ARAN VERSUS VIKKEL
Kas olete kohanud (rohkem küll võõrkeelses kontekstis) sõna aran ja mõelnud miks küll nii öeldakse palmikute –nuppude kohta? Kui teate, on edasine jutt tõenäoliselt teiel ülearune. Mina ei teadnud vahet vikli- ja aranivõtte vahel veel kuu aega tagasigi. Vajadus õppida selgeks lihtne viklivõte viis välja sõna aran tagamaadele. Üritan siin panna kokku tarkade teadmisi, anda edasi veidi müstikaga seotud ajalugu. Äkki on see huvitav ja uus veel kellegi jaoks?
Sõna aran kohtame kudumist puudutavas kontekstis 3-s tähenduses. See võib olla lõnga (firma, brändi?) nimeks, tähistada kudumisvõtet või selle kudumisvõttega kootud kampsuneid.
Alustame kudumisvõttega. Kui pildil on kõrvuti vikkel ja aranivõte , on erinevus näha, muidu küll minusugune amatöör vahet ei tee, kumba võtet on kasutatud. Aranivõttega kootud diagonaalsilmused on lihtsalt veidi suuremad(pikemad) Tiina Meeri raamatust on võetud järgmine seletus aranivõtte kohta:
Aranivõtte all mõistetakse kudumisviisi, mille puhul silmused tööreal vahetatakse ja kootakse läbi, ent tagasireal võetakse kaldsilmused kudumata ära (venitatakse) ja kootakse vaid taustasilmus.
Kui üks(mõni ) silmus suunatakse kaldu kudumi igal real on tegemist vikkelvõttega.
Kui silmused vahetavad oma asukohti vaid töö paremal poolel ja pahemal seda ei tee ning mustrit moodustavad silmused võetakse töö pahemal poolel kudumata vardale on tegemist aranikirjaga.

Seega on küll olemas põhimõtteline vahe kas kootakse vikkelkirja või arankirja, kuid kuna vahe ei ole oluliselt töö tulemuselt näha leiame, et sõna –aran- kasutatakse mustrites ka siis kui tegemist ei ole aranivõtte kasutamisega. Nii nagu paljudes asjades on muutunud maailm liberaarsemaks nii ka selle kudumisvõttega. Sõna aran tähistab tavakuduja jaoks lihtsalt ühevärvilist koemustrit palmikute, nuppude ja struktuurmustritega. Tegelikult on vabadusega mindud kaugemalegi. Oivi Vare kirjutab, et augulisi pitskudesid aran ei tunnista, koesse võivad augud tekkida vaid siis kui ühest silmusest nupu või minipalmiku tarvis mitu silma kasvatatakse. Samas leiame mustreid kus aran on kombineeritud pitskoega.

Teiseks tähistatakse sõnaga aran ka kampsuneid
Arankampsuneid ja nende kudumist on kirjeldatud järgmiselt: Neid kooti värvimata , enamasti valgest lõngast. Kuid esineb ka lambapruune , -must ja –halle araneid. Domineeriv ja klassikaline aran on lambavalge, võimalikult jämedast lõngast ja lihtsa lõikega kootud. Seda ei kantud uhkuse vaid sooja pärast ning kandsid kõik, nii mehed , lapsed . Aran ei tohi olla liiga kitsas, see peab seljas parajasti liikuma ning selle alla peab mahtuma veel 2 riideeset..
Arankampsunite koekiri on reljeefne, alati kombineeritud, kuid tingimata domineerivad kirjades pikitriibud. Ka kõige lihtsamas jämedas ripskoepinnas läheb läbi selle palmikumotiiv alt üles., või vikkel, või tihe nupurida. Aranviklile on iseloomulik see, et ta kasvab aeglaselt üle rea, pikkade parempidiste silmustega, üks või mitu jooksu tihedalt üksteise kõrval. Esiosal ja seljal võivad mustrid küll erineda kuid peavad koosnema samadest elementidest. Ja õlaõmblusel peab palmik tingimata kohtuma palmikuga, vikkel vikliga ja nupp nupuga. Kudumiseks võetakse kindlasti jämedad vardad, et aran saaks pehme, kohev ja vetruv.
