Adelliine oma
Adelliine oma
Memme mälestuseks ja vanaema meeleheaks.
<<
07 Oktoober 2012
Kaks kotti...


... ja ei ühelgi neist pole öökulli


Photobucket

Photobucket

Photobucket


On ikka mure, aga alla ma ei anna!!! Ma tahan öökullikotti ja ma pean selle saama!

Vot nii.
Adelliine posted @ 15:43 - Link - kommentaarid (1)
27 August 2012
Häbi mul olgu...


... ja saba mul tulgu, ausõna...
Asjaolu, et mu kappidesse on kogunenud suur hulk lõpetamata käsitööd, on arvatavasti põhjustatud mu liigsest agarusest ja kiirest huvi kadumisest... Käed millegipärast ei jõua ajule järele .
Aiaia algatatud projekt TK Lõpetamata asjade lõpetamine on suurepärane abivahend ennast pisut korrale kutsuda. Vastasel juhul võtavad koid aktiivse töö enda kanda. Nii ma siis tahaks enne neid elukaid mõne asja ka lastele selga-jalga saada.

Üks kohutavalt kaua aega võtnud töö oli sokkidele nööpide ette õmbelmine ja neile aasade tegemine. Märtsist juba... Tegelik ajakulu 20 minutit ... Miks see nii häbiväärselt kaua aega võttis?? Eks mõni huvitavam projekt trügis vahele.

Sokid enne:


Photobucket


Ja valmis:


Photobucket

Photobucket

Photobucket


Ja kohe nad ka uue omaniku leidsid ... Oleks ma vaid seda teadnud...

Tjah... siis see Laura vest... Oijummel... Oleks ma veel paar kuud oodanud, ei läheks see lapsele enam selga... Ta kasvab kohutava kiirusega, nii et kui midagi tahad, et selga ka saaks, peab varakult varu plaanima ja õigel ajal lõpetama.

Enne:


Photobucket

Photobucket


Ja valmis:


Photobucket

Photobucket


Nojah, meil osatakse nüüd ka juba nii poseerida:


Photobucket


Aga need kindad... need ei saa iial valmis. Ja ma ei kahetse. Nende kinnaste pärast olin öid magamata. Mitte selle pärast, et ma kudumisega hakkama ei saaks, vaid mingi täiesti julm juhus sättis mu kinnastesse sõnapaari Kanepi ja Paistu, mis oli mulle täiesti vastuvõetamatu. Need sõnad minu elus kokku ei käi. Kohalikud teavad, millest ma räägin. Aga kes vana halba meelde tuletab, sel....
Aga nüüd ootab hunnik lõnga mingit rõõmsamat ja palju paremat ideed. Küll see ka tuleb. Aga kindad, mis oma lõpu leidsid, olgu ette näidatud, sest projekti kirja pannes lootsin, et suudan asjadest üle olla ja need siiski lõpetada, kuid läks nagu läks...


Photobucket


Lõpetatud said siis seekord kaks asja. Kuigi terve hunnik mütse ootam oma kaunistusi... Küllap ma veel mõne jõuan, püüan.

Aga veel üks müts ootab näitamist: leidsin netiavarustest (FB olgu kiidetud, eksole... ) idee, mille ka kohe pidin ära proovima. Nimelt: Laura on meil suur Rapunzeli fänn ja tema arvates just selliseid juukseid see müts "kannab". Nii pidingi ma heegeldamise ette võtma. Müts sai pisut kitsas tema jaoks, aga pähe tahab ta seda siiski muudkui proovida ja ootab millal ma juba talle uue teen. Natuke kiiksuga see peakate küll on, aga : kes meist siis päris normaalne on??? Meie igatahes mitte


Photobucket

Photobucket

Photobucket

Photobucket


Vaat nii siis seekord. Lõpetajatele jaksu ja kannatust, teistele isetegijatele samuti! Ilusat augusti lõppu! ohh, tuleks seda päikest rohkem...
Adelliine posted @ 17:33 - Link - kommentaarid (4)
17 Juuli 2012
Teine postitus...


... täna, palun siiralt vabandust

Taaskasutusest veelkord...

Tegelikult sai minu kaltsuribade heegeldamine alguse ühe tuttava ideest. Ühel heal päeval pistis ta mulle pihku ühe nutsaka ja käskis ära arvata, mis see on... Ei osanud mina välja mõelda mis... Aga... Nimelt leidis ta netis kolades superhea idee heegeldada vanadest pitskardina ribadest nõudepesulapp. Kodus proovisin järele ja mulle meeldis... Kuigi mitte nii väga kui tavaline pesukäsn. Siis tuli mulle meelde, kuidas ema alati toriseb kui nõusid peab käsnaga pesema, ajavat see nii hullult vahtu ja see vaht ei tule pehme veega loputamisel kah maha. Võtsin siis kätte ja lõikusin ära mitu kardinat ja nüüdseks olen oma paarkümmend nõudepesulappi heegeldanud. Viisin maale emale, jätsin talle neid jagamiseks ja olen oma headele tuttavatele ka proovimiseks jaganud. Kahju ei ole olnud . Kui keegi on veel ilma, kes arvab, et võiks proovide, peavad kisa tegema sest ema andis mulle terve hunniku vanu kardinaid Aga üks lapp on siiski ka minu kraanikausi serval, sellega pesen oma lemmikute nõusid ja on hea kare küll, saan kõik nõud pikema leotamiseta puhtaks. Vaat nii!

