VÄIKE VALGE BOOLERO

Heegeldasin lapselapsele boolero.





Lõng puuvilla-viskoosi segu Java, soetatud Vikkelist.
Heegelnõel nr 2.

Boolero sobis kanda roosa kleidikesega lasteaia lõpupeol.



MEELDIVAID HETKI KOOS KÄSITÖÖGA!

KEVADEKUULUTAJA ehk heegeldatud seelik

Igal kevadel, varem või hiljem, tabab mind heegeldamistuhin. Tänavu juhtus see üsna varakult. Lõngavarusid sorteerides juhtus näppu üks helesinine puuvillane lõngakera ja otsustasin selle vormida romantiliseks seelikuks oma lapselapsele Tuulele.




Lõng: puuvillane (vist Säästukera), heegelnõel nr 2,5. Idee ja juhend Osinkast.
ILUSAT KEVADET!

KAHED KÄPIKUD

Minu jaoks on suur rõõm, kui keegi sõber või sugulane avaldab soovi saada kingituseks minu kootud ese. Alati asun siis õhinal tegutsema ja püüan anda endast parima.
Aasta eest soovis lapsepõlvesõbranna, et kooksin talle sünnipäevaks kahekordsed käpikud. Tookord jäi aga aega nii napiks, et jõudsin kududa vaid ühekordsed. Lõng Raasiku villane 8/3 pluss peenike mohäär, muster Garnstudiost. Vaat sellised nad said:





Soojad ja kohevad küll ja sünnipäevalaps oli rahul, aga minu süda jäi kripeldama, et asi kuidagi poolik…

Selle aasta sünnipäevaks asusin varakult valmistuma. Tegin hulga koeproove ja lõpuks õnnestus ka ka need kahekordsed valmis kududa. Lõng Teksrena villane, vardad nr 2. Hoopis teine tunne oli sünnipäevale minna.

LINDUDEGA PÕLVIKUD

Paksud ja soojad maavillased muhuainelised põlvikud.
Vardad nr 2,5. Lõng 8/3.
Muster on pärit raamatust”Esiemade pärandist inspireeritud sokikirjad”. See raamat oma toredare mustritega sai mulle väga armsaks.

LEHESOKID

Kevadet oodates kudusin kevadiselt lehemustrilise sokipaari. Sellega püüdsin anda oma väikest panust kevade tulekusse.
Helerohelise Läti lõnga leidsin Tartu lõngapoest Vikkel ja ei suutnud sellest mööduda.
Varras nr 2. Silmuseid 50.








ILUSAT KEVADET JA MÕNUSAT KUDUMIST!

PALMIKUGA VEST

Selle vesti kudusin kuuesele lapselapsele Joosepile.

Eest:




Tagant:



Lõng: enda värvitud roheline maavillane koos tumerohelise peenikese mohääriga (Midara Kid Mochair 25 g/240 m). Maavillane eraldi oli kahvatuvõitu ja pisut vatine, mistõttu otsustasin teda veidi elustada mohääri lisamisega.

Vardad nr 3 ja 3,5.

Muster Novita kodulehelt.


Kuna Joosep elab kaugel, siis palusin vesti demonstreerida seitsmeaastasel lapselapsel Ukul, kes oli sellega suuremeelselt nõus.



Uku ise tahab nüüd samasugust vesti, ainult sinist ja sellist, mis kohe üldse ei torgiks.
Tegelikult on seegi vest päris pehme ja pluusi peal kandes ei torgi ta sugugi, aga olgu - Ukule koon pehmema.

Sokid lapsepõlvesõbrannale sünnipäevaks.
Et oleks hea vabadel hetkedel telekat vaadates või raamatut lugedes jalad soojas hoida. Sestap ka soov romantilisema mustri järele. Üks selline oli Garnstudiost kohe võtta.





