metsamaku meisterdused
metsamaku meisterdused
heegeldan ja koon, pisut ka vildin ja mässan pärlitega
19 August 2011
KOOLIAEG LÄHENEB.

1. september tundub juba päris ligidal olevat, eksole. Seega, tuleb mõelda kogu kraami pääle, mis tarvis kooli kaasa võtta. Muuhulgas läheb meie peres tarvis mõnda uut pinalit. Mis siiani ilusti poest on ostetud, sedapuhku aga teksaprojektist inspireerituna ja soojenevatest tunnetest õmblusmasina vastu said ise tehtud. Et oleks valikuvõimalust, eksis teksade hulka ka üks väikseksjäänud velvetpüks, juba vooderdatud. Teksad said voodri kangajääkidest. Velvetist pinalile sai mõeldud kaunistuseks heegellilli, aga Kuressaare Lõngapoes hakkas minu poole hirmsasti hõikuma komplektike viltlilli. Seega said hoopis nemad pinalile õmmeldud.


Ja teine pool:




metsamaku posted @ 08:11 - Link - kommentaarid (5)
13 August 2011
SÕPRUS JA...

...jaapani tehnika on tänane teema.
Sõprus tekib vahel esimesest silmapilgust, eksole, lihtsalt on selline seletamatu klapp. Vahel aga võtab tutvuse areng sõpruseks väga kaua aega. Igal juhul vajab sõprus toitu ja see, millest toituda on ühine aeg. Minu ja õmblusmasina vahelise sõpruse puhul ei saa esimesest variandist kohe mitte mingil juhul rääkida. Aga mida rohkem aega ma temaga veedan, seda rohkem mulle meeldima hakkab. Ehk siis - areng toimub
Ma poleks iial arvanud, et minagi peale voodipesu ja lihtsamate lasteseelikute miskit õmblema hakkan. Igal juhul mitte lapitama. Aga teksaprojekti puhul sattusin lugema seda blogi, sõnaga ajas isu peale jutuga, et pole nii hull midagi. Otse loomulikult natukese aja pärast ei mäletanud enam, kelle blogis see kena üksikasjaline jutt oli. Õnneks on meil foorumis abivalmeid inimesi. Snowdropi abiga sain asjale siiski jälile. Et kuidas teha.
Ja siin see tulemus siis on, teksast lapikott - muide, ma ei ole veel täpselt pihta saanud, et kas siis jaapani tehnikas või katedraali akna tehnikas.



Kasutusse läksid üks vana kangajääk ja üks teksapüksisäär.
Nüüd on tüdrukutel kah millega poes käia, sest eelmise minu õmmeldud poekotiga ei saanud lapsi poodi saata - lastekaitse oleks kohale tulnud, et kott kus sa lapse viid...
Kuna aga teksade hunnik on endiselt suur, siis liigub mõte juba järgmise tehnika suunas.
Ainult et vahepeal peab vist kurgid-tomatid purki ajama...
metsamaku posted @ 11:39 - Link - kommentaarid (4)
10 August 2011
SIIT NURGAST JA SEALT NURGAST...

Kõigepealt siis esimene pääsuke teksade teemasse.
Vanad pajalapid-kindad hakkavadki üsna otsa saama, nii et ilmselt tuleb neid veelgi teha.

Vanu teksasid tuleb samuti veelgi vähendada, või siis uus kapp elamisse muretseda nende jaoks Ära visata ei raatsi ju. Tegelikult üks suurem projekt teksadest on praegu pooleli ka.
Aga enne uute asjade tegemist tuleks nagu vanad ära remontida. Ma ei tea kuidas teiega on, aga minul on kiirel ajal kombeks nõelumist-paikamist ootavad asjad ühte kindlasse kohta koguda, ootama, millal aega rohkem tekib. Uskumatu, aga vahel isegi tekib Aega. Näiteks siis kui on puhkus nagu praegu ja mingi pooleliolev käsitöö just parasjagu valmis saanud. Seega võtsin üks õhtu kätte ja hakkasin selle kogumiga tegelema. Muu hulgas said mõnedest plikale väikeseks jäänud sukapükstest õmblusmasina abiga retuusid(kõige väiksem siksakpiste, võimalikult tihedalt). Sarnaseid retuuse olen varemgi teinud, sest sukapükste alumistel otstel on kurb komme ennem otsa saada ja meie plikad üsna fännavad neid. Retuuse.

