Triibusussid

Olen siin vahepeal igat asja natuke proovinud, aga kuna hetkel nö mõõnaperiood, siis midagi valmis ei taha saada. Noh, vähemalt ühtegi poolikut tööd hetkel enam teoreetiliselt pole. Praktiliselt aga seis selline, et müts sai ikkagi üles harutatud, kuna ma kange Eesti naisena , pidin ikka selgeks saama selle õige mustri (jutt eelmises postituses olevast mütsist) ja see on ikka hulka ilusam, siis plaan hakatagi lähiajal seda tegema... siis kui uus ind peale tuleb .

Vahepeal aga hakkasin vanemale pojale triibususse kuduma. Aga see sai nii suur. Tegin küll mõõtude järgi, aga kuna ma kasvatasin õpetust propotsionaalselt, siis lõppkokkuvõttes sai see ikkagi suur. Lihtsalt soki/sussi pealmist osa kududes ei saanud kohe alguses aru, kas on paras, väike või hoopis suur (koosneb kahes osast). Muidu suss sai ise selline:


Nüüd ma mõtlen, kas hakkan uuesti uusi tegema või proovin hoopis mingit muud sokki/sussi.


Aga vahepeal on siis minu parempoolsesse menüüsse tekkinud ka paar nupukest. Muide see triibususs saigi kätte võetud lõngajääkide hävituseesmärgil. No ja ühtlasi on tegu ka kudum lapsele projektiga. Viltimine aga sai ette võetud puhtast huvis. Olen vaikselt piilunud seda teemat, aga siiani on asi vaid vaatamisega piirdunud. Nüüd kui ühisprojekt võeti ette, mõtlesin, et osaleks kah, mis sest, et olen täiesti võhik sellel alal. Noh, aga kuskilt peab ju alustama, eksju . Igatahes PLAANIS on teha vilditud päkapikususs vanemale pojale ja vennatütrele. Tellisin e-poest villaloori ära. Ahjaa, et ahnus ajab upakile, siis tellisin ka heiet, kuna tahaks väiksemale pojale villaheidepüksid kududa ise. Noh teoorias loodan, et sellega seoses murran maha ka ebaõnnestumistemüüri ja ehk naeratab käsitööõnn ka minu varrastele .

Igatahes olen olemas, nokitsen endiselt, hoolimata sellest, et lõngas sõlmed sees ja vardad kõik kõverad . Ja kõik mustrid on valed . Aga mina ise teen kindlasti kõik õigesti .

Kaaskodanikud, aidake!

Koon ma siis endale mütsi. Nüüd olen nii kaugel, et peaks alustama mahakudmisega. Aga et kuidas kududa nii, et muster säiliks. Täna Saarah'ga avastasime, et õpetuse järgi ei tule müts selline nagu on pildil antud. Tegemist on siis Minu käsitöö mütsieriga, mustriga nr 23.

Seal on kirjas nii:
I rida: 1 parempidine silmus, koo 3 silmust kokku, koo 1 siImusest 3 silmust;
2 rida: kõik parempidised silmused;
3 rida: koo 3 silmust kokku, koo 1 silmusest 3 silmust, 1 parempidine silmus.

Ja minul tuleb selline ja selline see müts. Aga pildil on ta selline. Isetegija foorumis on olemas ka selle õpetus (vaata siia). No ma vähemalt arvan, et see on õige õpetus.

Aga vahet pole. Mulle meeldib mu enda oma ka . Aga kuidas seda maha kuduma hakata . Õpetuses kirjas, et koo igal vardal silmus maha. Koo silmused kahekaupa maha, kuni lõpuks jääb igale vardale ainult üks silmus. Aga nii ei säili ju muster. Äkki keegi targem on lahke ja aitab mind?!

ei edene, Eiii Edene, EI EEDEENEE!!!

No surnud seis, täielik! Mitte et ma midagi teha ei viitsi või et loometuhinat pole peal. Ei, ei, sellest puudust ei tule. Ikka iga õhtu nokitsen misket teha, aga vot välja misket ei tule. No sellist mitte, millega rahul oleks ja mida teistele eksponeerida julgeks. Kudusin pojale sokid. Muidu tip-top, aga kannakiil tuli nii pikk, et lapsele jäävad sokid jalga lotendama. Siit moraal- tee veel asju täpselt õpetuse järgi.

Siis tegin väiksemale poisile sääresoojendajad, kuna ta mul linalaps ja see on ainuke kehaosa, mis linast välja jääb. Ja pole rahul. Liiga jämedad triibud said. Nii väike jala jaoks peenemat mustrit vaja.

Oma müts seisab, kuna see Minu käsitööde mütsieris, nr. 23 mütsi muster vajab ringvardaid. No ma ei saa muidu kududa, sest pidevalt jooksevad varda otsast silmad maha ja ma lähen enne närvi kui saan paar rida kootud.

Poja mütsi harutan juba 3 korda üles. Täna jõudsin peaaegu valmis ja siis avastasin, et liiga pikk sai. Haruta üles natuke, tahaks kõik öelda, aga ei saa, sest seal ka triibud sees, seega pean pea terve mütsi selleks üles harutama. See on see, kui peab silma järgi tegema ja pähe proovida ei saa. Minul puudub seega silmavaade .

Ja ma veel rääkisin, et ei saa võtta mitu tööd korraga ette . No aga ma elan ju linnast, st lõngapoodidest nii kaugel, et niipea ringvardaid ei saa. Siis hakkasingi poja mütsi tegema. Ja selle harutamine tüütab isegi minusugust harutamishullu ära. Ja sääresoojendajad ootavad ühte õhtut, sest tavaliselt kui ma harutamise lõpetan, näitab kell juba kesköötundi ja siis ma ei jaksa neid säärekaid enam tegema hakata. Nagu praegultki.

Oh, mind küll, ma ütlen.