Mõned tegemised üle pika aja. Paar tellitud kaarti, üks 50-ndaks juubeliks ja teine gümnaasiumi lõpetamiseks
Üks heegeldatud mütsike (sellel aastal see töö ei edene kohe kuidagimoodi)
Ja kingituseks õele linasest riidest laudlina , mille mõõtudeks on 190*110sm. Pits heegeldatud peenikesest linasest niidist 1,25 nõelaga ja ühtekokku on seda 6,4 meetrit. Päris tüütu heegeldamine oli, aega oli vähe ja arvasin juba, et ei saagi valmis, aga kinkimise hommikul siiski lõpetasin. Tegelikult tahtsin sinna äärtele lilli ka heegeldada, kuid seda kahjuks enam ei jõudnud. Teine õde tellis ka sellise, ehk jõuan seekord natuke kaunistada ka.
Meie peres ka üks tähtis ja armas aeg möödas - lasteaed läbi ja ees veel tähtsam - kool! Tööl olles tunnen, et mul on tükk küljest ära, 7 aastat oleme koguaeg koos olnud, neist viimased kaks aastat koos lasteaiaski ja nüüd korraga pole enam kusagil tema nimesilti ega pilti - ta on suureks kasvanud. Mõistus saab aru, et nii ongi, aga süda on nagu halvatud. Selle tähtsa ürituse puhul tegin rühmaõpetajatele kaardid. Lõpetajaid oli meil seitse ja küsisin kõigi laste käest nende arvamust oma õpetajast. Ja kuna lapsi hinnatakse koguaeg ja igal pool ning koolis alles läheb hinnete jagamiseks lahti, siis lasin lastel omi õpetajaid ka hinnata. Ega nad ei nunnutanud midagi, olid ikka väga karmid , aga keskmine hinne tuli kõigil täpselt sama. Kaardi sisse nuputasin ise ühe pisikese luuletuse ja siis leidsin ilusaid ütlemisi õpetajatest, neidki lisasin kaardile. Viimasel lehel pilt meie lõpetajatest ja lasin lastel kõigil ise oma nime sisse kirjutada. Siit siis need kaardid tulevad Tagakaanepilt peaks tähendama meie lõpetajaist tühjaks jäänud kiike lasteaia hoovil