Olen küll päris mitme heegeldatud "ussi" omanik, aga mitte ühegi autor.
Kevadises KÄSITÖÖ numbris ilmus õpetus, kuidas teha türgi "ussi", mõtlesin siis, et proovin.
Ajasin päris pika joru helmeid niidile ja hakkasin proovima. Mitte kuidagi ei õnnestunud. Tulemus oli suhteliselt kole. Siis katsetasin poolsammaste asemel kinnissilmust ja asi hakkas edenema. Polnudki midagi keerulist, päris kiirelt läks edasi ka.
Minu esimene "ussitamise" proov.



Sellest ussist nüüd küll mingit erilist elulooma ei tule, aga kunagi proovin kindlasti ka midagi asjalikumat teha.

Tegin veel ühiskondlikult kasulikku tööd. Ikka köitmistööd.
Nüüd siis väiksemad - A5 formaadis. Ühe pean homme hommikul veel tegema. Ettevalmistused on tehtud.

Meie kool korraldab seekord maakondlikku õpetajate isetegevuspäeva.

Minu tänahommikune panus sellesse üritusse







Formaat on A4.
Väike eelarve tingis ka minimalistliku materjalivaliku.

Isetegijatel on uus "haigus" - vilditud karbid. Minagi olen nakatunud.
Mõned teistelegi näitamiseks






Karpide veeretamise ja kaunistamisega tegelesime veidi ka tänasel Jõgevamaa isetegijate kokkusaamisel.
Vahava oli, nagu alati!
Aitäh tulijaile!


Veidi villa ja fimot ka



ja üks lõngajupi-sall

Seekord minu 4-aastase tütre "isetegemisi" - KÄSNA-KALLE JA SÕBRAD. MILLIMALLIKAPÜÜK.

Veel üks raamat.
Helmestega tikitud.



Pean veel paar näidist tegema, sest plaanis on gümnaasiumitüdrukutega järgmisel nädalal ka proovida.

Paberiga on kaante tegemine igatahes lihtsam kui kangaga. Eriti pehme kangaga.

Tänahommikune raamatuke.

Tuletasin meelde köitmise nippe. Korralikku augurauda polnud.
Aga tulemus just kõige hullem pole.
Võrreldes sellega, mille esmakordsel õppimisel tegin.



Eile õhtul tikkisin. Plaanis on seda tikkimist ka ühe raamatukaane peal kasutada.




KOFFIKANNULE

Mina lasen karbil öö radika peal kuivada. Pesumasinast tuleb ta küll üsna kuivalt välja, aga niiskelt tikkida on ebamugav. Koolis lõikasime küll ka mõne karbi niiskelt lahti. Pesumasinas käimisel on veel see eelis, et käsitsi nühkides on raske kogu seepi välja loputada ja kui seepi välja ei saa, siis muutuvad heledamad asjad hiljem kollasteks.

BLANDALE JA SOKIKESELE

Karbid näevad seest välja sellised. Üsna sisse pandud karbi kujuga.

Üleeile hommikul lasteaeda ja tööle kiirustades jäi mulle vannitoa uks kitsaks. Õnnestus väike varvas niisuguse pauguga vastu piita lüüa, et nüüd ei taha kingade ega saapad jalga sobida. Arvata võib, et varbaluu ikka katki on.
Sellest hoolimata viisin lapse lasteaeda ja vedasin ennast kuidagi kooli. Neli tundi oli maksimum. Jalg läks kenasti paiste ja siniseks.
Eile siis tööle ei läinud. Ravitsesin varvast ja viltisin.

Ikka topsikuid.

Alustuseks võtsin plastkarpe. Kuna plaan oli ka pesumasinat abiks kasutada, siis toppisin karbid tugevalt ajalehti täis. Kui kaant polnud, teipisin kilega üle.



Siis mässisin karbid villaloori-ribadega kõvasti üle. Mida tugevama palli suudad ümber karbi kerida, seda vähem on ohtu, et tekib kortse.



Ja siis läks viltimiseks. Ikka käsitsi ja seebiveega. Esialgu näevad nad ikka üsna näotud ja lootusetud välja.
Enam-vähem valmis karbid läksid pesumasinasse.
Tulemus oli selline



Kaks karpi sai tikitud ka. Kolmandale tahaks teha nõelvilti peale, aga õnnetuseks olen kõik vildinõelad kooli viinud, nii et pean kannatama esmaspäevani.

Valmis karbi pealt sellised




TAAT tegi meile linnumaja.
Nüüd käivad meie köögiakna taga sellised tegelased

Kui topsitamiseks läks, siis ikka ja veel



Idee on kellegi blogist. Kelle omast, vana pea enam ei mäleta. Kammsin küll kolm lehekülge blogisid mitme kuu ulatuses läbi, aga ei jäänud silma.
Igatahes keegi isetegijatest tegi selliseid karbikesi.

Põhjaks ja kaaneks raiskuläinud CD. PVA liimiga "tärgeldatud".

Paar nädalat tagasi viltisime koolis 7. klassi tüdrukutega "pallikesi". Nüüd hakkab juba midagi palli-karpide peale tekkima ka. Tänase tunni tulemused siis siin.



Suurest hädaldamisest hoolimata (nööpnõelad pahad ja traageldus ei tule ilus) saavad tegelikult väga ilusad ka 4. klassi tüdrukute padjad.

Kui aega jääb, siis tikin tüdrukutega koos sellist patja



Töö on veel üsna algusjärgus, sest ega eriti aega jää.

Veel poolikuid töid.
Üks tõeline "viimase jupi töö"



Ka sellega läheb veel aega. Juppe ja kerakesi on piisavalt mitmemeetrise salli jaoks.

Ühed randmesoojendajad. Tehtud rohkem kooli näidistööks.
Olen neid mitmel korral pildistada proovinud, aga tulemus on alati sama niru olnud.



Ja veel üks veidi untsu läinud näidistöö. Nimelt tüdrukutele kindakudumise asendustöö.



Põhimõtteliselt peaks olema proovitud kahe lõngaga kudumine, pöidlaava jätmine ja pöidla kudumine (käpad), kinda lõpetamine (nokamüts).
Õnnetuseks oli külas sõbranna ja temaga lobisedes unustasin end kuduma. Vaene mõmmi venis rohkem taksikoera pikkuseks.
Aga oma laps oli õnnelik. Tema käsu peale sai ka mõmmit pildistatud.

Mõned fimod ka