Loora
Loora
31 August 2014
Rege rautan sügiselgi

Oleks ehk võinud juuni lõpus-juuli alguses osata ette näha, et nõnna suurt heegeltööd ma suvega valmis ei jõua. Tõesti, tunnistan, et projekti registreerumine motiveeris ning tõenäoliselt vähemalt paar rida olen ma heegeldanud küll selle mõttega kuklas tiksumas, et ma ei saa ju nii luuser olla ja nii vähest tööd augusti lõpus ette näidata. Häbi oleks.



Võiksin ju teha süütu kõrvalseisja näo pähe ja väita, et mul oligi plaanis sall heegeldada - ja umbes selles mõõdus see töö praegu tõesti on. Pikkust 208 cm (ilma narmasteta) ja laiust 28 cm. Tegelikult aga tuleb sellest õlasall-väiketekk, mille sisse end mõnus ja soe kerra tõmmata. Laiust võiks kokku umbes meetri ikka välja pigistada. See tähendab, et ma praegu ei saa isegi mitte 90ndate vaimus laulda, et olen poolel teel su juurde(, mu armas heegeldatud triibutekike!)



Igatahes, natuke sisulisemat juttu ka. Materjaliks (valdavalt) villased lõngajäägid, mida mul kappides sobivalt rohelistes-pruunides toonides kuidagi väga palju kogunenud oli. Valdavalt seetõttu, et kuigi enamus "tunduvad" sõrme all täitsa villased, on siiski tegu lõngajääkidega ja oma pead ma pakule ei paneks. Üldmulje jääb aga väga villane ja see mulle meeldib. Narmad on jäetud kavala tagamõttega hoiduda lõngaotste peitmisest. : )

» loora posted @ 10:23 - Link - kommentaarid (3)
Loora
MINUST:

VANUS: 24
MÕTTETERA
"Öö ei ole kunagi nii pime ja pikk, et inimesed oma lootust kaugele koidule ei paneks."

Halldór Kiljan Laxness, "Sjálfstætt fólk"
TEGEMISED
MÄLESTUSED
KÜLALISED
093641