Kampsunitega käib kaasas veidi salapära ja müstikat. Laiemalt tundub olevat levinud legend, mille kohaselt on arankampsuneid oma pere tarbeks aastasadu kootud (algselt Arani saartel).
Kampsunikiri oli igal perekonnal erinev . Väidetavalt võis kampsunikirjade järgi kindlaks teha kes kellega sugulane oli. Ühe perekonna kirjad põimusid teisega kui abielluti .On olemas lausa kampsunite muuseum ja välja on toodud millised mustrid ühele või teisele perekonnale kuulusid
Teisalt väidetakse, et see legend on kunstlikult tekitatud ja eesmärgiks oli vaid iiri kampsunite populaarsuse tõstmine turunduslikul eesmärgil.
Teise versiooni kohaselt pole kuni 20.saj. alguseni ajaloo materjalides mingeid märke aranikampsunitest. Väidetavalt on tegemist tavaliste paksude kaluritele mõeldud kampsunitega, mida kutsuti Guernsey kampsuniteks. (Guernsey saare järgi)Ning neid kandsid nii Prantsuse, inglise kui Shoti kalurid.
Arani kampsunite ajalugu olevat alguse saanud 20 saj algusel seoses maaregioonide arengu eesmärgil kudumise õpetamisest rahvale.1914.aastal alustasid kudumisõpetuse klassid tööd ja 1930.ndate aastate keskel hakati Dublinis müüma arani kampsuneid.
1920.ndatel kui külades oli juba piisavalt vilunud kudujaid sai kombeks kududa ilusate mustritega kampsuneid väikestele poistele. Üsna kiiresti levisid ja kombineeriti erinevaid mustreid. Mustrite loomisel võeti aluseks vanad keldi ornamendid. Võimalik, et nende ornamentide kasutamist saabki tõlgendada kui seost perekonna ajalooga.
1950ndatel algas arani kampsunite eksport USA-sse, mis oligi üheks põhjuseks legendi tekkeloole ja arengule.
Vahepealne versioon ühendab nii majanduslike huvide olemasolu kui iidse keldi ja varakristliku müstika. Seda, et igal perekonnal oli oma muster seostatakse selle versiooni kohaselt mustrite edasiandmise viisist. Kuna ei eksisteerinud kirjalikke ülestähendamisi, anti mustreid edasi suulise õpetuse teel emalt tütrele. Erinevate keerukate mustrite päheõppimine oleks olnud liiga raske. Mustreid seostatakse ikkagi keldi ornamentidega, millel oli oma tähendus kandjale. Nt Elu puu (Tree of Life) märgib kaluri lootust , et tal on poegi, kes jätkavad tema tööd ning , et talle on antud pikk eluiga. Veel sümbolitest ja mustritest.
Vahel on lausa kurb kui keegi lükkab ümber ilusa legendi. Samas on siin jäetud alles veidigi müstikat. Polegi vist alati võimalik väita , et esivanemad ühte või teist sümbolit just nii või naa tõlgendasid. Samas usun, et kui kasutada sümbolit ja seda kududes uskuda, et see kaitseb või toob õnne, siis seda see ka teeb. Ja mis kinnistaks sellist uskumist paremini kui teadmine, et nii on arvatud juba sadu aastaid enne meid.?!
Maailm on huvitav, kas pole?
Ma leidsin, et eksisteerib lausa veebiring arani kudujatele (kust leiab muudki huvitavat peale aranite).
Ma ei kutsu üles kuduma stiilipuhtaid araneid ega tegema rangelt vahet millist kudumisvõtet me kasutame, lihtsalt huvitav oli enda harimiseks erinevaid lähenemisi lugeda.
PS. Eestikeelsetest materjalidest on kasutatud Oivi Vare artiklit Nõukogude Naisest 4/1978 ja Tiina Meeri Kudumisõpetus Nr2