Mütsilisa minugi poolt Seekord hakkasin kahandama oma paksemaid lõngavarusid, valged mütsid heegeldatud Kotiväki ja roosakirju SW Capri jääkidest. Keeratud äärega roosa müts on peenemast niidist. Nägin poest sellist mütsiäärt ja tahtsin ka proovida, aga jääb kuidagi lötu, seetõttu ka üles keeratud ja lillega kinnitatud.
Eile nägin lapiteki teemast, et minu heegeldatud lapp Andruse tekile on kenasti Pärnusse jõudnud. Pilti ei taibanud enne teha, kui oli juba ilusti postitamiseks ära kiletatud. Kiletasin selleks, et ta pakis krussi ega krässu ei läheks. Lõikasin veidi suurema papi, lapp sinna peale ja toidukilega kinni. Välguga tehtud pilt toob ääre mustri ka välja Ja minu eilne üllatus!!! Arvake ära, kes mul eile külas käis Kas saite piltidest aru? Eh teid küll, Ossu käis! Viimastel piltidel tema tehtud käsitöö. Eriliselt armsad asjad Padjakoti suurus 75*75sm. Praegu panin sinna sisse vene aegse atlaspadja, mis on mõõtudelt pisut pisem,peab uue täite panema, et korralik põrandapadi saada. Vot niisugune vahva üllatus oli Lahedad inimesed ei ole maailmast otsa lõppenud! Aitäh Sulle, Ossu!!! Soovin Teilegi üllatusi ja rõõmu täis suve ja tänaseks toredat jaani!!!
Heegeldatud poistemütsid. Vahelduseks roosamannavahule sai heegeldatud ka natuke sinist. Tegelikult on see üks vana lubatud lugu - lubasin lapsele sel suvel mütsi heegeldada. Nüüd siis tegin kohe mitu, ei tea ju, milline sobib. Ja oh õnnetust - kõik väikesed. Niisiis heegeldasin eile õhtul veel ühe lisaks. Sellised nad on See siis lisaks tehtud pisut suurem mütsike (mis pildilt pole üldse aru saada) ja pisut sakilise äärega Ja veel mõned rukkililled, mis peaksid otsapidi jõudma kellegi saunakardinatele. Lilled suht toorikud, aga pealeõmblemisel saavad lilled omale pärlisüdamikud ka.
Rikas või vaene? Minu rikkus on minu neli toredat õde ja terve ports vahvaid õdede lapsi. Eile oli ühel õel sünnipäev. Tahaks koguaeg krutskeid keerata ja igavaks on muutunud, kui lähed õhtul kell kuus - palju õnne, sööd kõhu täis ja koju tagasi. Meie sõitsime ema ja kõige vanema õega hommikul kella kuueks õe akna taha ja laulsime ta üles. Minul oli sõita 30 km, õel 70km, aga olime kell kuus platsis - nagu plaanitud. Tegin kohupiimakoogi, millele lükkisin mingi portsu küünlaid ja nii me seal laulsime - põlev tort, ehitud ampus ja peotäis lilli. Õde oli tõeliselt üllatunud ja arvas, et ega me ikka päris normaalsed pole küll! Tordist pilti ei jõudnudki teha, aga ampusest küll. Aksessuaarid on siis seotud meie hirmsa potipõllundusega, kui põllutööriistad otsas, saab nendestki pisut ajaks abi Õde sai 36-aastaseks, pudelil ka 36 lepatriinut
Natuke taas suvemütse Hakkasin sel aastal potipõllumeheks, nii et järjest harvem jõuan Isetegijasse. Käsitööd siiski natuke teen, nii palju kui aega jagub. Ja peamiselt ikka mütse! See esimene punane värske omaniku peas Ja veel üks suurem punane Pealt