Täna saab minu kallis poeg 7-aastaseks! Küll see aeg lendab kiiresti - alles ta sündis, nüüd juba 7, järgmisel aastal kooli ja pea see kooli lõpp ei tule Ja nii hullusti pole ta oma sünnipäeva iial oodanud. Algas juba novembris, kui hakkas päevi lugema. Eile istusime teleka ees, vaatas kella ja muudkui luges tunde - kolme tunni pärast hakkab minu sünnipäev, ja siis juba kahe tunni pärast. Aga poolteist tundi enne südaööd kustusime... Tegin pojale sünnipäevakaardi. Ega see piraaditeema küll nii igapäevane enam ei ole, aga sellise kaardi mõte on mul juba mitu kuud olnud ja tegin selle siiski teoks. Kaart varandust ja aardeid täis Kes aaretejahile soovib suunduda, siis siin on aaretekaart selgemini näha Salmi tegin ise, vares oli ta selle aasta jõulunäidendis. Tegin lihtsa ja lühikese, et ta ise selle lugemisega toime tuleks, täitsa koolipoiste värk. Arvata on, et sellel aastal ma enam isetegijasse ei satu, nii et
HEAD VANA AASTA LÕPPU JA HEAD ALGAVAT AASTAT KÕIGILE ISETEGIJATELE!!!
Jõulukuuse Ekstra Minu jõulutegemised kulgesid tasapisi ja kõik tundus nagu hästi minevat. Sain lausa kaks kuuske - mul kaks õemeest Heikid ja mõlemad Heikid tõid mulle kuuse. Valisin oma oludele parima variandi välja ja ehtisime pojaga ära. Kasutasin sel aastal ainult elektriküünlaid, oma kootud kuule, heegeldatud ehteid ja lumehelbeid. Karda ei kasutanud sel aastal grammigi. Minu kuusk sai selline Mõned lähivõtted ka Jõulu laupäeval sõitsime pojaga minu õe juurde. Kõik oli väga tore, kaunis jõululaud, seitsmeks söögikorraks sööke, imeilus koos päris küünaldega. Kell seitse tuli meile jõuluvana, lugesime luuletusi, laulsime, tantsisime ja minu tervis muutus järjest kehvemaks. Kuni lõpuks panin kraadiklaasi alla ja hoplaa 38,5! Palavik tasapisi tõusis, väsimus, kerevalud (just nimelt kogukerevalud, sets polnud enam kohta, mis ei valutaks) ja palavik olid minust võitu saanud. Õde andis mulle oma sokiviina, panin külmad viinasokid jalga ja teki alla. Nii minu jõulupuu lõppeski Tänaseks olen vist palavikust jagu saanud, aga valutan ikka üleni ennast. Mida õhtu poole, seda kehvemaks enesetunne taas läheb. Aga vaatamata kehvale enesetundele, tahan veel näidata oma õe jõulupuud, mida ehtisid punased ehted, kard ja lumehelbed. Ning esimene tellimus järgmisteks jõuludeks olemas - õde tellis puu täie lumehelbeid. Kui ma täna õe juurest tagasi hakkasin sõitma, siis tabas mind üllatus - külmapoisid olid minu autoga teinud vot nii Auto oli nagu üks suur jäälill! Aga nüüd lähen ennast tohterdama, uus meetee ja natuke tukkumist peaksid enesetundele hästi mõjuma. Teile aga kaunist jõulupühade jätku!
Häid pühi kõigile! Tegin ka mõned jõulukaardid, need kinkisin töökaaslastele. Teisi veel ei näita, muidu mõni adressaat piilub enda oma siit, enne kui kaart kohale jõuab Üks töökaaslane, kellel heegelnõel kuidagi kätte ei istu, sai kingituseks ka heegeldatud lund
Mulle väga meeldib heegeldatud lumi ja seda ma nüüd toodan. Taevast nagunii midagi peale vihma ja lörtsi ei tule. Tahaksin igasse kingipakki natuke lund puistata, nii et pean oma lumekahuri täiskäikudel tööle panema. Hetkel oli minu diivanile sadanud selline pisike peotäis. Kahe suurema mustri idee saintigramiehete blogist, kus oli viideMimmi blogisse, seal ka mustriskeemid. Kaks väiksemat tegin pildi järgi (üks ja sama muster), kaks erinevat viimistlust ja sain täiesti erinevad helbed. Üks on lihtsalt pihustatava tärgeldusvahendiga tehtud ja läbi lapi triigitud, teine PVG-ga kõvendatud ja nööpnõeltega venitatud. Vot sedasi siis! Nüüd peab tööle sättima hakkama, meil on lasteaias täna jõulupidu ja lustima hakkame juba hommikul Kauneid jõuluaskeldusi Teilegi!
