Nädalavahetusel viltisime.
Sellest
SIIN on tänaseks saanud selline topsik.
Mõeldud küll kommipurgiks, aga kardetavasti on ta enamasti kommitu purk ja seal elavad kustukummimõmmid, konnad ja muud tegelased.
Üks väike fimotamine ka
Heegeldasin endale käevõru, aga korralikku pilti on täiesti võimatu teha. Mingi hädine variant on siin
KÄEVÕRUÜks kee ka. Minu versioon ussikeest. Ei ole heegeldatud.
Valmis sai üks sakiline titatekk.
Üks pisike töö, mis täna koolis vahetundide ajal ja õpetamiste vahele tehtud sai. Kudusin koos lastega.
Peaks olema üks alternatiiv neile tüdrukutele, kes varrastega just erilised sõbrad pole, aga ainekava täitmiseks kinnast peaksid kuduma.
Mobiilikott siis, mille tegemise käigus proovitakse ära kahte värvi lõngaga silmuste loomine, kahe lõngaga kudumine ja kõigi kindaosade tegemine. Lisaks näpunöör.
Nööp karjub, aga parajasti paremat käepärast polnud.
Olen võlgu rahvusliku projekti kolmanda töö. Tegelikult pidi tulema hoopis teistsugune töö. Kavas oli kohvikannu soojendada. Aga minu pesumasin leidis, et piisab kruusitäiest kohvist ka.
Minule ei piisa! Igasugune isu läks ära.
Kuni tänaseni.
Reklaamisin välja, et võiksime proovida ka neid vahvaid vildikausse, mida Laantelaps oma rahvaga tegi. Aga ise ju proovinud veel polnud.
Täna siis katsetasin iseenese tarkusest.
Pallid said pärast pesumasinat sellised
Tegelikult nägid nad juba enne masinat suhteliselt siledad välja, aga kindlustasin ikka.
Väiksemast tegin sellise topsi
Pall oli suhteliselt pisike, selline keskmise õuna suurune.
Ääred tikksin sämppistes üle, hiljem heegeldasin veel kaanele sakid.
Nädalavahetusel täiendasin oma fimovarusid. Ja otse loomulikult oli vaja ka kohe veidi näppida. Ja ikka kahekesi.
Need on minu tütre "PIPID"
Ja need on minu pallikesed enne seda, kui nad täna ahjus ära kõrvetasin
Mis neist sai, ma parem ei näita.
Täna, Jõgeval käies, sai otse loomulikult villavabrikust läbi hüpatud. Jälle kotitäis!
Lubasin endale, et ei tee ühtegi asja enam ilma kindla adressaadita, ilma vajaduseta, lihtsalt niisama. Nüüd on mitu tööd pooleli.
Lubadusest olen kinni pidanud. Tegemisel on sik-sakiline titetekk maailma parima naabritädi väikesele lapselapsele. Neljandik ehk tehtud.
Pooleli või õigemini untsus on mu novembrikuu rahvuslik. Pesumasinasse läks igavene lahmaks asi ja välja tuli mini-variant. Olen kordi ja kordi vanutanud, aga see kord oli küll täielik pettumus. Pealegi oli saunalina, mida ikka lisamassiks masinasse topin, eelmisest vanutusest punase värvi endase imenud ja minu valge värk on ebamäärast värvi - pole valge ega roosa. Näeb selline vana ja kole välja. Igasugu tahtmine asjaga edasi tegeleda läks üle. Nii et paistab, et olen jorutaja.
Novembri must on valmis. Imeväike ja lihtne asi, aga juba ette teadsin, et just sellist tahan ja kanna ka. Pilti veel pole.
Ehk homme olen tublim.
Kõrvarõngaid....
Panin pärlid, villa ja lõngad kokku. Sellel nädalal ei tee enam ühtegi asja.
Valmistusime hullusti üheks laadaks.
Kõrvarõngaid sai 35 paari, prosse 50, mobiilikotte 50 ümber.
Kuidas tahaks, et oleks elamises ruum, kuhu saad oma poolikud tööd jätta ja siis jälle edasi teha, kui aega on. Praegu on küll olukord, kus minu töid vedeleb köögis ja elutoas rohkem, kui lapse mänguasju.
