Ilusat kevadet!

Mina püüdsin vahepeal õmblusmasinaga sõprust üles soojendada. Suvi kohe-kohe ukse ees ja minul oli vaja lühikesi pükse millega oleks mugav nii rohida, muru niita, rattaga sõita, kui lastega palli mängida. Ja kuna poest ma selliseid ei leidnud, siis leppisin teadmisega, et tuleb need ise teha. Paar päeva hiljem sorisin riidekapis ja avastasin, et milleks mulle nii palju tavalisi teksapükse. Vaja ühtedele vanadele teksadele uus elu anda! Ragistasin veidi ajusid ja piinasin õmblusmasinat ning välja kukkusid siis sellised
Eest nagu seelik ...

... ja tagant püksid

Ise jäin väga rahule

Ja kuna ma nii rahule jäin, siis tuli tahtmine veel midagi valmis teha.
Nägin ma-ei-tea-kelle blogis ilusaid suvekleitisid, mis pärit Burdast. Profesionaalid kindlasti nüüd minestavad ära, kui valesti kõik tehtud on - valmistasin ta ju oma äranägemise järgi, sest venekeelsest juhendist ma aru ei saa. Hea, et ma õiged lõikedki üles leidsin! Ning minu jaoks on see super, et ta mingilgi kujul valmis sain. Nii vähe, kui ma ka õmblemisest üldse midagi tean ...

Tere!
Pole ammu saanud mahti blogiga tegeleda. Kevadtööd tulevad küll hooga peale, aga päris võõrandunud ma tubasest nokitsemisest ka ei ole. Ammu kriipis hinge Piuxi ripp-tool. Ostsin kanga ja õmblesin valmis, aga kui läksin nööri ostma kohkusin ära - hinnaks oli 5 krooni meeter . Kolasin mööda kaupluseid ja mõtlesin, mida teha. No ei raatsi 500 krooni eest nööri osta ja ostsin hoopis Koduextrast 2 rulli pesunööri. Sõlmisin ja sidusin need laupäeval ära ja ei suutnud enam vastu panna, ikka vaja kohe katsetada. Leidsin ajutiselt suvalise kaika, millele ripptool riputada. Lebotasime lastega korda-mööda seal sees ja väga mõnus oli.
Suured tänud Piuxile!