Lõng: G-B Wolle Sprint 50g/210 m, Classic Yarn Kid Mohair 25 g/250 m.
Vardad nr 2,5.
Sokilõnga kulus veidi üle ühe toki ja mohääri peaaegu terve tokk. Ülejäänud sokilõngast jagus veel ühe väikese sokipaari kudumiseks lapselapsele.

JÕULUKUDUM

Üle pika aja võtsin vardad kätte, et kududa soe seelik väikesele pojatütrele. Seelik sai valmis just õigeks ajaks ja leidis koha jõuluvana kingikotis.










Lõng Novita Nalle aloe vera + jojoba.
Varras nr 3.
Muster Garnstudiost.

RAHULIKKU PÜHADE JÄTKU!

KLASSIKALINE HÄRRASMEHE VEST

Juba ammu oli mehel vesti vaja ja sünnipäevakingiks ta selle siis sai.

Kootud ringselt alt üles kuni kaenlaauguni, edasi kumbki pool eraldi.

Muster on mehe enda valitud Claire Cromptoni “Kuduja piiblist”. Muster ise on lihtne, aga nimi uhke - kuningas Charlesi brokaat!

Lõng: keskmise jämedusega täisvillane. Lõng ka mehe enda valitud Pronksi lõngapoe kauni müüjanna abiga.

Minu poolt on ainult vardad (nr 3) ja kudumise rõõm.

Väike valik 2010 valminud töödest:



Viimased kudumid ootavad veel pildistamist.

SOKITEGU


Sokke on mõnus kududa. Nad saavad ruttu valmis ja nende kudumiseks saab kasutada lõngakerakesi, mis on varem kootud asjadest üle jäänud.
Sokke kududes tekivad alati kuidagi eriti head ja soojad tunded. Nii soojad, et kandjatel peab neis sokkides kindlasti soe olema.

Selleks sügiseks olen jõudnud kududa kolm paari sokke lapselastele ja usun, et koon neid veelgi.




Need roosad sokikesed kudusin peagi aastaseks saavale pojatütrele Tuulele roosast villasest ja udupeenikesest mohäärist. Roosa villane lõngakerake on oodanud oma õiget aega õige kaua - see jäi üle oma kolm aastakümmet tagasi tütrele kootud kampsunist.
Mohäär on ülejääk emale kootud Adama sallist. Nüüd sai väikeTuule neist lõngadest endale soojad paksud sokid.



Tumepunane pitskoes sokipaar pojatütrele on kootud Steinbachwolle sokilõngast, mis on pärandus minu enda Jaywalkeri sokkidest.



Joosepi sokitriibud on sugulased tumerohelise Sivilla rätikuga ja Jõgeva üleminekulõngast kootud kampsuniga.



Kui pere kokku saab, siis ei jõua ära imestada, kuidas meis kõigis ikka nii eriti palju ühist on!

MEREROHELINE TUUNIKA


See tuunika sai valmis suvepuhkuse ajal Saaremaal.



Tuunika on kootud Jõgeva villasest lõngast (8/2) vardaga nr 3 ja 3,5 ülalt alla ringselt ühes tükis. Ülaosa ja varrukad on parempidises koes, allosas nuppudeta piibelehekiri. Varrukate ja kehaosa alumises servas mõned read ripskudet.



Ilm oli väga palav, aga mahe meretuul ja võimalus end vahepeal merevees värskendada muutsid kudumise päris meeldivaks tegevuseks.



RMK puhkealal, kus me oma puhkuse veetsime, jätkub vett, päikest ja telkimisruumi kõigile ja seda täiesti tasuta. Tuleb vaid loodusesse säästlikult suhtuda ja enda järel prügi ära koristada. Seda viimast küll kahjuks alati ei tehta.






ILUSAT SUVE JÄTKU!

