Täna saavad Jõgevamaa isetegijad jälle meil kokku. Teeme sarnaseid lilli.



Minu omad küll kiiruga tehtud, aga mingi arusaamise asjast ehk annavad.
Kasutada saab prossiks, juuksekummi jm. kaunistamiseks.

Fimotasion ka.
Tegelikult on pallid enam vähem keedeks ka tehtud, aga pilt sai nii kole. Eks näitan teine kord.
Siin siis veel alles pallid



Eile alustasin lapsele ühte suvist kampsunit.



Seda mustrit olen kunagi kudunud terve suure kampsunitäie, aga valmis asja ei saanud. Nagu ikka, ei teinud ma tööd lõike järgi vaid ikka oma pea ja silma järgi. Varrukad ei hakanud sobima ja nii seisab see värk kusagil kapinurgas praegugi.
Mäletan, et mõte ja soov tuli kord Tallinnast sessilt koju sõites, kui minu ees istuval tüdrukul oli sellise mustriga top. Tulin koju, otsisin vardad ja läks lahti.
Loodan, et lapse kampsikul on õnnelikum saatus.

Ühed saatuse või õigemini ajalooga sokid täna veel.
Autoriks pole mina vaid mu vanaema ja ema.
Kui olime väikesed, kudus vanaema meile kirjud tutumütsid. Arvan, et kõigile oma kuuele lapselapsele. Vähemalt meil kolmel olid kindlasti ja tean, et tädipoeg käis enda omaga veel ülikooli ajalgi.
Aga ühe mütsi saatuseks oli saada sokipaariks. Selles on "süüdi" mu ema, kes mütsist sokid tegi. Täna on need minu lapse jalas.

Neli tundi koolis lastega viltimist, aga ikka veel ei saa inimesel küll!
Tulin koju ja hakkasin uuesti peale.
Rullisin kaks "asja". Mis neist tuleb, ei oskagi veel öelda.
Lastega tehtut tahaks hiljem ka teiega jagada.
7.klassi tüdrukutega viltisime "topse". Plaanis on neid kõvasti tikkida. Kahe koolitunniga ikka kõik lõpptulemuseni ei jõua. Kuigi need on väga tublid tüdrukud. Pakkisime siis oma märjad peaaegu valmis tööd kilekottidesse. Avamiseks ja lõikamiseks läheb järgmisel teisipäeval.
Oma 4.klassi tüdrukutega tegin laua peal tavalist märgvilti. Sättisime väikest viisi mustreid ka. Väga ilusad lilled tulid. Veidi tikkimist ja padjad-pildid valmis.

Iseendale tegin sellise kee.
Pakk pärleid Helmehaldjast ja veidi pronksjaid rombe.

Kui lõngajupid ei ole just "kõige viimased", siis saab sellise seeliku kokku heegeldada



Ära on kasutatud viie lõngatoki jäägid.
Heegeldatud pikk seelik, millele on lõpuks pihaosa juurde tehtud.

KOLM SALLI VÄHEM KUI TUNNIGA

Eile sai Tartust värve soetatud. Täna hommikul oli otse loomulikult vaja kohe proovida.
Õnneks polnud kodus rohkem kui kolm sallitoorikut. Mine tea, kui palju muidu oleks uusi salle tekkinud.

Sallid



värvid

Täna olid Tartus käsitööpäevad. Verpin tuletas foorumis õnneks meelde. Olin lubanud seal fimost ehete tegemist õpetada. Ei ole just suur meister ja asjatundja. Teen vaid aegajalt midagi. Enne luuran veidi netis ringi.
Nüüd siis olukord sundis veidi valmistuma. Mõned neljapäeval-reedel valminud ehted:

Huvi on tuntud mu "viimase lõngajupi seeliku" vastu, mida eelmises postituses (ja ka mõnes varasemas) näha on.
Kaalulangetamise projekt on täies hoos.
Ise ennast kirja ei pannud. Tean, et ei saaks lihtsalt sellise põhjaliku ülesmärkimise ja jäädvustamisega hakkama.

Aga seelikust.

Kootud on seelik ühekorraga. Valmis seeliku pinnalaotus peaks olema selline



Õmblused on taga ja õlgadel.

Ülesloodud silmuste arvu ei oska öelda. Oleneb sellest, kui laia või suurt seelikut teha. Arvestama peab seda, et sakid võtavad omajagu laiust ära.

Alustan ja lõpetan alati kokkuvõtmisega.
Midagi skeemi moodi, mille järgi kududa. Tegemist on siis parempidise reaga. Pahempidine vahele ja järgmine rida jälle skeemi järgi.



Parempidiste silmuste arvu kokkuvõtmiste ja kasvatamiste vahel võib omal soovi kohaselt muuta.
Tavaliselt teen alguses suurema saki ja siis võtan paaril korral kudumise ajal kokkuvõtmise koha pealt ka pahempidisel real kolm silmust kokku. Nii läheb seelik ülevalt kitsamaks. Pihaosa koon ühevärvilise ja parempidiselt. Sakke oleks ebamugav õla pealt kokku õmmelda.

Minu lapse lemmikuteks on "viimase lõngajupi seelikud".
Meil on sinine ja pruun ja roheline. Nendega ollakse heal meelel kodus ja ka lasteaias.
Nüüd siis tegin ka sõbranna pooleaastasele tibule.

HEAD UUT AASTAT KÕIGILE ISETEGIJATELE!

Vaheaeg möödas, aru ei saa, kuhu ta kadus.

Mõned tegemised ja vana-aasta võlad.

Kõigepealt novembrikuu hall



ja jõulukuu kuldne



Novembrikuu musta ja halli alla oleks sobinud ka see ananassiseelik, aga kahjuks ebaõnnestus see mitu korda alustatud projekt.
Tegelikult seelikul pole nagu viga midagi, ainult kandja on veidi lühike.


Seelikut sai tõepoolest mitu korda alustatud. Esimesest seelikust on valmis umbes 40cm, siis selgus, et materjali pole piisavalt. Kui kunagi tuju tagasi tuleb, proovin tütrele seeliku teha.
Teisel katsel oli siis materjali nii laialt käes, et seelik on mullegi maani. Seelikuomanik on aga minust lühem. Ega midagi. Uuel aastal uue hooga ja uuesti.

Üks heegeldatud sall endale ka. Heegeldatud Jõgeva ühekordsest heidest. Kaks korda pesumasinast (lühikese programmiga) läbi käinud.



Mõned tikitud ehted 1.jaanuari hommikust.

Tuleb tikkimise veerand.







Tikitud vildile ja villasele kangale. Topitud. Veidi traati ja helmeid.