Sain ka lõpuks oma jõulupärja valmis. Kui asi juba täitsa vinks-vonks oli, avastasin, et ma polnudki teinud pärga vaid hoopis ketšupinirega jõuluvorsti, mis kergelt härmas Kasutasin Tiimari penoplastist pärjatoorikut, mille lõikasin noaga ühest kohast lahti. Linasest riidest õmblesin toru, mille ajasin pärjatoorikule ja mis otse loomulikult veel teisestki kohast pooleks murdus. Kuum liim vahele ja edasi! Heegeldasin umbes 2 meetri pikkuse punase keti, mille kuuma liimiga pärjale vingerdasin. Rohelisest lõngast heegeldasin sellise pusa, mis oli mõeldud nagu kuuseoksaks, aga ma ei tea isegi, millena ta pärjal paistab. Härmastise tegin jälle tilliõisiku köntidest. Lumehelveste tärgeldamisest järele jäänud PVA ja vee segule lisasin hõbedast läikeliimi ja valget guašši, segasin kõik ära ja solgutasin tilliõisikuid seal sees. Natuke vähe jäi nii valget kui hõbedat. Pärast, kui olin need juba pärjale kinnitanud, värvisin peenikese valge pintsiga veel natuke valge guaššiga üle ja lisasin ka hõbedat. Pisike linnuke ka oksale ja vorst valmis . Vot ei saa jätta lisamata seda pilti Eile lasteaias tehtud - kuidas ei ole siis elu ilus, kui sellised mõnusad naeratused kogu aeg sinu ümber on!
Hakkasin kunstnikuks . Joonistasin päkapikke ja kududsin satsisalle. Tegelikult on nende päkapikkude originaalid minu õetütre joonistatud. Ma ei tea, kas ta joonistas need kusagilt maha või tegi ise, aga nii kui ma neid nägin, tahtsin ka! Õde ja tema tütar töötavad teises lasteaias ja seal seinad nende kahe kunstniku tehtud vahvaid mehikesi täis. Minu vanemad on kogu ilujoonistamise oskuse suutnud genereerida ühte tütresse (kokku meid ju viis) ja eks nad peavad nüüd siis kõigi eest joonistama. Kiku joonistas igast päkatsist mulle ka ühe, kuid kolm oli ju minu jaoks vähe. Tahan need täna lasteaia seintele viia. Niisiis ostsin suurt joonistuspaberit ja kukkusin kopeerima. Loomulikult tahtis poeg minuga koos värvida - palun väga, mulgi siis ju lõbusam. Nii me kaks kunstnikku toimetasime. Kõige ülemine keskmine ja see pliiatsitega värvitud lamav mehike poja tehtud. Pliiatsi päkapikk tahab veel natuke lihvimist saada Kellel satsisallide vastu allergia, ei pea üldse edasi vaatama. Mulle nad meeldivad ja see ports salle rändab jõuluvana kotti ning see ei ole veel kõik, neid tuleb juurde Sinine on Triana Lux, alumine Ondas, teised tavalised Trianad. Fuksiaroosal on alumisel pildil õigem värv. Kauneid jõulutegemisi!
Veel üks kandikutäis heegeldatud lund ja tuunitud vetsupaberililled. Tegin lilleääred hõbedase läikeliimiga üle ja palju parem sai. Teatud valguses, eriti kui õhtul pime ja toas tuli põleb, siis säravad väga armsasti. Detsembrukuu käsitöö ajakirjas on palju ilusaid heegeldatud lumehelbe mustreid. Vist oli 21 tükki, nii et peaks jaguma küll - kui igaüks paar tükki heegeldab, siis varsti maa valge
Heegeldatud lumehelbed. Kuna eelmise aasta lumi on ära sulanud, pidin uut juurde heegeldama. Taevast seda ju niikuinii ei tule Osad mustrid on eelmisest aastast, vist Sara picasast, osad mustrid leidsin netist uued. Ma ju loomulikult ei kirjutanud taaskord üles, kust ma nead leidsin, aga printisin välja ja ehk saab abi, kui keegi soovib. Inglise keelsed nad olid ja pusisin hulk aega, enne kui sotti sain. Ühe heegeldasin pildi pealt maha. Osad jälle Anchori metallikust ja teised tavalisest valgest vene heegelniidist. Esimesel pildil minu selle aasta lemmikud Päevavalguses
Heegeldatud hõbedased kuuseehted ja juubelikaart. Eile käisin tädi 80-ndal juubelil ja püüdsin talle teha kaardi mingisuguse sooja mõttega. Kokku klopsitud netist leitud piltidest. Mõte siis minu meelest selline, kuidas noor naine koduaknal laiutamas käsi avatud maailma poole... taustaks kallima kiri... Oli, kelle poole püüelda...Ja see maailm avanes... Nüüdseks juba 80 aastat!!! Niikaugele kahjuks ei jõua meist igaüks. Alles kaks päeva tagasi lahkus meie maisest ilmast minu kunagine naabritüdruk, olles vaid 41-aastane. Ääretult kurb, aga see on paratamatus... Natuke lõbusamaks teeb olemise ikka mis muud kui heegeldamine. Anchori metallikniidist heegeldatud kuuseehted. Kasutatud tavalisi plastmassist kardinarõngaid ja klaasi. Ovaalne on heegeldatud mingile ehte toorikule. Päevavalges
Vetspaberirullidest lilled. Lilled on ilusad igal aastaajal Tegin neid koju ühe portsu ja praegu teeme lasteaias teist samapalju. Liimisin paberirullidele enne värvilise paberi ja siis lõikasin lahti. Südamikeks panin pärleid, lumehelbeid ja muud nänni. Eriti armsad on nad akendel ja peeglitel Idee pärineb Buffini blogist.