SUVEKAMPSUNID


Nurgakestega kampsun





Kudum on huvitav selle poolest, et on alustatud abilõngaga õlajoonelt ja kootud ülalt alla.
Passeosa kudusin edasi-tagasi ja alumise poole ringselt. Varrukad kudusin samuti ülalt alla. Selleks võtsin kaenlaaugust osa silmuseid üles ja seejärel lisasin kahel pool varrukale silmuseid, kududes samal ajal varruka kehaosaga kokku.
Varruka alumise osa kudusin ringselt. Varrukasuusse kudusin samasugused nurgakesed nagu on kaeluses.



Eeskujuks võtsin Anna (Ravelrys Kuduja) Nurgakese topi ja Metalli topi, omalt poolt lisasin varrukad.

Lõng Bio-Baumwolle 50 g/110 m, ringvardad nr 3,5 ja 4. Lõngakulu 8 tokki.


Pruun top




Tegemist on ringselt ülalt alla kootud raglaaniga.

Lõng Katia Brisa (puuvilla ja viskoosi segu) 5 tokki, ringvarras nr 3.



Kudusin nii:

Lõin ringvardale nr 3 100 silmust ja ühendasin ringiks.
Kudusin mõned read ripskudet ja seejärel jagasin silmused: seljaosale 33, varrukale 13, esiosale 33, teisele varrukale 13. Iga osa vahele jätsin 2 silmust (kokku 8 silmust), nende kahe silmuse ees ja taga tegin üle ühe ringi õhksilmustega kasvatused raglaani jaoks.
Esiosale kudusin keskele 17 silmust pitssoonikut ja varrukad tervenisti pitssoonikuga. Ülejäänud osa kudusin parempidi.
Raglaani kasvatasin üle ühe rea kuni varrukaaukude jaoks kogunes 65 silmust, siis kudusin varrukatele serva ripskoe ja samal ajal varrukaosas enam kasvatusi ei teinud. Kudusin varrukate silmused maha.
Kehaosal jätkasin kasvatamist kuni nii seljaosal kui esiosal oli 89 silmust . Seejärel kudusin varruka silmused maha ja kasvatasin kummagi kaenla alla 2 silmust. Edasi kudusin 182 silmusega kuni 5 tokki sai peaagu otsa. Allääres on samuti mõned read ripskudet.

Pitssoonik:



ILUSAT SUVE!

VEST


Kudusin endale kevadise ihusoojendaja.

Lõng Dropsi alpaka koos Love Garn kido mohääriga. Ringvarras nr 4. Kootud ringselt alt üles, kaelus ja käeaugud eraldi. Õlgadel esi- ja tagaosa kokku kootud. Allosas pitsimuster, passel ripskude.





Kevad on lõpuks ometi talvest jagu saanud. Lumi on peaaegu sulanud. Aias on näha vaid üksikuid lumenutsakaid. Lumikellukesed õitsevad.
See annab uut energiat.





ILUSAT ÜLESTÕUSMISPÜHA!

Salli kudumisel kasutasin erinevaid mustreid Leili Reimanni Pitsilistest koekirjadest.
Lõng: Pronksi lõngapoest ostetud peenike kammvillane kahekordselt. Vardad nr 3.
Sall läks kingituseks ühele abivalmis inimesele.

Teisel pildil poseerin koos salli ja oma lahutamatu sõbra kuuekuise kutsaga.





Valmis on saanud ka ühed präänikukirjalised sokid. Präänikukiri on oma lihtsuses sokkideks igati sobilik. Lõng enda värvitud maavillane. Vardad nr 2.

HÕBEPAJU




Selle salli kudusin hõbehallist meriinost varrastega nr 4. Väike pajulehemuster on pärit Haapsalu salli raamatust. Salli mõõdud on 32 x 150 cm.

Pajudega on mul omad mälestused.
Kunagi ammu, kui olin väike tüdruk, meisterdas vanaema pajuoksast heegelnõela ja õpetas mind heegeldama. Tüdinesin kiiresti, kuid varsti nõudsin jälle uut heegelnõela. Eks sealt see käsitööpisik alguse sai.
Pisut hiljem sai kevadeti vestetud pajuokstest pajupille…

Pole ime, et pajulehemuster mulle südamelähedane on.
Üks lõng on mul selle mustri jaoks veel valmis varutud, kuid see saab rätikuks varakevadel.

