Kahevõitlus präänikuga

Sain täna kätte minule tehtud pakikese, mille autoriks on Mannu
Isetegijale loomulikult ei mallanud ma oodata paki avamisega koduni, teel postimajast parklani oli meil präänikuga pakk avatud ja tema, harjunud kõvasti teada andma sellest mida tema tahab, ütles et kott ja kübar on tema omad. Kommipaki nihverdas ta kodus minult ära, peaaegu oleks ka traadi ja pärlid endale kotti toppinud, aga siinkohal muutusin ma kiivaks, seda türkiisvärvi traati ma küll kellegagi ei jaga.
Sussid, neid oleks ka präänik tahtnud, aga kui tegin talle selgeks et need on minu jala järgi parajad siis ta leebus. Sussid on ideaalsed minule, kes mul jalad külmetavad pidevalt, aga suvel ju ei taha kogu aeg ka sokkis olla ja tavaliste sussidega see häda, et kui diivanile kerra tõmmata, siis tuleb ju sussid tavaliselt jalast ära lükata, nende sussidega seda muret ei ole. Kusjuures sussinööbid on Mannu ka ise teinud, tuvastasin selle siis, kui uurisin lähemalt neid vingeid nööpe.
Traadiga hakkan kohe mässama ja hemlestega ka, lõngast on üks idee, aga eks näis kas ma lähiajal jõuan teostuseni, kuna pärlid on vallutanud suuresti mu südame (ja majapidamise). Fimo läheb ka lähiajal kasutusse.
Dekoratiivkivikesed leiavad koha vaasis.
Panin ise ka värvipaki teele.. muuseas samasse kanti, kust minu pakikene tuli
Aga mis ma loban vaadake ise seda ilu