Ühedel sarnastel lemmikretuusidel oli aga tekkinud auk põlve peale. Midagi tuli ette võtta, et nendega edaspidigi käia saaks.
Mis siis ikka, otsustasin kasutada tekkinud pinda proovilapina rokokoo rooside tegemiseks. Leisi VäRKSi laagris üks kena Märjamaa proua õpetas mind neid tegema. Ja teadagi, kui õpitud oskusi kärmesti ei kasuta, siis varsti neid polegi. Oskusi.
Minu esimesed (mitte triibulised ) roosilised:

metsamaku posted @ 07:05 - Link - kommentaarid (4)
06 August 2011
MINU ESIMENE ÜLALT ALLA RAGLAAN EHK VÕRDSUS ENNEKÕIKE...

...ehk kui üks õde sai, ei tohi teine ometi ilma jääda Mis siis ikka, vardad olid alles soojad, lõnga oli ka peaaegu paras ports ja siin ta on, tuunika nr. 2 suuremale (õigemini keskmisele) õele. Põhiline erinevus väiksema tüdruku tuunikaga seisnebki selles, et alustasin ülevalt ja kaunistuseks on ainult lilleke. Julgustuseks kõigile minusugustele arakestele - miks ma seda ometi varem pole proovinud Edaspidi ma vist muid tehnikaid enam ei kasuta

Lõppeval nädalal osalesime väiksemate tüdrukutega Leisi VäRKSi lokupilli meisterdamise laagris. Ennetades küsimusi - ei, uut pilli meil nüüd kodus ei ole. Laagris oli võimalik teha ka muud näputööd, põhiliselt villaga seotult. Mina juhendasin laste tegevusi ja sain seeläbi ka ise targemaks. Näiteks ühel õhtul käisime täiskasvanutega Mareli pool õppimas eelvilditud lille tegemist - teate ju küll neid kauneid lillekesi Marelikottidelt. Järgmisel päeval tegime neid lastega. Uskuge või mitte, peaaegu kõik said hakkama. Kahjuks pole mul veel pilte kõigist meie tegemistest, hetkel saan näidata ainult enda ja oma tüdrukute lilli:
Minu:

Raeli:

Hanna Rebeka:

Ja kõik koos:
metsamaku posted @ 07:52 - Link - kommentaarid (3)
03 August 2011
TERE JÄLLE ÜLE PIKA AJA!

Üks kuu on vahepealt jällegi nõnda mööda läinud, et pole blogisse jõudnudki. Aga eks juhtunud-tehtud ole ka paljugi. Kõigepealt on meie peres nüüd üks uus karvane liige - vanima tütre kutsikas.

Ja jänkudel sündisid pojad - ellu jäid kahjuks küll ainult üks jänkutüdruk ja -poiss.

Juuli keskel käisime perega teises ääres, sõna otseses mõttes - Peipsi kandis. Mõned pildid reisist:
Looduse käsitöö Pärnu lahe ääres:

Elistvere loomapargi asukad:



Puine käsitöö välgust tabatud puul Palamusel:

Kuremäe kloostris käisime ka ära:

Nunnade käsitöö:

Peressaare - mahajäetud küla (tõsi küll, üks toimiv majapidamine paistis siiski olema...):


Avinurme Elulaadikeskuse uksed jäid meile kahjuks suletuks, aga väljaski oli palju vaadata:

Avinurme Puiduait:

Emumägi - jälle kellegi käsitöö (samas oli ka analoogselt valmistatud matkaonn):

Rapla linna vahel tervitas meid Rapla Linna Pea:

Ja koju poole sõites avastasime sellise ägeda postkasti:

Igapäevane suvine kodune elu on loomulikult umbrohud, marja-ja kurgikorjamine ning vaaritamine, vaaritamine, vaaritamine. Vaheldumisi külaliste vastuvõtuga, Saaremaa ju
Aga käsitööd on ikka ka vahepeal tehtud
Kõige väiksem on uue tuunika õnnelik omanik:

Lõng Alize Bahar ja ringvardad 3.5.
metsamaku posted @ 07:27 - Link - kommentaarid (3)
192468 visitors