HALL ARGIPÄEVANE JAKK


Vajasin lihtsat praktilist jakki, mida kanda erinevate riietega. Mis muud, kui tuli näpud tööle panna.



Lõng on tumehall Rootsi päritolu täisvillane, ostetud möödunud talvel Epu lõngapoest Tallinnas.
Vardad nr 4,5.
Kootud ühes tükis alt üles. Kui kehaosaga kaenla alla jõudsin, siis kudusin lühematel ringvarrastel varrukad kuni kaenlaauguni ja seejärel võtsin kogu kupatuse ühele ringvardale. Passeosa kahandasin raglaani põhimõttel neljas kohas. Esiosa kandi ja sallkrae kudusin samuti kohe põhiosa külge. Paari nõelapistet läks vaja kaenla all ja krae ühendamiseks tagaosa kaelus külge.

Olen oma halli argipäevase jakiga igati rahul. Sellisega juba niiskus ja külm naljalt naha vahele ei poe.

Meie pere argipäevadel ei lase halliks ja üksluiseks muutuda viiekuine springerspanjel Rondo, kes on meie pere liige juba kolm kuud. Igati armas ja nunnu, aga väga järjekindel tegelane, kes kipub vägisi meie karja juhiks!



Kutsikas on ka peamine põhjus, miks mul viimasel ajal käsitööks vähem aega jääb.
Uus kudum on siiski juba käsil ja plaane on rohkem kui kunagi varem. Jõulud pole ju enam kaugel!

Jõudu ja tervist kõigile!

BEEBITEKK


Meie peres leidis hiljuti aset suursündmus - peaaegu veerandsajandilise pausi järel tuli ilmale väike tüdrukutirts - pojatütar Tuule.

Kudusin väikesele Tuulele tekikese.




Lõng: Titanwool Superwool, vardad nr 5. Lõnga kulus peaaegu 10 tokki. Papude jagu jäi veel üle.
Põhiosa muster Leili Reimanni Pitsilistest koekirjadest (1986) nr 25.
Äärepitsi mustri võtsin Claire Cromptoni Kuduja piiblist lk 125.

Teki külgedele kudusin äärepitsi koos põhiosaga, otsesse eraldi ja õmblesin hiljem külge. Kuivamise ajal olid teki mõõdud
1m x 1m, hiljem venis veidi pikkusesse.

Tekk on soe ja imepehme. Tuule paistis rahul olevat ja vanaema on üliõnnelik!

ÜKS MEHELIK SOKIPAAR

Ühel päeval teatas mu nelja aastane lapselaps Uku, et need punased sokid sobivad rohkem tüdrukutele. “Millised need poiste sokid siis on?” küsisin. “Mustad,” sain vastuseks. Isegi muster peaks sees mustaga olema.

Vaat nii kindlameelseks ja mehiseks on mu nelja aastane lapselaps muutunud.
Ja pole ka ime - hiljuti sai ta isegi sosistamise selgeks!

Kudusin mustadele sokkidele vargsi siiski pisikesed punased autod sisse.



Pärast hetkelist kaalumist pidas poiss seda sokipaari piisavalt mehelikuks.



Eks see suureks saamise soov ole ikka suur küll! Eriti, kui oled lasteaias rühma teistest poistest lühem.

ÕLARÄTIK EVALE



See rätik valmis sünnipäevakingiks õetütrele. Kevadel imestasin kergelt, et noor inimene soovib endale pitsilist rätikut, aga tuleb välja, et tänapäeval on see noorte hulgaski pop.



Mustrid kombineerisin L. Reimani Pitsilistest koekirjadest (1986): nr 33 põhimustriks ja XIII ääremustriks. Lõng Emmebi kiddy, vardad nr 3.