Pilte ka (minu ammuse armastuse, fuksiatega, nende imeliste tantsivate baleriine meenutavate õitega lillega):


Photobucket

Photobucket


Tänaseks on kõik, luban!
Adelliine posted @ 18:00 - Link - kommentaarid (2)
Ma uskusin...


... et käsitöö hoiab mu mõistuse selge, aga kui seesama käsitöö mind öösel kella poole kaheteistkümne ajal ajab kööki kaltsu lõikama, siis....??? ... kas siis ikka mu aruga on enam kõik korras???

Paar päeva tagasi avastasin, et mul on sahvrisse tekkinud kaltsukotti rohkem t-särke,kui ma oodata oskasin. Eks selles on oma süü pesumasinal, millel on särgisööja maine külge hakanud. Võib olla on see alusetu süüdistus, aga mis mina muud oskan aimata, kui et peale pesu on meie pere t-särgid peeneid auke täis, justkui "koiad" oleks sees käind. Igatahes: särke oli minu arust nüüd küll, et üks põrandavaip heegeldada. Alati kartsin seda kaltsu lõikumist, et hirrrrrmus töö, aga näe, ei olnuki! Lõin aga kangaribadele heegelnõela sisse ja hakkasin pihta. Noh, sai valmis mu vaibake. Igaüks andis panuse: kokku sai vaibaks 6 särki: 2 minu, 2 poja ja 2 Laura särki. Täidsa paras pisike lastetoa vaibake, kuhu hommikujahedaga oma varbakesed toetada. Aga...
... seda kaltsuriba jäi järele. Emale tõestuseks hakkasin heegeldama korvi, sest ema ei uskunud, et see ilma traadita vormi hoidma jääb. Ja siis tuli see hetk, kus riba hakkas otsa lõppema. Läksin kell 23.30 kööki juurde lõikama, ise nii õnnelik ja elevil... Teate küll seda tunnet, kui miski huvitav asi pooleli on ja töö lausa lennates käes läheb... Pool kaks öösel vajus ikka silm kinni... Järgmise päeva hommikul siristasin aga edasi. Valmis sain, kus ta pääses...


Photobucket

Photobucket

Photobucket

Photobucket

Photobucket


Niisiis: tegelikult ärge kartke taaskasutust ja ammugi mitte mingit kaltsu lõikumist (selleks on omad nipid, mille keegi on juba välja mõelnud). Minu poeg, 14aastane, käib ja vaatab ja kiidab vaiba sees olevat rohelist triipu: "Minu särk!" , järelikult on selles kaltsuvaibas uue elu saanud tema lemmiksärk, mis hinge seest soojaks teeb. Armas, eksju?

Üks söögipilt ka:


Photobucket


"Kuningakroon" : õllepunnid pitsasaial koos juustuga , meie tänane hommikusöök


Järgmiste kohtumisteni!!!
Adelliine posted @ 13:55 - Link - kommentaarid (3)
04 Juuli 2012
Projekt TK Nukk...



...oli mulle väga meele järele, sest muidu ma viimasel ajal ei suuda ennast kuidagi sundida tegema asju, mida oleks pidanud juba ammu tegema.... (väga keeruline ja lohisev lause, tuletab kangesti ühte kirjandustegelast meelde )

Jutt ikka sellest, et Laura-jänkupoeg, ihkas endale kangesti ühte Monster-pehmikut, mille peale minu käsi küll rahakotiraudasid avama ei tõusnud... Ja ega sellest nukust ühtegi monstrumit ei saanudki, hoopis nunnukas sai. Eksole?


Photobucket

Photobucket

Photobucket


Ma arvan, et millalgi, kunagi, tuleb üks parandatud versioon valmis teha, aga sellega on nüüd pisut aega. Nuku andmetest niipalju, et keha on õmmeldud fliisist ja riided selga kangajääkidest, mida sa kunagi Tätsi käest muretsetud (siinkohal aitäh talle). Näomaalinguks sai kasutatud glitter-värvi, mis peaks isegi pesu kannatama. Juuksed on peenemat sorti akrüülisegusest lõngast, mille pähe õmblemisel pidin peaagu närvišoki saama. Pidin oma korda kolm juukseid juurde lõikama ja see kraam ei tahtnud ikka veel tervet peanuppu ära katta. Lõpuks sai pea juustest nõnda paks, et vajub vägisi kuklasse...

Vot nõndamoodi seekord. Ehk teinekord näme jälle! Ilusat suve!

Adelliine posted @ 19:28 - Link - kommentaarid (4)
187079 visitors