Loora
Loora
27 Juuni 2014
Vahepala: Udupea seiklused

Kui inimesel on rohkem kui üks elupaik, siis ikka juhtub, et kui ühes kohas olles on aega, siis on kõik poolikud käsitööprojektid teises kodus.

Õnneks on ühel õigel käsitöölisel (liiga suured) lõngavarud ükskõik millises asukohas. Heegelnõel juba liigub.

» loora posted @ 15:14 - Link - kommentaarid (1)
01 Juuni 2014
Vardad vabaks!

Jätkub mu blogi ja käsitöösoone elustamisprogramm. Nagu eelnevalt juba kirjutasin, tuli lõngatokkide vahelt välja suur hunnik kunagi alustatud töid. Motivatsiooniks pildistasin mõned, mille kindlasti valmis saada tahaks, üles.



Algus sai ka juba tehtud. 2012. aasta sügisel oli isetegijas ilus projekt, mille raames tehti kootud sallid missioonil poja kaotanud emadele. Ka mina võtsin sellest tagasihoidliku nelja kootud lapiga osa. Sellest ajast oli aga mul varrastel ka viies, varulapp. Lõpuks leidsin mahti see ära lõpetada. Eks paistab, kas ta saab omale kunagi mingi arvu kaaslasi, et kaunistada tekina mu voodit või sallina mu õlgu. Või hoopis osalen mõnes aasta ema tekiprojektis. Aeg näitab.

Muster Pärlkude (pahem-parempidised silmused vaheldumisi)
Lõng G-B Jil, tõenäoliselt naturaalvalge, vardad 2,5

Edasi siis neist poolikutest töödest...



Nagu eelmises postituses ka juttu olin, vedasin 2012. aasta kevadel koostegemist nimega "Ammune unistus", mille raames alustasin puuvillase islandi-kampsuni-laadse toote kudumisega. Praeguseks on kaelusemustrit jäänud kududa veel umbes veerandsada rida, seejärel tuleb palju lõngaotsi peita ja varrukad kokku õmmelda jne. Lisaks peab välja mõtlema, kas ja kuidas ma sinna nööbid külge õmmelda tahan. : )



Ka selle kampsuni sünd jääb tõenäoliselt 2012. aastasse, oktoobri lõppu või novembrisse, kus mul mingipärast oli roosa ja seebivahune illusioon, et jõuan kallile teisele poolele jõuludeks kampsuni valmis kududa küll. Iseenesest suhteliselt "igav" kudumine, telliti tume ja ilma mustrita kampsun, võiks ju kiiresti minna küll. Praeguseks on peaaegu valmis esitükk (või tagatükk, ma veel pole otsustanud). Äkki saab kingitus valmis (üle-üle-üle....)järgmisteks jõuludeks? Enne ei tohtinudki ju kampsunit valmis kududa, kui sõrmust sõrmes pole.



Nende kinnaste lugu algab Raverly sõnul 2010. aasta detsembri lõpul. Mäletan, et leidsin Norra Rahvamuuseumi kogudest lõputult kaunid kirikindad, armusin silmapilkselt ning joonistasin (esimest korda elus!) mustri omale maha. Päris täpselt ei saanud, natuke oli ise improviseeritud ka, eriti just kinda lõpuotsas. Kolme värviga polnud ma korraga veel kudunud, ent see ei olnudki nii keeruline, kui kartsin. Kuna kõik mu kindad on kas katki või kaduma läinud, oleks soov need sügiseks valmis saada väga suur. Ja kas poleks mitte imeline selliste kaunitaridega mööda Tartu linna ringi hõljuda?



Millal ma neid sokke kuduma hakkasin, täpselt ei teagi. Tõenäoliselt juba ülikooliajal, mis annab aga siiski võimaliku vanuse neile juba peaaegu kolm aastat. Kuna aga sarnaselt kinnastele on ka mu villased sokid veidi väsinud, võiks ka need kiiremas korras valmis saada.

Kindlasti leian süvenedes veel poolikuid projekte siit kui ka vanematekodust. Et aga ennast mitte üle koormata ega järsult alustades lõngafoobiat tekitada, panen need neli tööd prioriteetideks, millega selle aastanumbri sees valmis saada tahaks. No kaua võib?!

» loora posted @ 11:43 - Link - kommentaarid (1)
Loora
MINUST:

VANUS: 24
MÕTTETERA
"Öö ei ole kunagi nii pime ja pikk, et inimesed oma lootust kaugele koidule ei paneks."

Halldór Kiljan Laxness, "Sjálfstætt fólk"
TEGEMISED
MÄLESTUSED
KÜLALISED
093754