Minu juulikuu sinine



Tegemist on ühe varasema punase noorema vennaga.

Pooleli on veel üks sinine tegemine...
.... ja kolla-rohline
.... punane ....

Aga puhkus hakkab otsa lõppema.

Üks ebaõnnestunud päikeseprint.

Esimese ilusa päikesepaistega sügelesid näpud värvipottide järele.
Proovisingi.
Aga tulemust polnud, sest tuul oli suhteliselt tugev ja viis korduvalt mu kotile laotud mustri laiali.
Lõpuks paistis kotil vaid üksikuid ähmaseid jälgi. Vaid aimatav päikeseprint.
Aga ega kotti saa raisku lasta. Otsisin siis välja teised värvid - need, millega kangale joonistada saab ja plötsisin koti üle.

Uskumatu, kui kiiresti mõned asjad ununevad!
Näiteks see, kui pisikesed tegelikult ikka on vastsündinud titad.
Sõbranna kuuse tütrekese kõrval on minu kolme-aastane ikka juba suur inimene.
Enne küllaminekut mõlesin, et jõuan teha veel ühe suvemütsi. Õnneks ei olnud nii palju aega. Alustasin küll, aga nii suurt mütsi poleks praegu kusagile panna. Harutasin ja alustasin uuesti. Tundub, et ikka veidi suur, aga paelaga annab suurust veidi reguleerida.

Müts siis selline



Kulus peaaegu kaks kera iirisniiti.

Lõpuks vist on suvi!

Üks suvine sall sõbrannale sünnipäevaks

VIKIKE küsis, kuna ERIALT ostetud värvidega midagi tehtud saab.
Tegelikult polnud plaani neid asju eriti näidata, sest kogu töö pole sugugi minu tehtud. Õmblemise osa õnnestus mul HUNDITÄDILE kaela määrida.

Siin siis minu esimesed katsetused kangavärvidega ja rahvuslikud mustrid.
Pintsel oli niru ja aega vähe. Need kotid said tehtud selleks, et Hansalaadal "rahvuslik" välja näha. Tegemist siis meie "käekottidega".



Samu motiive tikkisin ka. Õmblemisega tegeles jälle HUNDITÄDI.

FIMOKEED

Mõne kotid, mis Tartu hansalaadaks lõpuks valmis said.













Oh, kuidas ma ei armasta vooderdamist! Läbi suurte eneseületuste said need voodrid siiski tehtud.

Neid väikseid mobiilikotte sai ka terve seljatäis. Mõni ikka osteti ka.
Aga üldiselt on märgata, et inimesed ei kuluta nii palju kui varem.

Hommik möödus kingituste tegemise tähe all.
Ehtekomplektist pilti ei jõudnudki teha.

Teine kingitus on vanutatud kott, millele tikkisin vanu motiive. Midagi sarnast kavatsen kunagi ka oma kotile teha.
See kotitoorik oli varem valmis. Tuli vaid tikkida.
Koti saaja laulab Rootsi Eesti segakooris. Loodan, et sobib vahel rahvariiete juures kasutamiseks, kuigi lauljal on minu teada kodukoha järgi Äksi riided ja tikkimisel kasutasin motiivi Paistu naise puusapõllelt.



Neid Paistu motiive olen viimastel päevadel veel mitmeid tikkinud. Mis kokkuvõtteks tuleb, eks näeb.

Ja veel.
Nägin täna sünnipäevalapsel vaasis gladiooli.
Jube!
Kool hakkab tulema ja suvi saab läbi! Õieti pole ju olnudki!
Minu jaoks on gladioolid ja floksid juba lapsepõlvest tähendanud kohutava kiirusega lähenevat kooliaega.

Kui inimesel on pikk puhkus, siis unustab ta kalendrisse vaadata. Hea, et meeles, mis päev on, kuupäevadest pole mingit aimu.
Nii avastasingi üleeile ehmatusega, et kohe-kohe ongi 10. juuli ja rahvusliku projekti esimene tähtaeg.

Olin plaaninud selleks esimeseks tööks suuremat vanutatud kotti, mida kavatsesin seekord vahelduseks ka lõngadega tikkida, aga kotist on hetkel valmis vaid üks külg ja tundub, et heidest tuleb ka nappus kätte.

Nii tuli kasutusele võtta variant B.
Juba mitu aega liikus peas mõte, et tikin helmestega prosse. Ja mitte selliseid suri-murisid, mida varem juba teinud olin vaid mingit märki, sümbolit...

Nüüd siis proovisingi. Kaheksakanda ehk muhu mända.
hea kujutlusvõime korral peaks väike sarnasus ikka olema.



Ja kõik koos ka.



Hullu peaga panime end Tartusse Hansalaadale kirja. Nüüd pole muudkui igal vabal hetkel käsitöö, käsitöö, käsitöö.....
Kui hunnik laada jaoks koos, eks siis näita, mis tehtud sai.