Minu vöö!

Eile õhtul lõpetasin ühe pikema töö.



Tegemist Maarja-Magdaleena vööga.
Väikesed nõuanded neile, kes võibolla ka vöötegemise käsile võtavad:
1. Ära tee seda terve aasta, sest kui aasta on möödunud ja vöö vahepeal seisnud, kipuvad längad tolmust pudedaks minema ning seetõttu sai ka minu vöö kuskil 50 cm lühem, kui tegelikult plaanisin - lõppu lihtsalt enam ei olnud võimalik kududa.
2. Kui vöö jääb telgedel seisma siis tuleb pinge välja lasta - fakt, mida kõik kangakudujad pidid teadma, kuid mina küll ei teadnud - teljed lähevad kõveraks...
3. Mida rohkem järjest teed, seda paremini jääb muster pähe. Esimene pool vööd on täis selliseid väikesi soperdusi, pärast seda kui ühe laupäeva rahvariidekoolis ainult vööd tegin, siis jäi lõpuks muster pähe ja juba oli palju lihtsam teha.
4. Ning arvestades mustrit, siis kui hakkad tegema oma elu esimest vööd, tasub õtta muster, kus on lihtsamad kujutised, kui minu sikid-sakid seda olid. Lillekesed osutusid ntx palju lihtsamini meelde jäävaks kui need lillede vahel olevad sakid:



Aga lõpp hea kõik hea.
Ja oma tehtud vööd on ikka väga nunnu silitada