Eile tegin lõpuks pojale uue jaki (eelmist proovisin talle juba aprillis teha, aga see sai väääääga suur)... Ning nüüd need sompus-suvised ilmad, mis viimasel ajal siinmail pesitsevad, lausa karjusid ühe vihma ja tuult pidava jakikese järgi. Tegelikult lubas ka ema kunagi Karl Eduardile midagi õmmelda, aga noh ju tal pole lihtsalt aega olnud... Meie peres on üldse mõlemad vanaemad veel nii noored ja töötavad ja pidevalt ajapuuduses vaevlevad.

Aga jakike sai siis selline:



Lõike võtsin sama mis aprilliski, aga nüüd tegin lihtsalt oma silma järgi lühemaks ja kitsamaks. Puudu on veel ainult tumesinine pael kapuutsi sisse, aga see saab sinna niipea kui Tartusse jälle jõuan. Võibolla homme näitan omaniku seljas pilti ka, kuid praegu tegelane jonnib ja tegelikult tuleb hoopis minna keetma küpsetama koristama sest õhtul tulevad Margusele kursavennad peredega külla.

Niipalju siis tänaseks.