alustasin ka omale kinnaste juurde bareti kudumist. Homme panen pildi ka, sest siis peaks valmis saama. Päris mõnus tuleb.

Hetkel olengi mütside maailmas kinni. Sai koostatud natuke õppematerjale mütside teemal ja üleval on see isetegija õpitoas ja panen oma blogisse ka Projektide alla.

Õhtul suutsin oma kampsuni lõpuks valmis saada.. .kohe nii valmis, et sünnib selga panna. Olen rahul. Nüüd veel FF pross sinna peale ja võib neljapäeval rahulikult Linnahalli minna sellega.

Sattusin sellise põneva teema peale nagu shadow knitting, mis läheb ka katsetamisele.

Shadow knitting ehk väikesed illusioonid kudumisel

Shadow knitting'u (illusion knitting) juures kasutatakse ainult parempidiseid ja pahempidiseid silmuseid. Lõnga värvi vahetatakse iga rea järel. Kui vaadata selliselt kootud rõivaeset otse, siis ei tundu seal olevat mingit maagiat - näed ainult kootud triipe. Maagiliseks muutub asi siis, kui vaadata eset veidi nurga all. Mustrid, mis on nende varjude sisse peidetud pahempidise koega, ilmuvad nähtavale. Kui riideese inimese seljas liigub, siis varju all olev muster kord ilmud ja siis jälle kaob. Kõige parem selle tehnika juures on see, et väga toredaid mustreid saab luua väga lihtsate tehnikate abil.

Päris palju juhendeid ja mustreid selle tehnika kohta leiab
Freshisle Fibers kodulehelt (ingl k)
Sall (ainult pilt)
Kampsun (ainult pilt)
Mõned leheküljed ja näidised Vivian Hoxbro - Shadow Knitting raamatust
Veel mõned juhised

EDIT: ka jutupaun on oma blogis Vivianile viiteid leidnud

IseTegijate lapitekk edeneb suure hooga. Tahaks täna valmis saada tegelikult. Värviline on küll ja tööd on ka niiet küll sellega. Eile tegin poole kaheni öösel. Täna uurisin natuke lapiteki ja just selle sõpruse teki ajalugu kah natuke.

Õhtuks said lapitekile raamid ka ümber - tuleb veel õmblused maha pressida ja siis saab tagumise riide ka külge õmmelda.. ja vatiini sisse panna , st homme hommikul on valmis.


Sõpruse lapitekk

Sõpruse lapitekk on selline tekk, mille ruutude tegemisel osaleb palju inimesi ja tavaliselt läheb see kingituseks ühele kindlale inimesele. Väga populaarsed olid sellised tekid Ameerikas 1970ndatel. Need pidid talletama sõpruse loo ja koosnesid erinevatest lapitöö ruutudest, mille tegid saajale tema sõbrad. Mõnikord olid need ka õhukesest kangast ruudud, millel olid käsitsi kirjutatud luuletused või tsitaadid ning ruudud tegija nimega varustatud. Kuna tolleaegses ühiskonnas oli naise positsioon madal, siis oli selline tekk tihti ainus märge naise elust.

Väga levinud kingitus noorele naisterahvale oli nn sõpruse tekk. Iga sõber tegi ühe lapiteki motiivi ja kirjutas sellele ka oma nime. Lapiteki motiivid koguti kokku ja ühendati tekiks. Tulemuseks oli väga armas ja südamlik kingitus. Lapitekil oli lisaks sentimentaalsele väärtusele ka praktiline tähendus – noortel naistel puudus tihti tekk või voodikate. Motiivide kokkuõmblemisel oli tihti ka laiem sotsiaalne funktsioon – see andis naistele võimaluse koos istuda, juttu vesta ja luua kaunist ja praktilist kunsti.

1840ndatel aastatel oli näiteks Boston üks jõukas ja õitsev koloonia, kuhu laevad tõid palju tekstiile Inglismaalt ja Indiast. Bostoni elanikel oli palju vaba aega ja raha ning nad otsisid omale lõbusat ajaviidet. Erinevalt vaestematest inimestest ei vajanud jõukad lapitekke sooja saamiseks, vaid pigem oli see neile sotsiaalne vajadus. Algul prooviti crazy quilt stiili, seejärel juba keerukamaid aplikatsioone nagu linnud, loomad, lilled. Kui need naised abiellusid ja mujale kolisid, siis tehti neile ühine lapitekk (album sampler quilt). Igaüks tegi ühe ruudu, milles kujutas võrdust armastuse, abielu, kodu ja riigi vahel. Loomulikult lisas ka oma nime. Tekstiilidena kasutati muuhulgas siidi, puuvilla, velvetit. Mõned ruudud olid kaunistatud tikandiga. Eesmärk oli teha võimalikult originaalselt ja detailiderohkelt.

Huvitavat lugemist lapitekkidest:
European American Quilting Traditions
Quilt Me A Story

Mardilaadal käidud. Päris tore oli. Sain Eesti käsitööd näha ja põnevaid asju oli ka palju - nt nõelaga viltimine.
Mõned pildid sai ka tehtud lettide taga istujate lahkel loal: Mardilaat Tallinna Lauluväljakul 10-13.nov 2005

FF lõngad sain ka kätte jutupauna käest:

Selline näeb hetkel välja minu köögipõrand. Nädalavahetusel ilmselt veelgi värvilisem!


vaata pilte ka Projektide alt Õmmeldud lapitekk

Nüüd olen vahepeal natuke nikerdanud küll juba, aga pilti ei viitsinud teha (äbi-äbi!). Aga viimase lapi lapiteki jaoks sain valmis ja jooksuga sai see ka täna Britiliisule toimetatud.
Viies lapp
Nädalavahetusel võtsin südame rindu ja alustasin ühte kampsunit (külm on!) - lõngaks üks 10 krooni eest kaltsust ostetud kampsun, mis sai üles harutatud. Meeletult suur kampsun oli. Panin lõnga kahekorra ja otsisin nr 5 vardad välja. Päris mõnus on kududa. Selg ja esitükk on valmis, nüüd varrukad ka veel vaja teha. Lõike improviseerin ja üks suvaline top on ka ees, et väga metsa ei hakkaks kiskuma. Kui FFlõngad kätte saan, siis teen midagi ilusat ka veel peale.

Ühte kindaideed proovin ka. Igaljuhul kõik koht on lindikesi ja lõngakesi täis.
Paar poolikuid käpikuid

Kuna täna on nii vastik ja külm ja laisk olla, siis otsin omale linke (muuhulgas terendab silme ees kampsuni projekt). Hiljem panen need vähe käepärasemasse kohta ka! Natuke alustasin mütsitegu, õhtul teen oma viimase heegel-lapi valmis.

Eile sain valmis lapi nr 3 ja täna lapi nr 4. Homme veel üks vaja teha ja võingi lapid Britiliisi poole teele saata. Lapsele heegeldasin ühe väikese näpu-mesimummu ka. Päris mõnus on ISE teha.
Kolmas lapp
Neljas lapp